KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse koostamise koht ja kuupäev Täitmiskohtunik Sekretär Taotluse sisu Prokurör Süüdimõistetu 1-08-7626 19.märtsil 2009 Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja Anu Ernits

§200

lg 2 p 7, 9 järgi 4 aasta 6 kuulise vangistusega.

§ 68alusel karistusaja hulka arvatud eelvangistus 3 päeva.

Vangistuse kandmise algus – 25.05.2005, lõpp – 21.11.2009. Seisuga 19.03.2009 a. on ärakandmata vangistus 8 kuud ja 2 päeva. Juhindudes

§ 76lg 2 p 2, lg 3, Kr

MS § 426, § 432 lg 3, § 383, § 384, MÄÄRAS: Jätta vabastamata I.P, isikukood: xxx, temale Ida-Viru Maakohtu 25.05.2005 kohtuotsusega nr.1-242/05 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrus saata süüdimõistetu I.P-le, prokurörile ja Viru Vanglale. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1.Karistus. I.P mõisteti süüdi Ida-Viru Maakohtu 25.05.2005.a. kohtuotsusega

§ 200

lg 2 p7, 9 järgi ja karistati 4 aasta 6 kuulise vangistusega.

§ 68

alusel karistuse aja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg (3 päeva) mõistes lõplikuks karistuseks 4 aastat 5 kuud 27 päeva. Vangistuse kandmise algus – 25.05.2005, lõpp – 21.11.2009.Ärakandmata vangistus on 8 kuud ja 2 päeva.

§ 76

lg 2 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis 1.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud I.P pärast 2/3 karistusaja ärakandmist ja 6 kuud pärast Viru Maakohtu 25.08.2008 a. määruse jõustumist 08.09.2008, millega ta jäeti vabastamata, seega 08.03.

1. 2.Vangla iseloomustus. Kinnipeetav on 13 korda karistatud kriminaalkorras. Reaalset vangistust kandis 7 korda. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ta ei oma. Vanglas viibides lõpetas kinnipeetav tislerimasinatöölise kursused ning töötas puusepana poolteist aastat. 3.Kriminaalhooldusametnik ei toeta taotlust I.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, sest isi ei sobi kriminaalhooldusele: oma senise käitumisega on ta näidanud, et seaduste eiramine on talle iseloomulik käitumisviis. I.P puudub vabaduses garanteeritud töökoht, mistõttu stressiolukorra tekkimise oht on reaalne. Aga iseloomustusest nähtub, et I.P võib järgmises stressiolukorras hakata uuesti tarvitama alkoholi selle asemel, et pöörduda abi saamiseks psühholoogi poole. Tähelepanuta ei saa jätta ka asjaolu, et viimane kuritegu on toime pandud karistuse kandmise ajal, mis näitab, et ta ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks ega ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest. 4.Süüdimõistetu I.P seletuse kohaselt on tal vabanedes olemas elukoht ja võimalus saada xxx. Teda toetab vend. Kriminaalhoolduse ajaks pandavaid kohustusi suudab ta täita. Uusi kuritegusid ta enam toime ei pane.
2. Prokurör leidis, et taotlus tuleb jätta rahuldamata: I.P on korduvalt karistatud ja korduvalt vangistust kandnud, kuid pole hakanud käituma õiguskuulekalt. 6.Täitmiskohtu seisukoht. I.P kannab karistust tahtlikult 1.astme varavastase kuriteo – röövimise-eest. Teda on kriminaalkorras karistatud 13 korda, vanglakaristust kannab ta kaheksandat korda. Kuigi ta on ära kandnud suurema osa 4 aasta ja 6 kuu pikkusest vangistusest ning ta ärakandmata vangistus on vaid 8 kuud, tuleb taotlus tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks jätta rahuldamata. Arvestades seda, et isik on süüdi mõistetud 9 korda, sh mitme 1.astme isikuvastase kuriteo eest, on tema vabaduses viibimine ühiskonnale ohtlik, sest uute raskete kuritegude toimepanemise oht on suur. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76

lg 2 p 2, lg 3, jätab kohus rahuldamata süüdimõistetu I.P taotluse temale Ida-Viru Maakohtu 25.05.2005 kohtuotsusega nr.1-242/05 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega . Täitmiskohtunik Anu Ernits