Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 12.12.2008.a. süüdistuses
järgi RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada B.J
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja määrata, et kandmisele kuulub 30 (kolmkümmend) päeva vangistust.
lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib
lg 1 p 1 alusel lisakaristusena võtta B.J-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus 1 (üheks) kuuks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180, 175, § 179 alusel välja mõista B.J-ilt riigituludesse: - kaitsjale makstud tasu 14kris39 krooni ja 60 senti. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034800017 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-08-17227 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale võivad süüdistatav, kaitsja ja kannatanu esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 24.03.2009.a. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast. SÜÜDISTUS 19 B.J süüdistatakse selles, et tema, olles 26.04.2006.a. karistatud LS § 74 lg 1 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni, LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni,
lg 3 alusel rahatrahviga 12 000 krooni, kehtiva karistuse ajal uuesti, 24.02.2007.a. kella 02:01 ajal Harju maakonnas, Saue vallas, Tallinn-Pärnu-Ikla maantee 21,5. km-l liikudes Tallinna suunas mootorsõidukit xxx reg. nr. xxx, olles joobeseisundis. Seega B.J, olles karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Kohtuistungil selgitas B.J, et on süüdistusest aru saanud. Ta tunnistas end talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kahetseb toimepandut. B.J ütlusi anda ei soovinud. Kaitsja nõustus süüdistuse sisuga ja palus karistada isikut vangistusega tingimisi. Samuti palus kaitsja lisakaristust kohaldada minimaalmääras ja vabastada süüdistatav menetluskuludest, kuna ta on töötu, väikelapse isa ja pere elatub vaid emapalgast. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde ning nõudis B.J-i karistamist 3kuulise vangistusega, millist vähendada 1/3 võrra ning kohaldada
Samuti lisakaristusena kohaldada juhtimisõiguse 2 äravõtmist 2 -ks kuuks. Prokurör palus vabastada süüdistatava menetluskulude tasumisest, kuna tal raske majanduslik olukord. KOHTU SEISUKOHT: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid leiab, et B.J-i tegevus on õigesti kvalifitseeritud. Kohus kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid ning B.J-i puhtsüdamlikku süü tunnistamist kohtuistungil, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on B.J-i süü kuriteo, mis oli suunatud mootorsõiduki juhtimisele joobeseisundis, isiku poolt keda on varem sellise teo toimepanemise eest karistatud, toimepanemises tõendamist leidnud. Süüdistatav pani alkoholijoobes sõiduki juhtimise toime ajal, mil eelmine karistatus analoogilise kuriteo eest oli kustumata. Karistuse mõistmisel arvestab kohus
Kohus arvestab süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidiselt hoiduma süütegudest ja õiguskorra huve. Karistust kergendavaks asjaoluks loeb kohus B.J-i puhtsüdamliku kahetsuse. Süüdistatav pani toime teise astme kuriteo. B.J on varem korduvalt Liikluseeskirjade rikkumise eest karistatud, tegemist on isikuga, kes kujutab endast liikluses ohtu. Rahatrahvid on osaliselt tasumata, ka märkis süüdistatav, et tal esineb rahalisi raskusi, ta on töötu, mistõttu rahaline karistus isiku osas ei kannaks karistuse eesmärke. Arvestades B.J-i isikut, tema kahetsust, leiab kohus, et reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas. Kohus nõustub prokuröri ja kaitsjaga vangistuse tingimusliku mittekohaldamise otstarbekusest ning leiab, et on vajalik kohaldada
Käitumiskontroll katseajal tagab järelevalve isiku üle. Kohus nõustub prokuröri poolt taotletud vangistuse määraga, katseajana on põhjendatud kohaldada 18 kuud. Vangistuse määra määramisel peab kohus võimalikuks miinimumvangistuse kohaldamist. Lisakaristuse kohaldamine vajalik isiku väärtushinnangute korrigeerimiseks liikluses. Kuna isik otsib tööd, juhtimisõiguse olemasolu vajalik, peab kohus võimalikuks kohaldada lisakaristust lühiajaliselt. Kohus peab põhjendatuks KrMS § 180 lg 3 kohaldamist ja prokuröri ,kaitsja taotluse rahuldamist ning süüdistatava vabastamist menetluskulude osalisest tasumisest. Kuritegu pandi toime 2 aastat tagasi, menetluse venimises ei ole süüdistatava süü tuvastatud. Isik töötu, peres 1 aasane laps, pere elatub emapalgast. Arvestades süüdistatava rasket majanduslikku olukorda ja resotsialiseerumise väljavaateid on põhjendatud jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. B.J-i süüd tõendavad: • • • • otsus väärteoasjas nr. 2373,07,000931, 20.03.2007.a. /t.l. 2/, millest nähtub, et B.J on 20.03.2007.a. karistatud Põhja Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 7422 lg 2 alusel rahatrahviga 1500 krooni, § 7419 lg 1 osas lõpetati menetlus V™S § 29 lg 1 p 4 alusel, alustades kriminaalmenetlust
otsus väärteoasjas nr. 2590,06,001676, 26.04.2006.a. /t.l. 3/, millest nähtub, et B.J 19 on 26.04.2006.a. karistatud Ida Politseiprefektuuri poolt Liiklusseaduse § 74 1 lg 1 alusel rahatrahviga 9000 krooni, § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 3000 krooni. väärteoprotokoll AB 744683, 01.04.2006.a. /t.l. 4/, millest nähtub, et 01.04.2006.a. kella 22:55 ajal juhtis B.J Lääne-Virumaal, Vinni vallas, Roela alevikus, liikudes Rakvere suunas, mootorsõidukit reg. nr. xxx, olles alkoholijoobes ning omamata vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust. Sellise tegevusega rikkus ta LE § 70 p 1, § 76 p 1 nõudeid, pannes toime Liiklusseaduse § 741 lg 1 ja § 74 19 lg 1 järgi kvalifitseeritavad väärteod. joobeseisundi tuvastamise protokoll, 01.04.2006.a. /t.l. 5/, millest nähtub, et 01.04.2006.a. kella 02:00 ajal tuvastati B.J alkoholijoove. Ta on tuvastamise tulemusega nõustunud ning joobeseisundi meditsiinilisest tuvastamisest on ta loobunud. • 3 • • • väärteoprotokoll AB 893985, 24.02.2007.a. /t.l.7/, millest nähtub, et 24.02.2007.a. kella 02:01 ajal juhtis B.J Harjumaal, Saue vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 21.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.