1-09-3835/9

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 16.juuni 2009.a. Tallinn koht Kohtuistungi aeg ja koht 15.juuni 2009.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-09-3835 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Jüri Paap ja Igor Amann Kohtuistungi sekretär Maaria Rei Kriminaalasi G.Z süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu otsus 30.aprill 2009.a. Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.Z Prokurör Veera Kremez Süüdistatav G.Z Kaitsja Adv. Leelo Viil RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 30.aprillist 2009.a. G.Z-i suhtes jätta muutmata. Esitatud apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada 2 kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav ja kannatanu võivad kassatsiooni esitada advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK : Harju Maakohus otsustas 30.aprilli 2009.a. kohtuotsusega süüdi tunnistada G.Z KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises ning mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust 1/3 võrra ning kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg lugeda karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks lugeda 13.01.2009.a. Tõkend – vahistamine – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista G.Z-ilt tsiviilhagid: • M. E. OÜ kasuks 1040,- krooni; • H. T. Ü. kasuks 1945,- krooni. G.Z mõisteti KarS prg. 199 lg 2 p.4 järgi süüdi selles, et tema - - 09.01.2009.a. kella 16.00 paiku XXXX alevikus, aadressil XXXXXX XXX X H.T. Ü. K. kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas H.T. Ü. le kuuluvat kaupa kokku summas 1945,- krooni ja nimelt: šokolaadi Kalevipoeg 300 gr 14 tk kogumaksumusega 371,70 krooni (a 26,55 krooni), šokolaadi Jõhvika 300 gr 10 tk kogumaksumusega 259,50 krooni (a 25,95 krooni), šokolaadi kalev 300 gr 18 tk kogumaksumusega 489,60 krooni (a 27,20 krooni), šokolaadi Küpsise 300 gr 5 tk kogumaksumusega 129,75 krooni (a 25,95 krooni), šokolaadi KarlFazer (kollase) 6 tk kogumaksumusega 120,60 krooni (a 20,10 krooni), šokolaadi KarlFazer (lilla) 14 tk kogumaksumusega 277,20 krooni (a 19,80 krooni). Möödus kassast nimetatud kauba eest tasumata ja väljus kauplusest koos varastatud kaubaga. 13.01.2009.a. kella 09.47 paiku Tallinna linnas, aadressil XXXXXXX XXX XXX asuvas M. kaupluses, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, varastas OÜ-le M. E. kuuluvaid kaupu kokku summas 1040,krooni ja nimelt: 2 pudelit 0,7 l viina Absolut Citron kogumaksumusega 520,- krooni (a 260,- krooni) ja 2 pudelit 0,7 l viina Absolut Currant kogumaksumusega 520,- krooni (a 260,- krooni). Möödus kassast üksnes 3 nimetatud kauba eest tasumata ja väljus kauplusest koos varastatud kaubaga. APELLATSIOONI SISU: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav tsiviilhagi kuna ta ei ole nii palju šokolaadi varastanud. Palub läbi vaadata kriminaaltoimiku juures oleva videosalvestuse, veendumaks, et tema poolt varastatud kaupa (šokolaadi) oli tunduvalt vähem. Ka on kohtuotsuses märgitud, et kahju summa on umbes 2000 krooni ja täpne kahju on väljaselgitamisel. Süüdistatav ei saa aru mil moel nad tahavad välja selgitada tema poolt varastatud kauba täpset maksumust? Seetõttu palub üle vaadata H.T. Ü. hagi summas 1945 krooni. Soovib ka, et vähendataks tema vangistuse tähtaega või kohaldataks talle üldkasulikku tööd. Apellatsioonikohtu istungil toetas süüdistatav osaliselt oma apellatsiooni selgitades, et kuna tema karistus lõpeb vähem, kui kuu aja pärast, siis ta karistust ei vaidlusta. Kaitsja toetas süüdistatava apellatsiooni nii süüdistuse mahu, kui ka tsiviilhagi osas. Prokurör vaidles vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, kuulanud ära menetlusosalised, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja esitatud apellatsiooniga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus. Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav süüdistuse mahtu kuriteoepisoodis, kus temale on inkrimineeritud šokolaadi vargus poest. Sellega seonduvalt vaidlustab ta ka tsiviilhagi. Seejuures väidab apellant paljasõnaliselt, et tema ei varastanud nii palju šokolaadi. Ühtegi mõistlikku põhjendust, miks süüdistatav varasemalt tunnistas toimepandud vargust kogu mahus ja sellest tulenevalt ka tsiviilhagi , apellatsioonis esitatud ei ole. Esimese astme kohtus süüdistatav ütlusi anda ei soovinud, ta kinnitas muuhulgas ka seda, et tunnistab oma süüd ja nõustub tsiviilhagiga. Süüdistatav ei ole kunagi täpselt nimetanud konkreetset varastatud šokolaadide arvu ja ei nimeta seda ka apellatsioonis. Seega ei tea süüdistatav ka ise , kui palju ta šokolaade arvuliselt varastas ning sellisel juhul ei saa ka olla tõsiseltvõetav väide, et neid nii palju ei olnud. Arvuliselt on süüdistuse järgi varastatud 67 šokolaadi. Seega ei ole tegemist mingi utoopilise kogusega. Arvestades seda, et šokolaadid on õhukesed, mahub neid korraga kätte kümmekond. Kaupluse videosalvestisest on kriminaaltoimikus fotod, mis kinnitavad seda, et süüdistatav tegutses šokolaadiriiulite juures ja et temal kaupluses liikudes oli korv šokolaade täis. Seda, kui palju konkreetselt süüdistatav riiulist šokolaade korvi pani, salvestatud ei ole. Kahju täpne summa on kindlaks tehtud eeluurimisel inventuuri käigus ja kohtuotsusest apellandi poolt väljaloetud märkus, et täpne summa on selgitamisel, on märgitud kuriteoavalduses, kui ei olnud teada veel täpne varastatu väärtus. Videosalvestise vaatamist ei pidanud kohtukolleegium vajalikuks kuna see võis fikseerida varguse fakti, selle toimepannud isiku ja koha, milliste riiulite juures 4 vargus toime pandi, samuti varga liigutused. Videosalvestis ei saa fikseerida täpset varastatu kogust, antud juhul šokolaadide arvu – see on tehniliselt välistatud. Süüdistatav ei vaidlusta neid asjaolusid – šokolaadi vargus -, millised on salvestiselt tehtud fotokoopiatel toimikus näha. Kaupluse videosalvestis ei jäädvusta nende toiduainete kogust, mis varastati. Olukord, kus tsiviilhagi suurus tehakse kindlaks kannatanu ütlustega ei ole õiguslikult välistatud ning seda on kinnitanud ka kohtupraktika (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi

1. märtsi
2. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-7413). Samuti tuleneb see tõendamise üldistest põhimõtetest nii kriminaalmenetluses (KrMS § 63 lg 1) kui ka tsiviilkohtupidamises (TsMS § 229 lg 2). Seega on lubatav olukord, kus isikul ei ole tekitatud kahju osas esitada dokumentaalseid tõendeid ning tekitatud kahju suurus tuvastatakse üksnes kannatanu ütluse alusel. Nii nagu süüdimõistvat kohtuotsust on võimalik teha üksnes kannatanu ütluse alusel, on sama põhimõtte kohaselt võimalik tuvastada ka kannatanule tekitatud kahju ulatust ning suurust. Oleks ebamõistlik eeldada, et isikul peavad talle tekitatud kahju tõendamiseks alati olema esitada kirjalikud tõendid. Maakohus on süüdistuse mahu ja kahju tekitamise ulatuse tõenditele antud hinnangu alusel lugenud tuvastatuks ning kriminaalkolleegium ei näe põhjust selles järelduses kahelda. Seejuures peab kriminaalkolleegium vajalikuks osundada veel järgnevale. Tsiviilhagi lahendamisel kriminaalmenetluses tuleb lähtuda tsiviilmenetluse regulatsioonist. Maakohtu istungil on G.Z tunnistanud end süüdi kõigi talle omistatud varavastaste süütegude toimepanemises ning vastusena kohtu küsimusele kinnitanud, et on nõus tsiviilhagidega. Teisisõnu – süüdistatav on tunnistanud nii süütegude toimepanemist kui ka varalise kahju tekitamist süüdistuses kirjeldatud ulatuses. Tegemist on hagi õigeksvõtmisega TsMS § 440 tähenduses ning vastavalt osundatud paragrahvi lg-le 1 peab kohus sellisel juhul hagi rahuldama; ning selliselt on maakohus ka toiminud. Seejuures tuleb märkida, et kohus on hagi õigeksvõtuga seotud, v.a juhul, kui ei esine TsMS § 440 lg-s 4 sätestatud asjaolusid, mis on aluseks menetluse jätkumisele. Käesolevas kriminaalasjas hagi õigeksvõttu takistavaid asjaolusid TsMS § 440 lg 4 tähenduses ei esinenud ning kohus on seega teinud ainuõige lahendi ning tsiviilhagi rahuldanud; kohtul ka puudusid selles osas teised käitumisalternatiivid. Tuleb märkida veel sedagi, et hagi õigeksvõtu korral võib kohus otsusest välja jätta nii kirjeldava kui ka põhjendava osa (TsMS § 440 lg 4). Käesolev kriminaalasi on lahendatud lühimenetluses ilma kannatanuid ning tunnistajaid välja kutsumata. Kui G.Z soovinuks vaidlustada esitatud tsiviilhagi ning nõuda selles osas täiendavate tõendite esitamist, pidanuks ta taotlema kriminaalasja menetlemist üldmenetluses. Seda ei ole apellant aga soovinud. Samuti ei ole süüdistatav taotlenud maakohtus kannatanu esindaja ülekuulamist. Tsiviilhagi omaksvõtt, millega kohus on seotud, ei võta isikult mõistagi ära kaebeõigust. Kuid sellisel juhul tuleb näidata ära konkreetsed alused, mis viisid isiku asja hinda puudutavate faktiliste asjaolude suhtes esialgselt eksimusse ehk teisisõnu – mis tingisid temapoolse hagi eksliku õigeksvõtmise. Käesoleval juhul ei ole apellant neid asjaolusid kaebuses nimetanud. Nagu öeldud, ei väära hagi 5 rahuldamist kuigivõrd ka toetumine üksnes kannatanu ütlustele. Mingeid muid asjaolusid, mis viinuks G.Z-i põhjustatud kahju suuruse osas eksimusse, ei ole kriminaalasjas aga tuvastatavad ning neid ei nimetanud süüdistatav ka apellatsioonikohtu istungil. Seetõttu leiab kriminaalkolleegium, et maakohtu otsus tuleb nii süüdistuse mahu, s.o. šokolaadide koguse, kui ka väljamõistetud tsiviilhagi osas jätta muutmata. Samuti leiab kohtukolleegium , et puudub alus süüdistatavale mõistetud karistuse vähendamiseks. Maakohus on G.Z-ile karistusena vangistuse mõistmist ja konkreetse karistusmäära mõistmist põhjendanud. Arvestades G.Z-i suhtumist õiguskorda ja temale eelnevalt mõistetud kriminaalkaristustesse suhtumist , ei saa rääkida maakohtu poolt vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest mõistetud karistuse rangusest. Arvestades KarS prg. 199 lg 2 sanktsiooni alamja ülemmäära ja G.Z-i isikut on temale vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegude toimepanemise eest mõistetud karistus – 9 kuud vangistust, mida veel vähendatud 1/3 võrra - leebe karistus ja selliseid asjaolusid, millised võiksid mõjutada mõistetud karistuse vähendamist ei ole kohtukolleegium tuvastanud. G.Z ei ole ka ise esitanud apellatsioonis ühtegi põhjendust, miks peab temale mõistetud karistust rangeks. ke võimalus, mis tagab ka õiguskorra kaitsmise huvid KarS prg. 56 mõttes. Kohtukolleegium leiab, et süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega, arvestavad selle eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg.338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344-345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu otsuse 30.aprilist 2009.a. G.Z-i suhtes muutmata. Julia Katškovskaja Jüri Paap Igor Amann