MS § 238 kohaldamisega 8 kuulise vangistusega
Arvestades eelvangistuse aega, ärakandmisele kuulus vangistus 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse algus 13.10.2008, lõpp 10.10.2009. Vandeadvokaat Eduard Bulattšik Juhindudes
MS § 426, § 432, § 383, § 384, MÄÄRAS: Jätta vabastamata O.F, isikukood: XXX, temale Tartu Maakohtu 13.10.2008 a. kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Välja mõista O.F-ilt riigituludesse 330.40 krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034800017 SEB või nr 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „O.F, 1-08-7041, menetluskulud”. Määruse koopia saata Viru Vanglale, prokurörile, O.F-ile ja tema kaitsjale. Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Menetluse käik ja asjaolud. 1.Karistus. Tartu Maakohtu 13.10.2008 kohtuotsusega karistati O.F-i
MS § 238 ja
Arvestades eelvangistuse aega, määrati ärakandmisele kuuluvaks vangistuseks 11 kuud ja 28 päeva. Karistuse algus 13.10.2008, lõpp 10.10.2009.
lg 1 p 2 alusel tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus tekkis temal kui 2.astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isikul pärast 1/2 karistusaja ärakandmist, see on 13.04.2009. 2.Vangla iseloomustus. O.F-i on distsiplinaarkorras karistatud kuueteistkümnel korral. Viru Vanglas viibides õpis ta 7-das klassis, kuid õpingud jäid pooleli. Kinnipeetava sõnul ei ole ta huvitatud osalema sotsiaalprogrammides. Enne vangistust töötas juhutöödel, kutseoskused puuduvad. Enne vangistust oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Võimalikul vabanemisel asub elama ema juurde aadressil XXX. 3.Kriminaalhooldusametnik ei nõustu O.F-i tingimisi enne tähtaega vabastamisega Põhjusel, et O.F on rida distsiplinaarkaristusi. Tal on vähesed sotsiaalsed oskused. Riskitegurid on alkoholi tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, pikaajalise töökogemuse puudumine ja katseajal sooritatud uus kuritegu. 4.Süüdimõistetu O.F seletas, et ta soovib mitte toime panna kuritegusid, kavatseb minna õhtukooli, et saada põhiharidus, tööd leiaks sõbra talus. Kuigi kuritegu on toime pandud katseajal, arvab, et ta peaks uue katseaja vastu. 5.Prokuröri seisukoht. Süüdimõistetu, kes pani katseajal toime uue kuriteo, keda on vangistuse ajal korduvalt karistatud kartseriga, ei ole järeldusi teinud ja teda ei tuleks vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. 6.Kaitsja palub süüdimõistetu vabnastada, uskudes tema siirast soovi end parandada ja elada vabaduses õiguskuulekalt. 7.Kohtu seisukoht. O.F kannab karistust tahtlikult toime pandud 2.astme kuritegude eest.
lg 1 p 1 järgi 2.astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldus- karistusajast 1/2 ärakandmineon täidetud seisuga 13.04.2009.
lg 3 kohaselt arvestab kohus süüdimõistetu katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et O.F-i taotlus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest tema vabastamisega kaasneks äärmiselt suur risk tema poolt uute kuritegude toimepanemiseks. Seda kinnitavad nii 4-kordne karistatus, kuriteo toimepanemine katseajal kui vanglas 10 kuu jooksul toime pandud 16 distsiplinaarsüütegu. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes
MS § 432 lg 3, § 426, jätab kohus süüdimõistetu O.F-i vabastamata temale Tartu Maakohtu 13.10.2008 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Täitmiskohtunik Anu Ernits
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.