← Eesti

1-08-12786\3

Obsah (4)§ 263§ 65§ 74§ 69

Kriminaalasi nr 1-08-12786 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel 20.novembril 2008.a. Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Pille Kiho ringkonnaprokurör Silva Rood kaitsja advokaat

§ 263p 1 järgi.

Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet t u v a s t a s: Süüdistus U.B süüdistatakse selles, et tema 15.mail 2007.a. kella 12 paiku Tartumaal Kambja vallas Kodijärve küla lähedal Tartu-Otepää maanteelõigul, rikkus rahu ja avalikku korda sellega, et lõi R.L. rusikaga vastu lõuga, millega põhjustas kannatanule vasemal alalõualuu piirkonnas valu ja vähese turse. Sellega pani U.B toime

§ 263p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

vägivallaga avaliku korra raske rikkumise. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§ 263

p 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada U.B-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.septembri 2003.a. otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 1 aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada U.B-le mõistetud 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69

lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 1090 tundi (545 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha 2 aasta jooksul.

Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. U.B-le on selgitatud, et üldkasuliku töö kestus ei tohi ületada kaheksat tundi päevas. Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest tasu ei maksta. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. U.B tuleb süüdi tunnistada

§ 263p 1 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Füüsilist kahju on tekitatud R.L., tsiviilhagi esitatud ei ole. U.B-lt kuulub riigituludesse menetluskuludena KrMS § 180 alusel väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, toimiku koopia tegemise kulu ning kohtueelses menetluses ja kohtuistungil osalenud kaitsja tasu. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 4 ja § 249, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada U.B

§ 263p 1 j är gi ja mõista karistuseks kuus

(6)kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada U.B-le mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 16.septembri 2003.a. otsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o üks

(1)aasta vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõista üks
(1)aasta kuus
(6)kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja 69 alusel asendada U.B-le mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mis

§ 69lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb üks tuhat üheksakümmend

(1090)tundi (545 päeva eest) üldkasulikku tööd, mis tuleb

§ 69lg 3 alusel ära teha kahe

(2)aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemise ajal peab U.B järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule: 1.elama kohtu määratud alalises elukohas 2.ilmuma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata U.B üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna (asuk. Tartu, Kalevi 1) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. U.B suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 alusel välja mõista U.B-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha kuus tuhat viissada kakskümmend viis

(6525)krooni, toimiku koopia tegemise kulu viiskümmend seitse
(57)krooni 70 senti ja kaitsjatasu üks tuhat kolmsada viiskümmend seitse
(1357)krooni. Riigituludesse väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB või arveldusarvele 221023778606 Swedbank, märkides viitenumbriks
  1. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 1 kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS
  2. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.