S § 65 lg 2 järgi 2 aastat 4 kuud, vabastati ennetähtaegselt 17.04.2007, Harju Maakohta Tartu mnt. kohtumaja 26.11.2007 määrusega pöörati täitmisele KarS § 76 järgi 2 kuud 19 päeva, vabanes karistuse kandmiselt 07.02.2008.a. Kaitsja Advokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON 1. N.H süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8, 9 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 11 (üksteist) kuud. 2
lg 2 kohaselt vähendada N.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3 KarS § 68 lg 1 alusel arvestada N.H-le mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aeg 31.07.2008 kuni 01.08.2008, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 7 (seitse) kuud ja 8 (kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestada alates N.H vahistamisest, so alates 05.09.2008. 4 N.H suhtes kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata. 5 N.H-lt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 1787 (üks tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse) krooni ja 70 senti, mis tuleb 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „N.H, 1-09-2187, kaitsjatasu“. 6 N.H-lt välja mõista
§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „N.H, 1-09-2187, sundraha“. 7 AS Eesti Post esitatud tsiviilhagi 1522 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning N.H-lt välja mõista AS Eesti Post kasuks 1522 (üks tuhat viissada kakskümmend kaks) krooni. 8 OÜ Cargobus esitatud tsiviilhagi 5135 krooni ja 70 sendi nõudes rahuldada osaliselt, so 5000 krooni ulatuses ning N.H-lt välja mõista OÜ Cargobus kasuks 5000 (viis tuhat) krooni. Tsiviilhagi ülejäänud osas, so 135 krooni ja 70 sendi nõudes jätta rahuldamata 9 Asitõend: Kaks CD plaati AS Eesti Post Sikupilli postkontori turvakaamerate salvestustega 07.08.2008 ja 18.08.2008 sündmuste kohta jätta
10 Asitõend: CD plaat turvakaamerate salvestusega Tallinna Autobussijaama territooriumil 25.04.2008 sündmuste kohta jätta
2 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad
lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: N.H süüdistatakse selles, et tema 25.04.2008 ajavahemikul kell 18.30 - 18.40 varastas Tallinnas, aadressil Xxx Tallinnas asuva OÜ Cargobus terminaali ekspediitorite ruumist saadetise, mis sisaldas arvuti klaviatuuri, väärtusega 5000 krooni. Saatmise kulud 135.70 krooni. Üldkahju on 5135.70 krooni. Samuti tema, uuesti 31.07.2008.a. kella 17.00 paiku tungis sisse Sikupilli Prismas, mis asub Tallinnas, Xxx, jäätisemüügi taharuumi ja võttis sealt omastamise eesmärgil L L kuuluva mobiiltelefon SonyEricsson W710i, maksumusega 1600 krooni; märkmiku maksumuseta ja N N rahakoti, maksumusega 200 krooni, milles oli 45 krooni sularaha, N N nimele välja antud materiaalse väärtuseta dokumendid: ID-kaart, õpilaspilet ja pangakaardid. Kuritegu jäi lõpuni viimata seoses kinnipidamisega turvatöötajate poolt. Kõik asjad tagastati omanikule. Samuti tema, uuesti 07.08.2008 kella 17.50 paiku AS Eesti Post Sikupilli kontoris aadressil XxxTallinn, võttis teenindussaali eksponeerimisletist AS-ile Eesti Post kuuluvad 2 Simpel kõnekaarti a´ 200 krooni väärtuses, kokku 400 krooni väärtuses, Diil kõnekaardi 49 krooni väärtuses, stardipakett Diil 29 krooni väärtuses, 2 stardikomplekti Simpel 50/50 a´ 50 krooni väärtuses, kokku 100 krooni väärtuses, telefonikaardi Elion 50 krooni väärtuses, kõnekaardi Zen 50 krooni väärtuses, stardipaketi Zen 50 krooni väärtuses, kõnekaardi Zen 150 krooni väärtuses, kõnekaardi Smart 150 krooni väärtuses, kõnekaardi Smart 125 krooni väärtuses, kõnekaadri Diil 119 krooni väärtuses, 2 Diil säästuäss stardikomplekti a´25 krooni väärtuses, kokku 50 krooni väärtuses, seega kokku vara 1322 krooni väärtuses, mille omastas. Samuti tema, olles varem süstemaatiliselt 25.04.2008, 31.07.2008 ja 07.08.2008 toime pannud vargusi, uuesti 18.08.2008 AS Eesti Post Sikupilli kontoris aadressil XxxTallinnas, võttis teenindussaali eksponeerimisletist AS-ile Eesti Post kuuluvad kõnekaardi Smart 150 krooni väärtuses ja stardipaketi Zen 50 krooni väärtuses, seega kokku vara 200 krooni väärtuses, mille omastas. Seega N.H olles isikuks, kes on aasta jooksul vähemalt kahel korral toime pannud varguse, uuesti pani süstemaatiliselt ja sissetungimisega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o. KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav N.H seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning süüteo toimepanemine tõendatud. Kannatanu AS Eesti Post esindaja J J seletas, et 07.08.2008 ja 18.08.2008 pandi Sikupilli postkontoris toime vargused ja tekitati varaline kahju 1522 krooni ulatuses. Jääb selle nõude 3 juurde ja taotleb kahju väljamõistmist süüdistatavalt. Senini ei ole varalist kahju hüvitatud ja keegi ei ole ka selles küsimuses pöördunud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 31.07.2008 koostatud kannatanu N N ülekuulamisprotokollist nähtuvalt nägi kannatanu samal päeval kella 17.08 ajal xxx asuva kaupluse Sikupikki Prisma OÜ Spice Ice jäätise müügiosakonnas kuidas abiruumist on väljumas noormees, kelle käes nägi oma rahakotti. Haaras noormehest kinni, appikutsetele reageerisid turvatöötajad ja noormees peeti kinni Rahakotis oli 45 krooni, dokumendid. Rahakott oli enne abiruumis kinnises kotis. Rahakoti sai tagasi. Noormehe juurest avastati ka kolleegi L L rahakott ja mobiiltelefon. (kd 1 t/l 2-7) 31.07.2008 koostatud kannatanu L L ülekuulamisprotokollist nähtuvalt oli kannatanu xxx asuvas Sikupilli Prisma jäätise müügiputkas tööl. Kella 17.00 ajal oli töökohast eemal ja tagasi tulles nägi, et paariline N N püüab kinni pidada tundmatut noormeest ning võtta tema käest asju, millede hulgas tundis ära oma märkmiku. Juurde tulid kolm kaupluse töötajat ja siis ka turvamehed ja noormees peeti kinni. Oma asju hoiavad nad abiruumis, mille uks on kinni, kuid mitte lukustatud. Läks abiruumi ja avastas, et tema kotist on kadunud ka mobiiltelefon Sony Ericsson W710i. Turvatöötajad tagastasid telefoni, mille maksumus oli 1600 krooni. Paariliselt N N varastati rahakott, kuid nägi, et N.N õnnestus rahakott noormehe käest ära tõmmata. (kd 1 t/l 8-10) 01.08.2008 koostatud kahtlustatava N.H ülekuulamise protokollist nähtuvalt suundus kahtlustatav 31.07.2008 xxx asuvasse Sikupilli Prismasse varguse eesmärgil. Kauplusse jõudis kella 17.00 ajal. Nägi, et jäätise müügikoha taga olev uks on praokil. Otsustas sinna ruumi tungida ja varguse toime panna. Abiruumis nägi telefoni ja kahte rahakoti taolist eset. Telefoni pani taskusse, rahakotid võttis kätte ja väljus. Vastu tuli naisterahvas, kes haaras käest asjad ära. Tahtis välja joosta, kuid väljapääsu juures pani keegi noormees jala ette, ta kukkus maha ja peeti kinni. (kd 1 t/l 18-22) 12.05.2008 koostatud kannatanu K K ülekuulamisprotokollist nähtuvalt selgus, et 29.04.2008 ei jõudnud Kuressaare OÜ Cargobus terminaali saadetis, mis pidi 25.04.2008 saabuma Tallinnast. Selgus, et kadunud saadetis oli Nixor Eesti AS poolt Kuressaare Selverile saadetud klaviatuur maksumusega 5000 krooni. Turvasalvestuste läbivaatamisel selgus, et pakk varastati Xxx asuva Cargobus terminaali ekspediitorite tööruumis asuvast kärust 25.04.2008 kella 18.30 ja 18.40 vahel. Salvestuselt on näha noormeest seismas terminaali ukse kõrval ja kui ekspediitor lahkub järjekordse käruga ruumist, siseneb ruumi noormees, võtab ukse kõrval olevast kärust paki ja lahkub. Vestles töötajate S S ja T T ning need ütlesid, et noormees liigub seal tihti ringi. Cargobus OÜle tekitati kokku kahju 5135 krooni ja 70 senti. Sellest 5000 krooni on saadetise maksumus ja saatmise kulud 135 krooni ja 70 senti. (kd 1 t/l 56-58) OÜ Cargobus esitatud kirjalikud materjalid kuriteoteate juurde, sealhulgas kuriteoteade, veoseleping, koostaja A T seletus, hüvitustaotlus, terminaali juhi T T seletus, saadetise väärtust täpsustav dokument, Nixor AS volikiri. (kd 1 t/l 59-64) 20.05.2008 koostatud tunnistaja A T ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et töötab OÜs Cargobus koostajana. Saab kätte pakid ja paneb vastavatesse kärudesse, kust ekspediitorfirmad need vastava bussi peale viivad. Kärud on Tallinna Autobussijaamaga ühe katuse all, samas ruumis, kus töötavad ekspediitorid. Ise käib pidevalt selle ruumi vahet. 25.04.2008 kella 18 paiku pani saadetise, mis pidi järgmisel hommikul väljuva bussiga minema Kuressaarde, vastavale kärule. Käru oli ukse vahetus läheduses, kust pääseb väljuvate busside peatuste juurde. Tavaliselt on uks suletud ja avaneb seestpoolt fotosilmaga ja väljastpoolt tablettvõtmega. Kuulis hiljem, et uks oli lahti olnud. Mõnikord ei viibi ruumis ühtegi töötajat ning ilmselt kasutati seda ära, et ekspediitorid olid ruumist lahkunud ja käru valveta. Midagi kahtlast ei märganud. (kd 1 t/l 67-69) 4 28.05.2008 koostatud tunnistaja TT ülekuulamisprotokollist nähtuvalt seletas tunnistaja, et töötab OÜ Cargobus terminaali juhina. Sellest, et 25.04.2008 pandi toime vargus, kuulis alles 28.04.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava N.H poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas 7 kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 5000 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb välja mõista N.H-lt OÜ Cargobus kasuks. Kohtueelsel menetlusel on AS Eesti Post esitanud tsiviilhagi 1522 krooni nõudes, milline nõue sisaldab varastatud kõnekaartide maksumust. Kriminaaltoimikus leiduvatest materjalidest, sealhulgas laoseisu väljavõtetest ja puudujäägi summast nähtuvalt on varastatud kõnekaartide hind tõepoolest 1522 krooni, mistõttu leiab kohus, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et vargusega tekitati kannatanule varaline kahju 1522 krooni ja esitatud tsiviilhagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt N.H-lt AS Eesti Post kasuks väljamõistmisele.
lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava N.H poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1522 krooni. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb välja mõista N.H-lt AS Eesti Post kasuks. N.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kuigi kriminaalasjast nähtub, et süüdistatav on kahetsust avaldanud, ei loe kohus seda kahetsust tõsiseltvõetavaks ning asub seisukohale, et kriminaalasjas ei ole karistust kergendavaid asjaolusid tuvastatud. Kohus asub järeldusele seetõttu, et süüdistatavale on inkrimineeritud nelja varguse toimepanemine, kusjuures teda peeti kinni varguse toimepanemiselt, seejärel vabastati ja juba nädala möödudes pani ta toime uue samalaadse kuriteo ning siis nädala möödudes uue. andmed viitavad mitte kahetsusele, vaid sihipärasele käitumisele võõra vara omastamiseks selle vara enda kasuks pööramise eesmärgil. Samale järeldusele võib tulla ka süüdistatava karistusandmete analüüsil. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest 9 korda, samuti on teda varavastaste süütegude toimepanemise eest väärteokorras. Süüdistatava isikuandmed, st karistusandmed ja süüdistatava enese ütlused viitavad sõnaselgelt sellele, et süüdistataval puudub piisav sissetulek, mis võimaldaks tal tasuda rahalist karistust. Seega on rahalise karistuse kohaldamine süüdistatava suhtes välistatud. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatava suhtes kahel korral kohaldatud rahalist karistust, millised on senini tasumata, samuti on kahel korral jäetud karistus tingimisi kohaldamata, kuid mõlemal juhul on ta kohtu poolt määratud katseajal toime pannud uue kuriteo ja karistused on pööratud täitmisele. Viimase karistuse kandmiselt vabastati ta tingimisi ennetähtaegselt ja ka see karistus pöörati täitmisele. Taolised andmed viitavad 8 sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele, kuivõrd katseajal käitub ta kriminaalhooldust takistavalt, millele viitavad ka kümned karistused NPALS § 151 ettenähtud väärtegude toimepanemise eest. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetav vangistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Karistuse määra valikul lähtub kohus süü suurusest, samuti toimepandud varavastaste kuritegude rohkusest ning järjekindlusest nende varguste toimepanemisel. Süüdistatav vabanes viimase täitmisele pööratud karistuse kandmiselt 07.02.2008 ning uue kuriteo pani toime 25.04.2008, seega vähem kui kolme kuu möödumisel. Sellele järgnevalt pani ta toime uue kuriteo uuesti kolme kuu möödudes, mille toimepanemiselt ta tabati ning pärast seda pani ta toime kaks vargust nädalaste vahedega. järjekindlus näitab, et süüdistatav püüabki elatuda võõra vara arvelt, millele viitavad ka tema rohked karistused. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd varalised kahjud on suhteliselt väikesed ja üks vargus jäi katse staadiumisse, siis võib süüdistatavale mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks karistust määrata ettenähtud sanktsiooni alammääras. Märt Toming kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.