lg 1 järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Tron Süüdistatav Z.U Ik: xxx, venelane, EV kodanik, keskharidus, töökoht: puudub, elukoht: xxx, tõkend – elukohast lahkumise keeld. Varasem karistatus:
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 ja 3 alusel jätta Z.U-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud Z.U suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Z.U temale määratud 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 ettenähtud kontrollnõudeid ja § 75 lg 2 p 1, 4 ettenähtud kohustusi Tallinna Vangla 1 Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all. (Tartu mnt 85 Tallinnas, tel: 6 127 758, 6 127 742) 4.
lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Z.U järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas xxx • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.
lg 2 p 1, 4 alusel kohustada Z.U temale määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kestel hüvitama kannatanule tekitatud varaline kahju ja otsida endale töökoht 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.
p 1 alusel arvestada Z.U-le määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 13.11.
Kohtuistungil süüdistatav Z.U seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 23.01.2008 koostatud kannatanu K S ülekuulamisprotokolli ja Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonnale esitatud avalduse kohaselt 18.01.2008.a kella 05:30 paiku lahkus kannatanu baarist nimetusega G-punkt. Oli alkoholijoobes ja läks tellitud takso peale (tellitud Reval Taksost). Kuna tal ei olnud piisavalt raha taksoarve tasumiseks, siis kutsus taksojuhi ülesse, et anda talle kodus esikus oleva kapi pealt sularahas arve summa. Andis taksojuhile 500 krooni ja ütles, et ta ootaks, kuni ta käib WC-s. Esikus Kapi peal oli veel 5000 krooni sularaha 500 kroonistes kupüürides. WC-st väljudes läks taksojuhiga alla, et saada tagasi 500 järgi jäänud summa. Kui ta alla jõudis helistas talle korterikaaslane K P, kellega rääkides sattus segadusse ja taksojuhilt raha tagasi ei saanudki. Tagasi korterisse minnes avastas, et koridoris kapi pealt on kadunud sinna jäänud sularaha 5000 krooni. Samuti oli kadunud tema Hansapanga deebetkaart. Kuidas see kaduma läks ta ei tea. Järgmise päeva hommikul kontrollis Hanzaneti kaudu oma pangaarvet ja avastas, et 18.01.2008.a kell 06:21 on Laagna kaubanduskeskuse sularahaautomaadist aadressiga Vikerlase 23 kasutatud tema pangakaarti ja välja võetud sularaha 6200 krooni, mida ta kindlasti ise ei võtnud, kuna viibis selleks hetkeks juba kodus. Kannatanu ei tea, mis moodi tuvastati pangakaardi pin-kood. Pin-kood oli kirjutatud paberile, mis oli tal põuetaskus, kuid see on alles. Ta ei välista, et võis selle öelda purjus peaga ka taksojuhile. Vaadates panga väljavõtet järeldab kannatanu, et taksoga koju sõites tegid peatus Paldiski mnt/ Sõle tn Statoilis, kust on kell 05:50 Hansapanga automaadist välja võetud sularaha 100 krooni. Ta ei mäleta miks nad sinna sõitsid ja kas ta ise raha välja võttis. Teo toimepanemises kahtlustab taksojuhti. Taksojuhti nägi aknast tema korterikaaslane. Tema sõnade järgi oli taksojuht noorem u 20-30 aasta vanune, u 170175cm, jässakama kehaehitusega, lühikesed juuksed, kandis halli värvi jopet. Samuti nägi korterikaaslane maja ees taksot (plafooniga), mis oli tema mälu järgi halli värvi xxx . Kokku on kannatanule tekitatud varaline kahju 11 200 krooni. (t/l 2-4) • K S Hansapanga konto väljavõte ajavahemikust 15.01.2008-18.01.2008, mille kohaselt 18.01.2008 kella 05.50 ajal võeti sularahaautomaadist nr HAN00034 välja 100 krooni. 18.01..2008 kell 06.21 võeti välja sularahaautomaadist nr HAN00348 välja summa 6200 krooni. (t/l 5) • VVKT Kesklinna teenistuse politseivaneminspektori õiendist nähtub, et eeluurimise käigus 17.04.2008 vesteldi kannatanu K S telefoni teel, kes teatas, et soovib esitada tsiviilhagi summas 11 200 krooni. (t/l 6) • 17.04.2008 tunnistaja K P ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta üürikorteris aadressil xxx koos K S . Jaanuari kuus 2008.a kella 05:00 paiku helistas talle K ja ütles, et hakkab koju tulema. Taustal oli kuulda takso raadiosaatja heli. Ta magas ja kuulis, et K jõudis koju 05:30 paiku. Kuulis, et ta rääkis esikus eesti keelt rääkiva 3 • • • meesterahvaga juttu. Arvas, et ta tuli koos mõne oma tuttavaga. K käis tualetis ja seejärel läksid nad uuesti minema. Peale seda tõusis tunnistaja ülesse ja läks vaatama kuhu nad läksid. Avas korteriukse ja kuulis neid väljumas maja välisuksest. Koridoriaknast nägi, et maja ees seisis takso ja K ja meesterahvas rääkisid juttu. Takso oli halli värvi xxx. Läks tuppa, et võtta telefon ja helistas Kile. Läksin uuesti koridoriakna juurde ja nägi, et nad lõpetasid vestluse ja meesterahvas kõndis juhiukse poole. Küsis K käest, miks taksojuht korteris käis, kuid ta ei osanud seda öelda, kuna oli tugevas alkoholijoobes. Umbes 5 minuti jooksul avastas ta, et koridori riiulilt on kadunud sularaha summas 5000 krooni. Raha oli riiulil nähtaval kohal, tegemist oli üürirahaga. Küsis K käest kuhu raha sai. Ta vastas, et tema seda võtnud ei ole ja ei tea kuhu see kadus. Helistas seejärel K sõpradele, kelle käest sai teada, et nad tellisid talle takso (Reval takso) ja panid ta takso peale. Hommikul helistasid taksofirmasse ja said teada, et takso oli tellitud Westmani poe juurde ja oli sõitnud seal lähedal asuvale söögiplatsile ja lõpetas seal sõidu. Pangakaardi kadumise avastas K hommikul ja vaadates internetipanka selgus, et pangaarve oli tühjaks tehtud. Taksojuht oli umbes 175cm pikk, jässakama kehaehitusega, seljas halli värvi jope, ümara näokujuga, tal olid väga lühikesed juuksed või võis olla pealaelt kiilas, rääkis eesti keelt, vanuselt võis olla alla 30 aastane. Korteri uks oli enne K saabumist lukustatud ja raha sai kaduma minna sellel ajavahemikul, kui taksojuht korteris käis. Taksojuht viibis kindlasti korteris sees koridoris ja korteriuks oli suletud, kuna mäletab, et kui nad lahkusid siis tegi K korteriukse lahti, sulges selle ja seejärel lukustas. (t/l 7-8) 06.02.2008 koostatud Hansapanga vastusest järelpärimisele nähtub, et nad edastasid politseile videokaamera 18.01.2008 salvestuse isikust, kes kell 06.21 võttis kell 06.21 K S pangakaardiga sularaha välja sularahaautomaadist nr HAN
Z.U on varem kohtu poolt karistatud kahel korral ning need karistused on kustunud. Süüdistatavat süüdistatakse võõra vallasasja äravõtmises ning ebaseaduslikus omastamises, kusjuures vallasasja väärtus ületab 1000 krooni. Taolistel asjaoludel on kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on põhjendatult kvalifitseeritud
lg 1 ettenähtud kuriteona, so võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kohtueelsel menetlusel on kannatanu esitanud tsiviilhagi 11 200 krooni nõudes. Kuivõrd kriminaalasjas on osaliselt menetlus lõpetatud süü tõendamatuse tõttu ja seega tõendamist ei leidnud, et Z.U võttis K S korterist sularaha 5000 krooni, siis kohus asub seisukohale, et esitatud hagi on osaliselt põhjendatud ning kuulub osaliselt rahuldamisele ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele, kuivõrd kriminaaltoimiku materjalidega on tuvastatud, et kannatanult tekkis varaline kahju süüdistatava kuritegeliku käitumise tulemusena 6200 krooni ulatuses. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus avaldatud kahetsust. Süüdistatav on varem kohtulikult karistatud kaks korda, kui varasemad kohtu poolt mõistetud karistused on kustunud. Küll on süüdistatavat korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest ja seda valdavalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest. Süüdistatava sõnade kohaselt puudub tal alaline sissetulek ja töökoht. Arvestades taolisi andmeid leiab kohus, et alternatiivse ja kergemaliigilise karistuse, so rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas, kuivõrd süüdistataval puuduvad rahalised vahendid selle tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabaduse piiramisega seotud karistust. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava tekitatud varaline kahju ei ole kuigi suur, mistõttu võib karistuse määrata oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja karistust kergendava asjaolu olemasolu, leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ning süüdistatava suhtes võib temale määratava karistuse jätta kohaldamata ja täies ulatuses täitmisele pööramata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Tagamaks kannatanu huvide kaitse, peab kohus vajalikuks panna süüdistatavale kohustuse asuda lähiajal tööle ja hüvitada kannatanule varaline kahju katseaja jooksul. 5 Märt Toming kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.