ja 02. oktoober 2008.a. Prokurör Ringkonnaprokuör Kristine Tamm Süüdistatav E.P, ik. XXX, varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata, tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld; Kaitsja Kokkuleppel vandeadvokaat Andres Tamm 2 RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada E.P kuriteos
§-de 74 ja 75 sätete kohaldamisega jätta E.P-le mõistetud vangistus tingimisi 18 (kaheksateist) kuulise katseajaga kohaldamata, allutades E.P katseajal käitumiskontrollile.
lg 1 alusel kohustada E.P katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kriminaalhooldaja poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohus määrab, et E.P-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. E.P anda katseajaks temale määratava kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, so. 24. oktoobrist 2008.a.
Menetlusoaliste seisukohad kohtus kui 4 Süüdistatav E.P ennast temale esitatud süüdistuses kuriteos
lg1 järgi süüdi ei tunnista, kuna ei pea ennast liiklusõnnetuse põhjustamises süüdlaseks. Mäletab, et sõitis tol päeval normaalse kiirusega -60 km/h või isegi alla selle, ilm oli ilus, tee hea. Järsku tuli kurvist ootamatult punane auto tema suunas. Ta pidurdas, keeras rooli, aga rohkem ei mäleta. Prokurör peab E.P-le esitatud süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse õigesti kvalifitseerituks. E.P on süüvõimeline täisealine isik. Tema süüd välistavad asjaolud puuduvad, puuduvad ka õigusvastasust välistavad asjaolud. Prokurör leiab, et kohtuliku uurimise käigus kontrollitud tõendite põhjal saab teha järelduse, et sõiduauto Audi juht E.P enda sõiduvõtted ja nende ebaõige rakendamine olid liiklusõnnetuse põhjuseks ja saabunud tagajärg, kannatanu surm, on omavahel põhjuslikus seoses. Eelkõige ebaõige kiiruse valik lahtise kruusaga teel ja vähene juhtimiskogemus olid põhjuseks, et E.P jaoks oli sõiduauto Opeli ilmumine hea nähtavusega teel ootamatu, ta ei suutnud valitseda enda poolt juhitud sõiduautot samuti asjaolu, et ta oli juhtinud sõidukit kõigest neli kuud ning ei olnud veel õppinud tajuma teeolusid ja oma võimeid auto juhtimisel. Kokku olid need asjaolud, mille tõttu sõiduauto kaotas juhitavuse, seega rikkus Heigo sagor LE § 123 nõudeid. Põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel on otsene, liiklusnõuete eiramata jätmise korral olnuks kokkupõrge ja R.V.u surm kokkupõrke tagajärjena olemata. Prokurör leiab, et E.P rikkus LE § 123 nõudeid hooletusest. Prokuröri arvates karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna rikkumine pandi toime ettevaatamatusest, seetõttu süü ei ole suur, tagajärg on raske - inimese surm. Kuna E.P seoses liiklusõnnetuse tagajärjel saadud vigastuste tõttu on ise 100% töövõimetu siis arvestades tema rahalisi sissetulekuid ei pea prokurör rahalise karistuse mõistmist põhjendatuks. Taotletav karistus on üks aasta vangistust, kuid
§-de 74, 75 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata määrates katseajaks kaks aastat ühes kontrollnõuete täitmisega kriminaalhooldaja järelevalve all. Lisakaristusena
Välja mõista menetluskulud. Rahuldada kannatanu tsiviilhagi summas 2832 krooni. Kannatanu S.V., ei nõua süüdistatava ranget karistamist. Kannatanu on prokuröri poolt taotletuga karistusega nõus. Kannatanu leiab, et E.P on ise juba liiklusõnnetuses raskelt kannatada saanud ja see on juba ise raske karistus. Kannatanu sõnade kohaselt on hetkel temal liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju hüvitamise asjaajamine kindlustuses pooleli ja lootus on, et kindlustus hüvitab temale algses hagiavalduse taotletud kahjud, nii, et selles osas võiks tsiviilhagi jätta läbivaatamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Kannatanu taotleb aga süüdistatavalt 2832 krooni väljamõistmist. Nimetatud summa on ta tasunud kohtueelses menetluses õigusabi kasutamise eest. Kuna kriminaalasjas menetlus korduvalt lõpetati, millega tema aga ei nõustunud, siis esitas ta kaebused Riigiprokuratuuri ja nende kaebuste koostamisel vajas ta juriidilist abi. Menetluse lõpetamise määrused tühistati. E.P kaitsja leiab, et tema kaitsealuse süü
lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist ja ta tuleb seetõttu õigeks mõista. Kriminaalasja materjalides on piisavalt tõendeid selle kohta, et Opel Kadetti juht R.V. kaldus kurvist tulles E.P-le ootamatult tema suunavööndisse, mis omakorda tingis E.P poolt järsu pidurdamise ning rooli keeramise ning sellest tingitult toimus külglibisemine vastassuunavööndisse, kus toimus kokkupõrge. Ühelgi tõendil ei ole ettemääratud jõudu ja tõendeid hinnatakse nende kogumis. Seetõttu ei ole kaitsja arvates ette kindlaks määratud jõudu ka liiklustehnilise eksperdi arvamusel, mille kohaselt liiklusohtliku olukorra tekitaja oli E.P. 5 Kohtus uuritud tõendid Kuriteo teatis, millest nähtub, et 01.09.2006.a. kella 12.29 ajal oli toimunud KuressaareVõhma-Panga tee 17 kilomeetril liiklusõnnetus, põrkusid kokku kaks autot. Üks hukkunu R.V.. Liiklusõnnetuses osalesid R.V. ja E.P (tl.1); Sündmuskoha vaatlusprotokoll, fototabelid ja skeemid sinna juurde (tl.2-10). Vaatlus teostati 01.09.2006.a. Vaadeldud sündmuskoht asub Saaremaal Kaarma vallas Kuressaare- VõhmaPanga tee 16,7 kilomeetril. Antud maanteel on sõidutee katteks kruusakate. Sõidutee ei ole rööpas ega suuremate ebatasasustega. Ilmastik päiksepaisteline. Sündmuskohal sõidukiirust piiravad liikluskorraldusvahendid puuduvad. Tegemist on Kuressaare poolt vaadatuna lauge kurviga paremale, kuid liiklusõnnetuse toimumise koht jääb vahetult sirge teelõigu algusesse. Nimetatud tõenditest on leidnud veel kajastamist sündmuse osaliste ja sõidukite paiknemine teel, sõidukitest eraldunud esemete paiknemine sündmuskohal. Liiklusõnnetuse skeemil ja fotodel on leidnud samuti kajastamist liiklusõnnetuse olustik pärast kokkupõrget; Protokollid liiklusõnnetuses osalenud liiklusvahendite kohta (tl. 11-14), milledes leiab kajastamist liiklusvahendite tehnilised vigastused ja seisund pärast õnnetust. Õnnetuses osalenud sõiduautodel selliseid tehnilisi vigastusi ei ole leidnud kajastamist, mis oleks võinud põhjustada liiklusõnnetuse; Kuressaare Haigla teatis (tl.23); millest nähtub, et liiklusõnnetuse järgselt Kuressaare Haigla Sihtasutusse hospitaliseeritud E.P’ il tuvastati alljärgnevad kehavigastused: koljupõhimiku murd, üla- ja alalõualuu murd, vaagnaluude murd, mõlema puusaliigese nihestus, kopsupõrutus, näopiirkonna põrutushaavad. Alkoholijoobe ja uimastavate ainete tarvitamise tunnused puuduvad; E.P juhiloa ja sõiduauto Audi 80 tehnilise passi koopiad (tl.24); R.V.u juhiloa ja sõiduauto Opel Kadett tehnilise passi koopiad (tl.29); Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt nr.329 04.09.2006.a. (tl.31-41). Akti kohaselt põhjustas 51 aastase R.V.u surma liiklusõnnetuse käigus autosalongis paiskumisel saadud massiivne liittrauma hulgiluumurdude ja siseorganite vigastustega, sealhulgas südamepauna koos südame rebendiga. Etanooli koolnu veres ja uriinis ei leitud. Uriinist narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei leitud; Liiklustehniline ekspertiisiakt nr.LL-43-07/989 19.03.2007.a. ja selle lisaks olev skeem (tl.5255). Ekspert on vastanud temale esitatud küsimustele järgmist:
E.P-le süüks arvatud kuritegu kuulub liiklussüütegude hulka. Liiklussüütegu seisneb mootor-, õhu- või veesõiduki ohutu liiklemise või käitamise eeskirjade rikkumises isiku poolt, kes juhib sõidukit. Kooseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, materiaalse ja blanketse kuriteokoosseisuga. Viimane tähendab, et koosseisu sisustamiseks tuleb pöörduda nende õigusaktide poole, mis kehtestavad sõidukite liiklus- ja käitumisnõudes. Süüdistuse kohaselt esines liiklusõnnetuse põhjustamisel E.P poolt LE § 123 nõuete rikkumine, milles on sätestatud, et sõidukijuht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mille puhul on arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Süüdistuse kohaselt kaldus E.P poolt juhitud sõiduauto ebaõige sõidukiiruse valiku ja sõiduvõtete tõttu vastassuunavööndisse, kus põrkus kokku vastutuleva sõiduautoga Opel Kadett, mida juhtis R.V.. Tõenditest nähtub, et mõlemad sõidukijuhid olid kained. E.P oli omandanud juhtimisõiguse 2006.a. maikuus ja seega enne liiklusõnnetust juhtinud mootorsõidukit vaevalt neli kuud, mis annab alust eeldada, et tema praktilised kogemused sõiduki juhtimisel olid veel väikesed. №ore juhina oleks ta pidanud olema eriti tähelepanelik liikluses. Liiklusõnnetuse tagajärjel suri R.V. liiklusõnnetuse käigus saadud vigastustesse kohapeal. Liiklustehnilise ekspertiisi aktist ning ekspertiisi teostanud eksperdi ütlustest kohtuistungil nähtub, et kokkupõrge toimus R.V.u juhitud sõiduauto Opel Kadett suunavööndis ning kuna sündmuskohal esinevad külglibisemisejäljed viitavad sõiduauto Audi (juhtis E.P) liikumisele vastassuunavööndisse vahetult enne kokkupõrget, on liiklusohu tekitajaks sõiduautot Audi juhtinud E.P. Eksperdi arvamuse kohaselt ei pidanud Audi juht E.P kasutama liiklusõnnetuse ärahoidmiseks ekstreemseid juhtimisvõtteid ning tal olid kõik võimalused juhinduda liiklusõnnetuse ärahoidmiseks seaduses kehtestatud nõudeid järgides. Sõiduauto Opel juhil R.V.ul puudus seevastu võimalus alates liiklusohtliku olukorra tekkimisest, so. E.P juhtimisel olnud 8 sõiduauto Audi kaldumisest tema poolt juhitud sõiduauto suunavööndisse, liiklusõnnetust ära hoida. Kuna liiklusohtliku olukorra põhjustajaks oli E.P, siis ei oma liiklusõnnetuse toimumise põhjuste osas tähtsust viited R.V.u poolt lubatud kiiruse ületamisele enne kokkupõrget. Isegi, kui asuda seisukohale, et R.V. ületas oma sõidurajal sõitmisel lubatud kiirust, siis selline kiiruse ületamine ei ole põhjuslikus seoses liiklusohtliku olukorra tekkimise ja saabunud tagajärgedega. Kui E.P poolt juhitud sõiduauto ei oleks kaldunud vastassuuna vööndisse ei oleks kokkupõrget toimunud. Tunnistaja M. S.i, kes on E.P onu, ütlustesse R.V.u poolt juhitud sõiduauto suure kiiruse ja kaldumise kohta tema poolt juhitud sõiduauto suunavööndisse suhtub kohus kriitiliselt. Toimunud liiklusõnnetusel vahetud pealtnägijad puuduvad. Tunnistajatena ütlusi andnud V.T., H.K. ja M. S. jõudsid sündmuskohale peale liiklusõnnetuse toimumist ja ei saa anda seetõttu ütlusi liiklusõnnetuse toimumise põhjuste kohta, küll aga olukorra kohta sündmuskohal liiklusõnnetuse järgselt ning tee ja ilmastikuolude kohta. Eeltoodud põhjusel omavad tõenditena olulist kaalu sündmuskohal vahetult peale liiklusõnnetuse toimumist teostatud uurimistoimingute käigus koostatud protokollid, muud dokumentaalsed tõendid (sündmuskoha vaatlusprotokollid, skeemid ja fotod nende juurde; protokollid liiklusõnnetuses osalenud sõidukite ülevaatuse kohta, liiklustehnilise ekspertiisiakt, surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt ning isiku kohtuekspertiisiakt) aga ka tunnistajate ütlused liiklusõnnetusjärgse olustiku kohta. KrMS § 105 kohaselt korraldatakse ekspertiis kriminaalasjas tõendamisvajadusest lähtudes menetleja määruse alusel. Ekspertiisiga tuvastatakse asjaolusid, milledel võib olla olulist tähtsust kriminaalasja lahendamisel. Eksperdiks on isik, kes rakendab ekspertiisi tehes mitteõiguslikke eriteadmisi (KrMS § 95). Oma eriteadmistele tuginedes on kohtuekspert Urmas Lõiv liiklusekspertiisi tegemisel kasutanud kriminaaltoimikus fikseeritud kohtueelsete menetlustoimingute käigus saadud andmeid. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus süüdistatava kaitsja viiteid eksperdi arvamuse, kui tõendi ettemääratusele asjakohaseks. Kohus otsuse tegemisel on kaalunud kõiki uuritud tõendeid, sh. uuritud tõenditele tuginevat liiklustehnilise ekspertiisiaktis kajastatud seisukohti. Kohtulikul uurimisel ei ole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid kohtul alust kahelda liiklustehnilise ekspertiisiaktis toodud järelduste õigsuses. E.P kohtueelses menetluses ütlusi juhtunu kohta ei andnud. Kohus arvestab siin E.P ütlustele hinnangu andmisel asjaolu, et ta ise sai liiklusõnnetuse tagajärjel eluohtlikke kehavigastusi ja ei pruugi seetõttu kõiki asjaolusid mäletada. Kohtuistungil andis E.P järgmisi ütlusi: „Ühel hetkel märkas ta, et järsku tuli linna poolt laugjast kurvist talle vastu kihutades auto, mis kaldus tema suunavööndisse, st. oli otse tema ette. Siis ta pidurdas, keeras rooli ja edasist enam ei mäleta. Vahemaad, millal hakkas vastutulevat autot märkama hindab 200-250 meetrile“. E.P ütlustest nähtub, et ta ei välista ka ise enda poolt juhitud sõiduauto kaldumist vastassunna vööndisse, kuid tema arvates on tema süü selles liiklusõnnetuse põhjustamises välistatud, kuna selliseks manöövriks sundis teda R. V. poolt juhitud sõiduauto kaldumine korraks tema sõidusuunda. Miks aga kohus loeb E.P liiklusohtliku olukorra põhjustajaks on analüüsitud eelpool. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab
süüteokoosseis ettevaatamatust (
) nii sõiduki liiklus- või käitusnõuete rikkumise kui kooseisupärase teo suhtes kui ka sellega põhjustatud raske tervisekahjustuse või inimese surma põhjustamise suhtes. Süüteo koosseisu realiseerimiseks piisab, kui isik tegutses vähemalt hooletusega.
lg3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepanelikuma ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus tõendite analüüsi pinnalt leiab, et E.P puhul on tegemist hooletusega. Hoolikama ja tähelepanelikuma suhtumise korral õnnestunuks E.P valitseda sõiduautot ja hoida seda oma suunavööndis, mis oleks välistanud liiklusõnnetuse. 9 Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et süüdistatav on toime pannud
lg1 ettenähtud kuriteo ning kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang. Karistuse mõistmine Pidades E.P süü temale süüks arvatud II astme liiklussüüteo toimepanemises tõendatuks, arvestab kohus E.P-le karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. E.P süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud, samuti puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. E.P poolt on toime pandud ettevaatamatusest selle kergeimas vormis-hooletusest II raskusastme kuritegu, mille tagajärg on raske – inimese surm. Seadusandja on ette näinud
lg 2 alusel arvesse tema tervislikku seisundit (liiklusõnnetuse tagajärjel on ta kaotanud 100 % oma töövõimest, taasläbivaatuse aeg jaanuar 2009.a) aga ka möödunud pikemat ajavahemikku sündmusest. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades seda, et E.P on juba pikemat aega oma tervislikust seisundist tulenevalt töövõimetu, ning temal on kriminaalasjast tulenevalt rahalisi kohustusi menetluskulude näol aga ka võimalikke rahalisi kohustusi kahjutasude hüvitamise näol, ei pea kohus põhjendatuks rahalise karistuse mõistmist. Rahalise karistuse mõistmist ei pea kohus kooskõlas olevaks ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kuriteoga põhjustati koosseisu raskeim tagajärg- teise isiku surm peab kohus põhjendatuks mõista karistus vangistusena, kuid seda alla keskmise määra. Kohus arvestades E.P poolt kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et temale mõistetava tähtajalise vangistusliku karistuse ärakandmine ei ole otstarbekas. E.P suhtes võib karistuse mõistmisel kohaldada
Vastavalt
lg1 sätetele võib mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdismõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuni kolmeks aastaks. Liikluseeskirjade rikkumise eest, olgugi ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati nii raske tagajärg nagu teise isiku surm, on põhjendatud sellise juhi teatud ajaks liiklusest kõrvaldamine, seega temalt juhtimisõiguse äravõtmine. Riigikohtu üldkogu on
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.