järgi Prokurör Taavi Pern Süüdistatav J.B isikukood xxx; kodakondsuseta; põhiharidusega; elukoht: xxx, viibib vahi all xxx Vanglas; varem kriminaalkorras karistatud kuuel korral; viimati Harju Maakohtu 5. jaanuari 2007. a otsusega
Tunnistada J.B
järgi süüdi ning mõista karistuseks 10 kuud vangistust.
lg 1 ja
lg 1 alusel lugeda J.B-le 05.01.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus 9 kuud ja 5 päeva kaetuks raskema karistusega, s.o vangistusega 10 kuud. Liitkaristusest arvestada maha eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 9 kuud ja 5 päeva. Tulenevalt
lg 1 arvestada J.B karistuse hulka eelvangistuses viibimise aeg alates 17.03.
Kokkuleppe sisu. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör J.B karistamist
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest vangistusega 10 kuud.
lg 1 ja
lg 1 alusel lugeda J.B-le 05.01.2007.a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus 9 kuud ja 5 päeva kaetuks raskema karistusega s.o vangistusega 10 kuud . Liitkaristusest tuleb maha arvestada eelmise kohtuotsuse järgi täielikult ärakantud karistus 9 kuud ja 5 päeva, tulenevalt
lg 1 tuleb J.B karistuse hulka arvestada eelvangistuses viibimise aeg alates 18.03.2009. a. kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohtu seisukoht J.B kinnitas kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkuleppe sõlmimine on olnud J.B tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. 2 Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud J.B käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ja ta tuleb süüdi tunnistada
MS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, kuid KrMS § 180 lg-st 3 tulenevalt võib jätta kohus menetluskulud osaliselt välja mõistmata, kui süüdimõistetu ilmselgelt ei ole võimeline neid kandma. Arvestades asjaolu, et J.B puudub töökoht, leiab kohus, et menetluskulud tuleb mõista välja osaliselt – määratud kaitsjale makstud tasu ja ekspertiisikulu osas. Määratud kaitsjale makstud tasu oli kohtueelses menetluses 495 krooni ja 60 senti ning kohtumenetluses 1400 krooni, kokku seega 1895 krooni ja 60 senti. Ekspertiisitasu suurus on kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi 400 krooni. Sundraha osas tuleb menetluskulu jätta riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313. Sten Lind Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.