TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-08-16012 (kohtueelses mene

§ 274

lg 1 järgi advokaat Raul Tosmann Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja Süüdistatav Süüdistus Kaitsja I.M (isikukood xxx; elukoht xxxxxxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx; omab kriminaalkaristatust)

§ 274

lg 1 järgi advokaat Raul Tosmann O.H (isikukood xxx; elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxxx-xxxxx xxxx xxxxxxxxx ; omab kriminaalkaristatust)

§ 274

lg 1 järgi advokaat Raul Tosmann RESOLUTSIOON Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises 1. Kriminaalasjas: 1.1 Tunnistada Ott Uudelt süüdi karistusseadustiku (

) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 5000 krooni;

§ 68alusel arvata eelvangistus 1415.

juuli 2008.a., s. o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 94 päevamäära s. o. 4700 krooni; 1.2 tunnistada I.M süüdi karistusseadustiku (

) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle rahaline karistus 30 päevamäära, s. o 6750 krooni;

§ 68alusel arvata eelvangistus 1416.

juuli 2008.a., s. o. 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 21 päevamäära s. o. 4725 krooni; tühistada I.M-ile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld; 1.3 tunnistada O.H süüdi karistusseadustiku (

) § 274 lg 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 2 kuud;

§ 65lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega O.H-le mõistetud karistust 22.

mai 2008.a. Pärnu Maakohtu otsusega O.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 aasta 11 kuu ja 26 päeva võrra ning mõista O.H-le liitkaristus vangistusena 3 aastat 1 kuu 26 päeva,

§ 68

lg 1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka ja vangistuse alguseks lugeda

1. juuli 2008; tõkend vahistamine jätta O.H-le endiseks. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes ja muudes asjaoludes
2. Kriminaalmenetluses osas: 2.1 välja mõista riigieelarve tuludesse: 2.1.1 välja mõista Ott Uudeltilt riigieelarve tuludesse sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti; 2.1.2 I.M-ilt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti; 2.1.3 O.H-lt sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti; 2.2 kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 331 krooni 80 senti. Selgitused kohtuotsuse peale edasikaebamise korras ja otsuse täitmises
3. Selgitada: 3.1 kohtuotsust rahalise karistuse täitmisele pööramiseks ei saadeta kohtutäiturile ja mõistetud rahaline karistus loetakse täidetuks, juhul kui süüdimõistetu on rahalise karistusena mõistetud rahasumma täies ulatuses tasunud rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 4100065035) kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul; 3.2 kohtuotsust kriminaalmenetluse kuludes ei saadeta täitmisele pööramiseks kohtutäiturile ja kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes loetakse täidetuks, kui süüdimõistetu on kriminaalmenetluse kulud täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul rahandusministeeriumi kontole nr 10220034800017 SEB Pank AS-s või kontole nr 221023778606 Hansapank AS-s (viitenumber 2800049874); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, millede kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
4. Süüdistatavate ja prokuratuuri taotlus Prokuratuur ja süüdistatavad on taotlenud asja lahendamist kokkuleppemenetluses. Prokuröri, süüdistatavate ja süüdistatavate kaitsjate allkirjastatud kokkulepete kohaselt on: 1) Ott Uudeltile mõistetavaks karistuseks

§ 274lg 1 järgi rahaline karistus 100 päevamäära, s.

o 5000 krooni;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 14-15.

juuli 2008.a., s. o. 2 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 94 päevamäära s. o. 4700 krooni; 2) I.M-ile mõistetavaks karistuseks

§ 274lg 1 järgi rahaline karistus 30 päevamäära, s.

o 6750 krooni;

§ 68alusel arvata eelvangistuse aeg 14-16.

juuli 2008.a., s. o. 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 21 päevamäära s. o. 4725 krooni; 2 3) O.H-le mõistetavaks karistuseks

§ 274

lg 1 järgi vangistus 2 kuud;

§ 65lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega O.H-le mõistetud karistust 22.

mai 2008.a. Pärnu Maakohtu otsusega O.H-le mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 2 aasta 11 kuu ja 26 päeva võrra ning mõista O.H-le liitkaristus vangistusena 3 aastat 1 kuu 26 päeva,

§ 68

lg 1 alusel arvatakse eelvangistuse aeg karistuse hulka ja vangistuse alguseks lugeda

1. juuli 2008; tõkend vahistamine jätta O.H-le endiseks.
2. Süüdistused, kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja õiguslikud motiveeringud 2.
3. Ott Uudeltile, I.M-ile ja O.H-le esitatud süüdistused Ott Uudeltit on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema
4. juulil 2008.a. kella 00.15 paiku Viljandi maakonnas Suure- Jaanis Tallinna ja Pärnu tänavate ristmikul asuval keskväljakul, pärast O.H poolset rünnakut politseiametnikele, ähvardas ametikohuseid täitvaid Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna vanemkonstaableid Viktor Tjuškat ja Jarek Allikut füüsilise vägivallaga, lubades neile tappa anda, kusjuures kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna O. Uudelt lähenes politseiametnikele ning vehkis nende suunas rusikatega. Ott Uudelti tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisena, seoses tema ametikohustuste täitmisega. I.M-i on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 14. juulil 2008.a. kella 00.15 paiku Viljandi maakonnas Suure- Jaanis Tallinna ja Pärnu tänavate ristmikul asuval keskväljakul, pärast O.H poolset rünnakut politseiametnikele, ähvardas ametikohuseid täitvaid Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna vanemkonstaableid Viktor Tjuškat ja Jarek Allikut füüsilise vägivallaga, lubades neid šašlõkivarrastega läbi torgata, kusjuures kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna I.M lähenes politseiametnikele šašlõkivarrastega ning samal ajal ründas politseiametnikke ka Ott Uudelt, ähvardades neile tappa anda. I.M-i tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisena, seoses tema ametikohustuste täitmisega. O.H on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema 14. juulil 2008.a. kella 00.15 paiku Viljandi maakonnas Suure- Jaanis Tallinna ja Pärnu tänavate ristmikul asuval keskväljakul ähvardas ametikohuseid täitvale Lõuna Politseiprefektuuri Viljandi politseiosakonna vanemkonstaablile Viktor Tjuškale tappa anda, eiras tema ning vanemkonstaabel Jarek Alliku seaduslikke korraldusi, sõimas politseiametnikke solvavate ja ebatsensuursete sõnadega ning ründas füüsiliselt Viktor Tjuškat ja Jarek Allikut, tõugates neid kätega keha piirkonda. O.H tegevus on talle kvalifitseeritud

§ 274

lg 1 järgi võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisena, seoses tema ametikohustuste täitmisega. 2.1.

1. Kohtu seisukoht süüdistuste asjaoludes Kohtul ei tekkinud kahtlusi esitatud süüdistuste asjaolude usaldusväärsuses ja asjaolude vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga. 2.1.
2. Kohtu põhjendused, järeldused ja õiguslikud motiveeringud Vastavalt KrMS § 239 lg-le 1 on kokkuleppemenetluse kohaldamine võimalik kuriteos, mille eest

näeb ette kergeima karistusena vähem kui neli aastat ja raskeimaks võimalikuks karistuseks ei ole eluaegset vangistust ning kokkuleppemenetlusega nõustub süüdistatav, kaitsja ja prokuratuur. Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid sellega. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. 3 Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged ning Ott Uudelt, I.M ja O.H tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele

§ 274lg 1 järgi.

3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel

§ 274

lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid Ott Uudelti, I.M-i ja O.H karistamise kokkuleppemenetluses. Ott Uudelti, I.M-i ja O.H karistamine on põhjendatud vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s
2. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning KrMS § 189 lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega. KrMS § 175 lg 1 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s. o 6525 krooni. KrMS § 175 lg 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik. Vastavalt KrMS § 43 lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Justiitsministri
3. jaanuari 2005 määrusega nr 2 Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord on kehtestatud määratud kaitsja tasumäärad kohtulikus menetluses olenevalt menetluse liigist ja kuriteo raskusastmest. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud Ott Uudeltile hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110 krooni 60 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud I.M-ile hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110 krooni 60 senti. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kriminaalmenetluse kulude hüvitamise määrusega on määratud korras kaitsja esinemise eest arvestatud O.H-le hüvitamisele kuuluvaks summaks 991 krooni 20 senti. Süüdistatava kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 110 krooni 60 senti. Kaitsja esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning tulevad välja mõista süüdimõistetutelt riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 180 lg 2 kohaselt kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit. 4 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks tuleb: 1) Ott Uudeltilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti - riigieelarve tuludesse. 2) I.M-ilt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti - riigieelarve tuludesse. 3) O.H-lt välja mõista kriminaalmenetluse kuludena sundraha 6525 krooni, määratud kaitsja tasu kohtumenetluses 110 krooni 60 senti ja muu kriminaalmenetluse kulu – kaitsja tasu kohtueelses menetluses 991 krooni 20 senti - riigieelarve tuludesse. Vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (KrMS §-de 383 – 392).
4. Muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavatele tõkenditena kohaldatud elukohast lahkumise keelud tuleb tühistada. Ott Uudelt on viibinud eelvangistuses 14-
5. juuli 2008.a., s. o. 2 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. I.M on viibinud eelvangistuses 14-16. juuli 2008.a., s. o. 3 päeva.

§ 68

kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. O.H on kahtlustatavana kinni peetud

1. juulil 2008 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud
2. juulil
3. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. KrMS § 412 lg 3 kohaselt karistusena mõistetud rahalises karistuses pööratakse kohtuotsus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest rahalise karistuse tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. KrMS § 423 kohaselt kriminaalmenetluse kulude sissenõudmisel järgitakse KrMS sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Sellest tulenevalt kohtuotsus kriminaalmenetluse kuludes pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei ole ühe kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest kohtukulusid tasunud ja sellekohast tõendit kohtule esitanud. Kalev Kuningas Kohtunik 5