Obsah (4)

§ 215§ 87§ 75§ 74

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2008 Tartu Makohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-14837 (kohtueelses menetl

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi advokaat Vello Sikut Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja S.E (isikukood xxx; elukoht xxxxx-xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx; kriminaalkaristatust)

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi advokaat Vello Sikut omab RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Jaanus Mikk süüdi karistusseadustiku (

) § 215 lg 2 p 1,2 järgi; vabastada karistusest ja kohaldada tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75

sätestatule 1 (üheks) aastaks; määrata Jaanus Mikule käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx; tühistada Jaanus Mikule tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.2 tunnistada S.E süüdi karistusseadustiku (

) § 215 lg 2 p 1,2 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 6 (kuus) kuud;

§ 74

lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata S.E-le katseaeg 18 (kaheksateist) kuud ning mõistetud vangistust 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui S.E ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75

lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid; määrata S.E-le katseajaks

§ 75

lg 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena: mitte tarvitada alkoholi; määrata S.E-le käitumiskontrolli ajaks alaliseks elukohaks xxxxx-xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; tühistada S.E-le tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes

1. Kahju, kriminaalmenetluse kulude, kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjus: 2.1.1 rahuldada täielikult Kaimo Kazalovi tsiviilhagi ning välja mõista solidaarselt Jaanus Mikult (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) ja S.E-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) 7 100 (seitse tuhat ükssada) krooni Kaimo Kazalovi kasuks; 2.2 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.2.1 Jaanus Mikult (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 2786 (kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend kuus) krooni 90 senti riigi kasuks; 2.2.2 S.E-lt (vahendite puudumisel tema seaduslikult esindajalt) riigi õigusabi tasu 1101 (üks tuhat ükssada üks) krooni 85 senti riigi kasuks; 2.2 jätta sundraha Jaanus Mikult ja S.E-lt välja mõistmata; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõendid: haamer, kindad, käärid, plastikdetail – pakendid nr 1 – 4 hoiul Viljandi politseiosakonnas kuuluvad hävitamisele; jäljefragment daktüloskoopilisel kilel ja DNA proov jätta kriminaalasja juurde; 2.4 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsjate osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile: Vello Sikutile 221 (kakssada kakskümmend üks) krooni 30 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
2. Selgitada: 3.1 käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele; 3.2 kriminaalmenetluse kulud loetakse tasutuks ja otsust kriminaalmenetluse kuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on kohtukulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pangas või kontole nr 221023778606 Hansapangas. (Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „Jaanus Mikk, 1-0814837, kriminaalmenetluse kulud“, „S.E, 1-08-14837, kriminaalmenetluse kulud“); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
3. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Jaanus Mikule mõistetavaks karistuseks

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi nõuab prokurör süüdistatava süüdi tunnistamist ning karistusest vabastamist ja tema suhtes

§ 87

lg 1 p 2 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist – käitumiskontrollile allutamist vastavalt

§ 75sätestatule 1 aastaks.

2

§ 75

lg 1 kohaselt on Jaanus Mikk kohustatud täitma talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx;
2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 2) S.E-le mõistetavaks karistuseks

§ 215

lg 2 p 1,2 järgi vangistus 6 kuud.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui S.E 18 (kaheksateist) - kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.

elada kohtu määratud alalises elukohas - xxxxx-xxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx

1. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks;
4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel lisakohustusena määrata, et S.E ei või tarvitada alkoholi.

1. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
2. Jaanus Mikule ja S.E-le esitatud süüdistused Jaanus Mikku on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema grupis koos alaealiste Ivar Kuliku ja Valdo Erikuga ööl vastu
3. aprilli
4. a Viljandi maakonnas Tarvastu vallas xxx xxxxxx xxx xx maja ees võttis omavoliliselt kasutada Ene Nurmeotsale kuulunud sõiduauto VAZ 21 013 reg märk xxx xxx väärtusega 8000 krooni, millisega sõitis ringi Viljandi maakonnas . Sõidu ajal tekkinud tehnilise rikke tõttu jättis ta auto maha, põhjustades autole tehnilisi vigastusi 5000 krooni väärtuses. Samuti süüdistatakse Jaanus Mikku selles, et ta olles varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, koos alaealise S.E-ga võttis
5. juunil
6. a kella 02.00 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxx x eest omavoliliselt ajutiselt kasutada Kaimo Kazalovile kuuluva sõiduauto Audi 90 reg märk xxx xxx ja kasutas seda ringisõitmiseks Viljandi maakonnas Tarvastu vallas, jättes seejärel sõiduauto Tarvastu vallas Kivilõppe külas metsa. Auto omavolilise kasutamisega põhjustas kahju kokku 10600 krooni. Jaanus Miku tegu on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, s.o grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavolilise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. S.E on süüdistatud kokkuleppemenetluses selles, et tema olles varem toime pannud vargusi ja asja omavolilise kasutamise, koos Jaanus Mikuga võttis

1. juunil
2. a kella 02.00 paiku Viljandi maakonnas Tarvastu vallas xxxxxxxx xxxxx xxxxx x eest omavoliliselt ajutiselt kasutada Kaimo Kazalovile kuuluva sõiduauto Audi 90 reg märgiga xxx xxx ja kasutas seda 3 ringisõitmiseks Viljandi maakonnas Tarvastu vallas, jättes seejärel sõiduauto Tarvastu vallas Kivilõppe külas metsa. Auto omavolilise kasutamisega põhjustas kahju kokku 10600 krooni. S.E tegu on talle kvalifitseeritud

§ 215

lg 2 p 1, 2 järgi, s.o grupis omastamise eesmärgita võõra vallasasja omavolilise kasutamise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud vargusi ja omastamise. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuse asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuse asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Vastavalt KrMS § 239 lg-le 2 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest karistusseadustik näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustuvad süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le
3. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Jaanus Mikk tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele

§ 215lg 2 p 1,2 järgi; S.E tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

2.1.

1. Tsiviilhagi otsustamine Kaimo Kazalov on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 7100 krooni. Tsiviilhagi on põhjendatud ja tuleb KrMS § 310 lg 1 alusel täielikult rahuldada.
2. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 215

lg 2 p 1,2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Jaanus Miku karistamise kokkuleppemenetluses. Jaanus Miku karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

§ 215

lg 2 p 1,2 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid S.E karistamise kokkuleppemenetluses. S.E karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6 525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, 4 prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Politseiprefektuuri ja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna summas 2676.25 (1685.05+991.20) krooni. Süüdistatava Jaanus Miku kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 991.20 krooni. Süüdistatava S.E kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on riigi õigusabina 110.65 krooni. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. Kohus tuvastas asjaolud, et kõikide menetluskulude kandmine on süüdistatavatele üle jõu käivaks kohustuseks. Kohus leiab, et kuna mõlemad süüdistatavad on alaealised, siis on põhjendatud jätta sundraha süüdistatavatelt välja mõistmata. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Jaanus Mikult välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 2786.90 (2676.25 + 110.65) krooni riigi kasuks; 2) S.E-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena riigi õigusabi tasu 1101.85 (991.20 + 110.65) krooni riigi kasuks. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Kriminaalasja juures olevad asitõendid: haamer, kindad, käärid, plastikdetail – pakendid nr 1 – 4 hoiul Viljandi politseiosakonnas tuleb KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada; jäljefragment daktüloskoopilisel kilel ja DNA proov tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 aluselt jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. 5 KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Helle Tamm Kohtunik 6