1-08-16262/3

Kriminaalasi nr. 1-08-16262 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia Kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 12.03.2009.a. Tallinnas Kohtunik Merle Parts Sekretär Kadri Allika Prokurör №na-Salome Barbo Kaitsja Eva Tibar Tõlk Marek Litnevski Menetluse liik lühimenetlus Süüdistatav: M.G, ik: xxx; elukoht: xxx; kodakondsuseta; emakeel: vene keel; põhiharidusega; töökoht: F AS;; väärteokorras karistatud 6-l korral; varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 12.09.2008.a. süüdistuses KarS § 121 järgi RESOLUTSIOON Süüdi mõista M.G KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 6 (kuus) kuud. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada M.G-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust Vastavalt KarS § 74 lg 1 jätta vangistus tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane katseajal- 18 kuu jooksul- toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid, kohustudes: − p 1 elama kohtu määratud alalises elukohas; − p 2 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; p 3 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; − p 4 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; − p 5 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. − KarS § 74 lg 3 alusel määrata katseajaks 18 (kaheksateist) kuud. M.G määrata Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada M.G suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista M.G-lt 5000 krooni kannatanu GS kasuks. KrMS § 175, § 179 alusel välja mõista M.G-lt riigituludesse: - sundraha 1,5 palga alammäära – 6525 krooni, - kaitsjale makstud tasu 1292 krooni 10 senti. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-16262 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest, so 12.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS M.G süüdistatakse selles, et tema, 24.08.2008 umbes kella 04.30 ajal, viibides xxx asuva Grossi kaupluse juures, lõi tekkinud konflikti ajal GS üks kord rusikaga vastu nina, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluu murru. Seega M.G pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis on teise inimese tervise kahjustamine, sealhulgas löömine, peksmine või valu tekitanud muu kehaline väärkohtlemine, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas M.G, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. M.G ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada M.G rahalise karistusega. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis M.G’ karistamist rahalise karistusega 60 päevamäära, summas 3000 krooni, millist 1/3 võrra vähendada. 2 KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et M.G tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning M.G kohtuistungil antud ütlusi, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on M.G süü kuriteo, mis oli suunatud teise inimese tervise kahjustamisele, samuti löömisele, peksmisele või valu tekitanud muule kehalisele väärkohtlemisele, toimepanemises tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 sätestatut. Kohus arvestab , karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus M.G puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. M.G on varem kohtulikult karistamata. Kohus arvestab karistuse mõistmisel asjaolu, et M.G enda sõnade kohaselt lasub temal mitu võlakohustust, ka on tal vähendatud töökohas palka. Nimetatud asjaolu on põhjuseks, miks rahalise karistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Samuti arvestades kuriteo iseloomu, tekkinud tagajärge ning asjaolu, et senini ei ole M.G asunud hüvitama kahju, leiab kohus, et isiku väärtushinnanguid ja suhtumist toimepandusse saab muuta vaid karistusena vangistuse mõistmisel, millist on küll võimalik tingimuslikult mitte kohaldada, tagades katseajal isiku järelevalve. M.G süüd tõendavad: • • • • • GS avaldus /tl 4/, mille kohaselt 24.08.2008.a. kella 5 paiku, tulles koos sõbrannadega koju, hakkasid neid Grossi kaupluse juures solvama noormehed. Tumedate juustega noormees lõi teda vaidluse käigus näkku. №ormehi oli kokku kolm, üks neist oli AI. Kannatanu GS ütlused /tl 12-15/, mille kohaselt 24.08.2008.a. kella 05:00 paiku oli Maardus asuvast Lahe baarist koos sõbrannadega (J T , N S , J N , G K – viimase perenimes ei ole ta kindel) koju tagasi tulemas. Teised väljusid baarist veidi varem, tema aga nägi tuttavat ja viivitas minekuga. Neiud olid ees ära läinud ja kui ta neile järele jõudis, nägi, et nad tülitsevad mingite noormeestega. Kui ta möödus putkas, mille juures oli kaks noormeest, ütles üks neist talle midagi solvavat ning neil puhkes äge sõnavahetus, mille käigus lõi noormees teda rusikaga näkku. Ta tundis seepeale suurt valu ning ninast voolas verd. Üks noormeestest (AI) astus tema kaitseks välja ning aitas abistas teda. Järgneval päeval tekkis tal kahtlus, et ninaluu võib katki olla. 24.08.2008.a. pöördus ta Balneomi, kus tehti röntgenpilt ja tuvastati, et ninaluu on murtud. Sütiste tee traumapunktis vaadati ta üle ning kinnitati diagnoosi. 02.09.2008.a. tehti talle operatsioon Magdaleena Haiglas. . Lisab, et konflikti käigus sai vigastusi ka JT. Ta ei oska öelda, kas sõbrannad nägid seda, kuidas teda löödi või mitte. Ta küsis A. I ’ilt, kes olid need noormehed, kellega ta koos oli, kuid A. I vastas talle, et ei tunne neid noormehi. Ta sai teada, et Katjat lõi M I , keda ta kohtas koos teda löönud noormehega poes. Teise noormehe nimeks arvab olevat M.G, ta lisab, et ei perekonnanime ta täpselt ei mäleta. Ta ütles Ruslanile, et tal on ninaluu katki, Ruslan palus temalt andestust. M I naise kaudu sai ta teada, et Ruslan ja M töötavad koos. Soovib enne tsiviilhagi esitamist selle summat täpsustada. /22-24/, mille kohaselt lisab varem koostatud ülekuulamise protokollile, et M.G lõi teda rusikaga vastu nägu, mistõttu murdus ta ninaluu. Seetõttu viibib haiguslehel, talle tehti üldnarkoosiga operatsioon, samuti on kulutanud raha ravimitele ja talle tekitati materiaalne kahju. Seoses sellega soovib esitada tsiviilhagi summas 5000 krooni. Erapolikliiniku Balneom tõend, patsiendikaardid /tl 20, 6-8, 21/, milledest nähtuvad GS visiidid raviasutustesse ning vigastus – ninaluu murd. Tunnistaja JT ütlused /tl 26-29/, mille kohaselt 24.08.2008.a. kella 04:30 ajal tuli ta koos sõbrannadega ( JN, N S , GS , G K ) Maardus Lahe baari poolt mööda Nurga tänavat. Grossi 3 • poe juures seisis kolm noormeest, neist möödumise ajaks oli G veidi maha jäänud. №ormehed karjusid neile ebatsensuurseid sõnu. G ütles neile, et mida nad küll räägivad. Ta vaatas sel hetkel tagasi G poole ja nägi, kuidas üks noormees lõi G rusikaga näkku. Tema poolt selgituste küsimise peale lõi üks noormeestest kannatanut peopesa servaga vastu paremat põske, mis põhjustas talle füüsilist valu. Ta kutsus seejärel politsei, kelle saabumise ajaks olid 2 lööjatest noormeest minema jooksnud. Kolmas noormees, kes nimetas end AI jäi paigale. Ta leidis interneti vahendusel isiku, kes teda löönud oli, M I . Ta kirjeldab kolme noormeest, lisab, et AI ja M I tunneks ära. G löönud noormehe kohta mäletab vaid, et ta oli ülejäänutest lühemat kasvu. Kahtlustatava M.G ütlused /tl 49-52/, mille kohaselt, saab ta aru sellest, milles teda kahtlustatakse ning tunnistab osaliselt oma süüd selles. Ta lisab, et 23.08.2008.a. vastu 24.08.2008.a. viibis ta koos sõpradega Maardus Lahe baaris. Umbes kella 3 või paiku ütles talle M I , et nad peavad koju minema. Grossi kaubamaja ja pangahoone juures kitsas läbikäigu juures jõudsid sinna ka talle tundmatud neiud. Ta ütles ühele neiule jämedas vormis, et nad edasi liiguks. See ei meeldinud neiule ning neiu viis ta purskkaevu juurde ning nõudis temalt jämedas vormis vabandust. Ta lisab, et ta oli joobes ning ei soovinud vabandust paluda, mistõttu tegi neiut tõrjuva liigutuse. Ta tundis, et riivas teda, kuid ei näinud kuhu ta neiut tabas. Kuuldes, et karjutakse ’’politsei’’ ta ehmus ja jooksis minema. Seda, mida tegid konflikti ajal M I ja AI ta ei näinud. 25.08.2008.a. kohtus ta kaupluses juhuslikult neiuga, keda oli löönud. Neiu ütles talle siis ka oma nime – G . Avaldab kahetsust, lisab, et ei soovinud teda lüüa. Neiud, kes olid G koos ei jäänud talle meelde, samuti ei näinud ta, kuidas M ühte neidudest lõi. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: Kuriteoga on tekitatud moraalset ja füüsilist kahju GS. Kannatanu GS on esitanud tsiviilhagi varalise kahju - 5000 krooni - nõudes seoses haiguslehel viibimisega, ravimite maksumusega ja sõiduauto kütusekuluga. M.G nõustub tsiviilhagi suurusega. Hagi on põhjendatud kannatanu ütlustega ja kuulub rahuldamisele. Andmed kuriteoga saadud vara kohta: puuduvad. Asitõendid: puuduvad. Kohtunik 4