Kriminaalasi nr.1-08-9402 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL
- septembril 2008.a. Tallinnas Harju Maakohus koosseisus kohtunik Margot Mikler sekretär Moonika Rubizova prokuröri abi Evelin Ansip kaitsja Juho-Enn Aule osavõtul arutatus lühimenetluse korras avalikul kohtuistungil kriminaalasja V.O Ik xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, töötab ehitusel, elukoht xxx, varem kohtulikult karistatud 2-l korral viimati - 27.04.2006.a. Harju Maakohtu poolt KrK § 201 lg 1 järgi rahaline karistus 4000,- krooni, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 274 lg 1 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus Tuvastas: V.O süüdistatakse selles, et tema 03.07.2008.a. kella 10.45 ajal Tallinnas Autobussijaamas aadressil Tallinn Lastekodu 46, kasutas ta vägivalda isiku suhtes, kes täitis avaliku korra valve alaseid ülesandeid, lõi käega VK vastu prille, mille tulemusel jooksis verd ninajuure piirkonnast ja prillid, maksumusega 100,- krooni, kukkusid asfaldile ja läksid katki. Seejärel ründas VB´i, üritades lüüa teda rusikatega ja kriimustas VB kaela, millega tekitas viimasele füüsilist valu. Oma tegevusega pani V.O toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. vägivalla võimuesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega. Kohtuistungil süüdistatavana üle kuulatud V.O seletas, et on süüdistusest aru saanud ja tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi süüdistuse täies mahus ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: Kahtlustatav V.O ülekuulamise protokolli, milles kahtlustatav on andnud ütlusi, et ei tea konkreetselt miks ründas turvatöötajat. Oli palju tarvitanud alkoholi. Ta hakkas 10.50 väljuvale Tapa bussile minema, kuid millegipärast tekkis intsident turvatöötajatega. Mis täpselt juhtus seda ta kahjuks ei suuda meenutada. Ta küll ei mäleta, et oleks turvatöötajat löönud kuid ei välista, et võis selline intsident toimuda. (tl. 13 – 15). Kannatanu V Bülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et töötab turvamehena firmas SE AS ja ta oli objektil Tallinna Bussijaamas. Kella 10.45 ajal tuli tema juurde paarimees VKja ütles, et väljas tuigerdab keegi naine, kes tülitab kõiki ning paarimees kutsus teda appi. VK pöördus isiku poole eesti keeles, et ta lahkuks bussijaama territooriumilt. Isik tõusis tigeda näoga pingilt, pigistades käed rusikasse. Ootamatult lõi see isik tema paarimeest rusikaga vastu näo vasakut külge. Löögist lendasid VK prillid eest ja kuskilt silma juures hakkas verd jooksma. See isik kippus ka talle kallale ja püüdis rusikatega lüüa, kuid ta põikles eest ära. Seejärel püüdis ta uuesti talle kallale tulla ja haaras kinni ketist, mille otsas rippus töötõend ning rebis selle katki, samal ajal küünistas ka kaela. Samal ajal pühkis VK näolt verd ja tema kaitses ennast üksinda. Kui see isik püüdis teda kolmandat korda lüüa, lõi ta isikut ühel korral rusikaga näkku, pärast mida istus isik pingile. Ta otsustas kasutada pipragaasi, et isik rohkem kallale ei tungiks. Politsei pidas isiku kinni. Traumapunktis fikseeriti talle kehavigastused, kriimustused kaelal (tl. 2 - 4). Kannatanu VK ülekuulamise protokolli, milles kannatanu on andnud ütlusi, et 03.07.2008.a. kell 10.45 oli tööl Tallinna Bussijaamas. Märkas ühte isiku, kes kõikus ja tülitas kodanikke. Ta kutsus oma paarimehe. Isik istus pingil, kellele nad ütlesid rahulikult, et ta peab lahkuma Tallinna autobussijaamast. Isik tõusis püsti ja ründas teda, lüües teda käega vastu prille, mille tulemusel prillid kukkusid asfaldile ja tuli verd ninajuure piirkonnast. Seejärel isik ründas VBi, üritades lüüa rusikatega ja VB kasutas isiku vastu pipragaasi. VB sai ka vigastada. Politsei viis isiku osakonda. Traumapunktis fikseeriti tal vigastused. Tema prillid purunesid. Prillid maksid 1000,- krooni ja arsti visiit 50,- krooni, kokku kahju 1050,- krooni (tl. 7 - 8). Erakorralise meditsiini üksuse teatis, millest nähtub, et VB´il tuvastati kaelal paremal pool marrastus, marrastused ka vasakul küünarvarrel. Paremal küünarvarrel turse, verevalum. VK´il tuvastati vasakul pool nina kõrval marrastus, väike põrutushaav.( 5 – 6, 9 – 10). Kohus, kuulanud ära süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega on V.O süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on V.O käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 274 lg 1 järgi ettenähtud kuriteona. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust ning vastutust raskendavate asjaolude puudumist. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib mõista vangistuse sanktsiooni alammääras, millise võib tema suhtes jätta täielikult täitmisele pööramata. Kohus leiab, et tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt summas 2000 krooni. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,9; § 180 lg 3; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2 ; § 311; § 312 ja § 313 kohus otsustas Süüdi tunnistada V.O KarS § 274 lg 1 järgi ja karistada 5 kuulise vangistusega. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 3 kuud ja 10 päeva. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata eelvangistuses viibitud aeg V.O
- – 04.07.2008.a. s.o 2 päev karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 3 kuud ja 8 päeva. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus V.O suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui V.O 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid- elama kohtu määratu alalises elukohas , ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimiseks, alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks. Katseajaks määrata V.O Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.O määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 10.09.2008.a. Välja mõista V.O-lt 6525 krooni sundraha ja kaitsja tasu summas 1787.70 krooni riigi tuludesse. Väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a nr 10220034800017 EÜP viitenumber
- Kviitungid esitada Harju Maakohtu kuriteokantseleile. Välja mõista V.O-lt 2000 krooni VK kasuks. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul Margot Mikler Kohtunik
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.