1-09-494/7

(08230111614)Kohtunik Sten Lind Kohtuistungi sekretär Tõlk Kertu Hanni Ilja Malštšukov R.B süüdistuses KarS 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Kriminaalasi Prokurör Maksim Kink Süüdistatav R.B Elukoht: xxx; isikukood: xxx, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht A K AS; varem kriminaalkorras karistatud ühel korral: Tallinna Linnakohtu 21.02.

1. a otsusega KrK § 139 lg 1 järgi arestiga 10 päeva; väärteokorras karistatud korduvalt. tõkend: elukohast lahkumise keeld. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Tunnistada R.B KarS § 199 lg 2 p 4 järgi süüdi ja mõista talle karistuseks kuus kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse aja hulka eelvangistuses viibitud aeg- 1 päev 22.07.2008.a ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda kolm kuud ja kakskümmend üheksa päeva vangistust. 2 KarS § 74 lg 1 alusel ei pöörata R.B-le mõistetud karistust täitmisele, kui ta ei pane kaheksateistkümne kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg 1 ja 2 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Süüdimõistetu on KarS § 75 lg 1 alusel kohustatud: 1) elama oma alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata R.B-le lisakohustus mitte tarvitada katseajal narkootikume. Määrata R.B Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse tegemise päev, s.o.
2. märts 2009.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista R.B-lt riigituludesse välja menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 1439 (tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034800017 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbankis, maksekorraldusse märkida viitenumber 2800049777 ja selgitus: R.B, 1-09-494, sundraha, kaitsjatasu. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleile. Menetluskulude tähtajaks tasumata jätmise korral kohaldatakse sundtäitmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse pealele võivad KrMS § 318 lg 1 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus 3 R.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 16.06.2008.a kella 16.00 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis Tallinnas asuvast LP kuuluvast korterist LP kuuluva televiisori Samsung maksumusega 8000 krooni ja omastas selle. 21.07.2008.a kella 15.00 paiku, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis ta Tallinnas asuvast LP kuuluvast korterist LP kuuluva televiisori Panasonic maksumusega 13000 ja omastas selle. Seega R.B pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse, s.o pani toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et R.B süü on tõendatud nii kannatanu (tl 2-3, 4-7) kui süüdistatava enda ütlustega (tl 13-17), mille kohaselt viis R.B, kes elas emaga koos, ema äraolekul ja nõusolekuta pandimajja esmalt teleri Samsung ning hiljem teleri Panasonic. Telerite pandimajja viimist kinnitavad ka tunnistajatena üle kuulatud pandimaja töötajate MK (tl 1924) ja AS(tl 25-30) ütlused, samuti pandilepingud (tl 37, 38). Kohus leiab, et tegu on õigesti kvalifitseeritud, hoolimata asjaolust, et R.B ja LP elasid koos. Koos elavatel isikutel on kõigil võrdne tegelik võim ühisesse majapidamisse kuuluvate esemete suhtes, mistõttu on nad – sõltumata omandiõigusest – ühisesse majapidamisse kuuluvate esemete kaasvaldajad. Kaasvalduse puhul on aga võimalik teiste kaasvaldajate valduse murdmine (valduse lõpetamine valdaja nõusolekuta) ning sellisel juhul on tegemist varguse, mitte aga omastamisega (sama seisukohta on väljendatud õiguskirjanduses: vt J. Sootak. Varavastased süüteod. Tallinn
3. Lk. 36-37). Käesoleval juhul murdis R.B oma ema LP valduse telerite suhtes, viies need ema äraolekul ja tema nõusolekuta korterist ära. Sellega kehtestas ta oma ainuvalduse (omanikusarnase seisundi) telerite suhtes. Nimelt asus ta telereid käsutama, viies need pandimajja. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse seda, et R.B oli telerite suhtes kaasvaldaja, samuti seda, et praeguseks on telerid L. P tagastatud, ning R.B puhtsüdamlikku kahetsust. Karistusliigi valikul võtab kohus arvesse, et R.B on nii kriminaalkorras kui väärteokorras varem varguse eest karistatud. Samuti on teda korduvalt karistatud NPALS § 151 järgi. Sellest tulenevalt peab kohus karistusliigina põhjendatuks vangistust. Karistuse määra osas leiab kohus, et põhjendatud on alammäära lähedane vangistus, kuna kannatanule on telerid tagastatud ning süüdistatav on väljendanud puhtsüdamlikku kahetsust. Lähtudes asjaolust, et süüdistataval on olemas töökoht ning enda sõnul ta narkootikume ei tarvita, leiab kohus, et isiku mõjutamiseks edaspidi uusi kuritegusid mitte toime panema, tuleb karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. Samuti leiab kohus, et uute kuritegude ärahoidmiseks on oluline vältida narkootikumide tarvitamist süüdistatava poolt ning seetõttu tuleb ta allutada katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ning panna talle lisakohustus mitte tarvitada katseajal narkootikume. Katseaja pikkuseks määrata 18 kuud. KrMS § 180 lg 1 järgi mõistetakse süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdistatavalt välja menetluskulud, milleks on II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ning määratud kaitsjale makstud tasu 1439 (tuhat nelisada kolmkümmend üheksa) krooni ja 60 senti. 4 Sten Lind Kohtunik