KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. novembril 2008, Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-10103 (08240100465) Kohtu koosseis K

§ 113

järgi üldmenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Mariza Lillepea, Rita Hlebnikova Süüdistatav Kaitsja Kannatanu esindaja RESOLUTSIOON A.N , elukoht xxxxxx xxxxxxx, isikukood xxx, töökoht xxxxx xxxxxxxx, karistamata, eelvangistus 11.02.2008-19.11.2008, kokku 9 kuud ja 9 päeva Kaitsja Mihhail Firsov kokkuleppel Vladislav Kulikov kokkuleppel Juhindudes KrMS § 309 lg 3, §311, § 313, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1-3, kohus OTSUSTAS: A.N tunnistada süüdi

§ 113järgi.

Mõista A.N-ile karistuseks

§ 113

järgi vangistus 6(kuus) aastat.

§ 68

lg 1 alusel, lugedes karistusaja hulka eelvangistus 11.02.-19.11.2008, kokku 9(üheksa) kuud ja 9(üheksa) päeva, on A.N-i ärakandmata vangistus 5(viis) aastat, 2(kaks) kuud ja 21(kakskümmend üks) päeva. Karistuse kandmise algust arvestada A.N-ile alates 20.11.

1. Tõkend- vahistamine – jätta A.N-i suhtes muutmata. Asitõendid:2 pabersalvrätikut, nuga, toasussid, hall T-särk ja DNA-proovid- hävitada. DVD salvestused- jätta kriminaaltoimiku juurde. A.N-i dressipüksid- tagastada A.N-ile. Kannatanu J J tsiviilhagi 28.717 krooni rahuldada. Välja mõista A.N-ilt 28.717 krooni J J ( elukoht xxxxxx xxxxxxxx) kasuks. J J tsiviilhagi 250.000 krooni moraalse kahju väljamõistmiseks- jätta läbi vaatamata. Välja mõista A.N-ilt riigituludesse menetluskulud: 10875 krooni sundraha, 5947,20 krooni kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest määratud kaitsjale makstud tasu,ekspertiiside tegemise kulu 48 200 krooni ja 183,90 krooni kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB või arveldusarvele nr. 221023778606 Swedbank (Hansapank), viitenumber
2. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada apellatsioon Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. 1.Süüdistus. A.N on antud kohtu alla süüdistuses selle kohta, et tema lõi ajavahemikus 10.02.2008 kella 21.30 kuni 11.02.2008 kella 01.10-ni oma elukoha xxxxx esikus Kohtla-Järvel külasolnud ja lahkuvale A J peale ühist alkoholi tarvitamist ja tüli, vihahoos ühe korra 18,5 cm pikkuse teraga kööginoaga vasakusse külge, põhjustades sellega kannatanule eluohtliku - vasakusse rinnaõõnde ning südameõõnde tungiva torkelõikehaava vahelihase ja südame vasaku vatsakese tagaseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust, mille tagajärjel kannatanu Aru tänav 9 Kohtla-Järvel trepikoridori kolmandal platvormil suri. Seega, A.N, tappes teise inimese, pani toime

§ 113järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.Tuvastatud asjaolud. 2.1.Tõendid. Kannatanu Juri Jermolajev andis järgmisi ütlusi: Poeg A.J elas minuga koos . Pojaga kahekesi elasime 4 aastat. Poeg õppis ja tegi minuga koos haltuurat. Ta käis L I umbes aasta. Nad käisid meil kodus , ööbisid koos. Ka viimasel päeval reedel ja laupäeval ööbisid meil. Nad lahkusid 10 02 õhtul kella 19-20 paiku. Pärast seda ta enam poega elusana ei näinud. Seoses poja poja surmaga palub välja mõista matustekulud vastavalt arvetele ja mälestusmärgi panemise kulu vastavalt kalkulatsioonile. Tunnistaja J N andis ütlusi: Liia isa oli alkoholijoobes L isa läks poodi 20 min pärast tuli tagasi viinaga ja koos A. Mina, L ja A D olime toas kui Iljitsjov ja J rääkisid köögis. Kuulsin köögist hoiatust J poolt, et ta suudab L kaitsta ja seista tema eest, hiljem- naljajuttu, et mina löön esimesena siis sina lööd mind. Keegi kedagi ei löönud. Mina ja D tulime külla pärast kella 9 ja lahkusime enne kella

1. A.N-i korterisse jäid L ,A J ja A.N. Samal öösel veel läksime A.N-i juurde pärast Liia helistamist. Ta algul helistas ja kutsus mind ööseks enda juurde sest kõik joovad seal ja tal ei olnud midagi teha. Ma nõustusin sest sain tast aru. Mõne aja pärast ta taas helisitas et J ja A.N kaklevad omavahel ja siis kõne katkes.Mõne aja pärast ta helistas uuesti ja ütles et isa pussitas noaga J. Läksin koos D tema juurde. Kui ma sinna jõudsin olid kohal juba politsei ja kiirabi. Trepikojas ja korteris nägin verd. . Kui ma lahkusin siis A.N-i nägu oli korras, kui tagasi tulin siis verine. Ma panin asjaolud kokku ja arvasin et vigastused olid löömisest. Tunnistaja A D andis samasisulisi ütlusi. Lisaks kirjeldas ta köögis A.N-i ja J vahel toimunud konflikti: naljaga pooleks A.N haaras J õlgadest kinni ja nad võitlesid. Seejärel suruti kätt ja nad istusid laua taha tagasi. Vigastusi kummalgi ei olnud Sel õhtul läksid nad veel A.N-i poole: L helistas ja ütles et tema isa lõi noaga A. Ta kinnitas, et siis nägi A.N-i näol verd ja vigastusi. Tunnistaja V G andis järgmisi ütlusi: A.N-i tunnen, kui naabrit üle 15 aasta.A.N-i korteri kohal on minu korter. Ööl vastu 11 02 08 läksin magama hilja. Sel ööl oli all korteris oli müra umbes kelle 01 paiku. See kostus alt köögist. Olid inimeste hääled: L kisas, A, ära puutu isa, mida ta sulle tegi, me ise klaarime asjad ära. Edasi oli väga kärarikas, oli tunne et kedagi pekstakse, midagi rasket lendas siis väljuti õue: oli kuulda kuidas nad trepist alla jooksevad. Ma vaatasin aknast välja, olin magamistoa aknal, Liia istus kõnniteel. Mõne aja pärast tulid nad koju tagasi (nende uks käis ja korteris oli taas karjumine). Karjus algul noormees, et ma panen maha kõik kes L puutuvad, sind ka. Pärast taas karjus L mitu korda kõvasti, et A ära puutu isa, ära peksa. Jätkusid hääled, nagu oleks seal kakeldud. See kestis 5-10 minutit. Siis väljusid trepikotta, rääkisid ja tulid korterisse tagasi. Kordus kakluse sarnane müra. A.N-i häält ma korteris ei kuulnud. Olid ainult L ja noormehe hääled. Tunnistaja A I andis ütlusi: Poeg ja ta naine on ammulahutatud. Lapselaps Loli siis 5 aastane, kui ta pärast lahutust jäi isaga elama. Praeguseks on seda kokku juba 10 aastat. Suhted poja ja lapselapse vahel olid head kuni viimase ajani, mil tüdruk ei allunud talle ja koolis ei käinud. Ei tea kes teda eemale tõmbas keegi segas tema õppimisi. Poeg riidles L ainult selle pärast, et tüdruk koolis ei käinud. Ta ei peksnud tüdrukut kunagi, kui võib-olla mõnikord on ehk laksu andnud pahanduse pärast. Süüdistatav A.N andis ütlusi: Alates tütre
2. eluaastast kasvan tütart üksinda. Tütrega olid probleemid. 09.02008 oli meil konflikt ja tütar ei ööbinud kodus.10.02.08- reedel- oli mind kooli kutsutud. Tarvitan alkoholi harva, kuid 10.02.08 tarvitasin kodus alkoholi. Olin joonud 250 grammi viina selleks ajaks, mil tuli tütre sõber A J. Ma olin köögis, valmistasin sööki. A tuli minu juurde kööki, tõi viina. Hakkasime köögis napsu võtma. Siis mina hakkasin tema käest küsima, kuna teadsin, et tema on L poisõber (kolm kuud enne seda ma sain teada), L hakkasid sel ajal koolis ja polisteiga probleemid. A ütles, et probleem on minus. Ma ütlesin, et siis seda probleemi tuleb lahendada. Ei tea miks see temale ei meeldinud. Ta tõstis häält. Siia ta lõi mind peaga vastu nina, silmade vahelisesse piirkonda. L tuli välja, A lõi mind köögi ja vannitoa vahelises koridoris veel mitu korda rusikatega näkku. Ma kukkusin. L hakkas karjuma, et ta ei lööks mind. Siis nad L väljusid korterist. L ja A tulid korterisse umbes 15-20 minuti pärast. J pani jalatsid jalga ja algas minu korduv peksmine. Ma ei tea põhjust, miks. Ta lõi rusikatega võib-olla ka peaga näkku, vastu pead. See toimus vannitoa kõrval. Nad väljusid uuesti, ma kuulsin, et koridoris A ütles, et ma veel lähen su isaga arveid klaarima. Umbes 10 minuti pärast tulid nad tagasi. A andis mulle veel paar lööki rusikatega näkku. Siis mina olin juba šokis. Mina lõin pea vastu piita ja põrandat. Edasist ei mäleta. Arvan, et mina lõin A noaga, sest korteris ei olnud kedagi peale minu, A ja L. See toimus šokiseisundis - olin juba läbi pekstud. Mina ei puutunud kokku sellistega juhtumitega, kui noormees peksab vanemat inimest. Ma ei mäleta, kuidas ja kus see juhtus, kas ja kust kohast ma noa võtsin. Mäletan, et A sõimas ja solvas mind ning peksis kolmel korral. Alkoholi olin tarvitanud: koos J jõi 3-4 pitsi viina. Sündmuskoha vaatlusprotokolli (tl 7- 30) kohaselt leiti Aur tn 9 trepikojast A.J laip, trepikojas, ja xxxxxxxx korteris olid verekahtlased jäljed. Korterist leiti verekahtlaste plekkidega kööginuga ja verekahtlaste plekkidega riietusesemeid. Verekahtlaste jäergede pakinemine ja vaatlusprotokollis. (tl 167-184). kööginoa mõõtmed on kirjeldatud asitõendite Surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 75 sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt (tl 3339) oli A.J eluohtlik vigastus - vasakusse rinnaõõnde ning südameõõnde tungiv torke-lõikehaav vahelihase ja südame vasaku vatsakese tagaseina vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge verekaotus sisemisest ja välisest verejooksust. Viimane oli surma vahetu põhjus. DNA ekspertiisi aktis nr GE-0676-08/1897 (tl 187-191) sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt oli A J kingalt ja teksapükstelt (2.proov) võetud veri A.N-ile. №al ja A.J riietel olev veri oli a.Jermolajevi veri. A.N-i kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 14 (tl 69-72) sisalduva eksperdi arvamuse kohaselt oli A.N hulgaliselt näo ja pea piirkonna verevalumeid ja marrastusi, mis olid tekitatud mitte enam, kui 24 tundi enne läbivaatust. Vigastused olid tekitatud löökidest kõva tömbi esemega (nt rusikaga). Need vigastused ei olnud eluophtlikud ja põhjustasid lühiajalise tervisekahjustuse. A.N-i kahtlustatavana kinnipidamise protokollist ja fotodelt (tl 43-48) on näha A.N-i näol olevad vigastused. 3.Kohtu järeldused. Nende tõenditega loeb kohus tõendatuks, et A.J surm saabus süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas rindkere torke-lõikehaavast põhjustatud sisemise verejooksu tulemusel. Surmava vigastuse tekitas asitõendiks oleva noaga A.N, kes lõi J tahtlikult 1 korra rindkeresse. Kannatanu surma saabumise suhtes tegutses süüdistatav kaudse tahtlusega: lüües kannatanut noaga rindkere südame piirkonda, võis pidas süüdistatav võimalikuks kannatanu surma saabumist. Tapmise motiiviks oli kannatanu poolt süüdistatava korteris tema suhtes kasutatud vägivald (korduv löömine rusikatega näo ja pea piirkonda). See on tõendatud nii kahtlustatava kinnipidamise akti, kohtuarstliku eksperdi arvamuse kui tunnistajate ütlustega ning süüdistatava ütlustega, et mitte kunagi varem ei olnud teda peksnud endast nooem inimene, kellele tal olid õigustatud pretensioonid tütre halva käitumise pärast. A.N-i tegu vastab

§ 113kuriteokoosseisule.

Kannatanu surma põhjustamine ei toimunud hädakaitse seisundis, mida kinnitavad süüdistatava ütlused, et rünnak oli lõppenud, ta ei mäleta, kunas ja kust noa võttis. Tal oli võimalik uks lukustada ja mitte lasta korterisse J, kes võis teda uuesti ohustada. Süüdistatav pani tapmise toime süüdivusseisundis: Tema enese ütluste kohaselt ei mäleta, kust, kunas ta noa võttis ja kuidas lõi noaga J, sest oli šokiseisundis kannaatnu- poolse vägivalla tõttu tema suhtes. Kohtupsühhiaatria eksperdi arvamusega on tõendatud, et mälukaotus oli tingitud alkoholijoobe seisundist. Nii süüdistatava kui tunnistajate ütluste kohaselt oli A.N viinud end ise ja tahtlikult joobeseisundisse.

§ 36

kohaselt ei välista isiku süüd tahtlikult või ettevaatamatusest põhjustatud joobeseisund. A.N-i tegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 113järgi teise isiku tapmisena.

4.Tsiviilhagi ja põhjendus. Kannatanu J J esitas tsiviilhagi varalise kahju hüvitamiseks poja matusekulude ja mälestuskivi hinna väljamõistmiseks. Ta esitas matusekulude kohta arved ja kviitungid ning kalkulatsiooni mälestuskivi hinna kohta. Tsiviilhagi kuulub rahuldamisele matusekulude ja mälestuskivi maksumuse osas summas 28.717 krooni VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1 alusel kui kannatanu surma põhjustamisega õigusvastaselt tekitatud kahju. Süüdistatav kohtus võttis hageja nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 440 mõistab kohus A.N-ilt välja 28.717 krooni J J kasuks. J J tsiviilhagi 250.000 krooni moraalse kahju väljamõistmiseks jätab kohus läbi vaatamata. 5.Asitõendid. Kaks pabersalvrätikut, nuga, toasussid, hall T-särk ja DNA-proovid tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel. DVD salvestused tuleb jätta kriminaaltoimiku juurde. A.N-i dressipüksid, mille tagastamist ta taotles, tuleb talle tagastada kohtuotsuse jõustumisel. 6.Karistuse mõistmine ja põhjendus.

§ 113sätestab teise inimese tapmise eest karistuseks vangistuse 6-15 aastat.

A.N on varem kriminaalkorras karistamata. Teda pole karistatud ka väärtegude eest. Ta omab alalist töökohta. Ta lähedased, naaber ja tütre sõbrad iseloomustasid teda heatahtliku ja kohusetundliku inimesena. 10 aasta jooksul on ta üksinda kasvatanud tütart (alates 5. kuni 15.eluaastani). Kuriteo toimepanemisele eel oli tal üleelamisi tütre halvenenud käitumise, koolist puudumiste pärast. Neid seostas ta A.J negatiivse mõjuga tütre käitumisele. Kuriteo toimepanemise õhtul, kui ta tegi kannatanule etteheiteid, olid selle tagajärjeks vägivallateod noormehe poolt (korduv löömine) Kohus leiab, et kannatanu A.J käitumine nimetatud asjaoludel on

§ 57

lg 2 järgi A.N-i karistust kergendavaks asjaoluks.Kohus loeb karistust kergendavaks asjaoluks ka kannatanu surma kohta kohtus avaldatud puhtsüdamliku kahetsuse tema poolt.

§ 58karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud.

Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et A.N-i suhtes karistuse eesmärkide täitmiseks piisab temale

§ 113

sanktsiooni minimaalmääras karistuse mõistmisest ja mõistab talle karistuseks vangistuse 6 aastat.

§ 68

lg 1 alusel tuleb tema karistusaja hulka lugeda eelvangistus, mis kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamise ajaks oli ( 11.02.-19.11.2008) 9 kuud ja 9 päeva. Seisuga 20.11.2008 on A.N-i ärakandmata vangistus 5 aastat, 2 kuud ja 21 päeva. Tõkend- vahistamine- tuleb A.N-i suhtes jätta muutmata. 7.Menetluskulud. KrMS § 180 alusel tuleb A.N-ilt välja mõista menetluskulud: KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel 48200 krooni ekspertiiside tegemise kulu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel 5947,20 krooni kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest määratud kaitsjale makstud tasu, KrMS § 175lg 1 p 5 alusel 183,90 krooni kriminaltoimikust kaitsjale koopia tegemise kulu KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel 10875 krooni sundraha. Kaitsja taotlus määrata menetluskulude tasumine ositi tuleb jätta rahuldamata: menetluskulude summa on samaliigiliste kriminaalasjade keskmise piires. Süüdistatava varaline seisukord ei ole kohtule teada. Kohtule ei esitatud tõendeid, mis kinnitaks süüdlase rasket majanduslikku olukorda või muid erandlikke asjaolusid. Kohtunik Rahvakohtunikud 1-08-10103 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (resolutiivosa) Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2009, Tartu Kriminaalasja number 1-08-10103

§ 113järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu 20.

novembri 2008 otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav A.N ja tema kaitsja Mihhail Firsov Prokurör Mariza Lillepea Süüdistatav A.N elukoht: Kohtla-Järve Aru 9-10, isikukood: xxx, töökoht: AS Nitrofert varem kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 337 lg 1 p 4; 338 p 2; 340 lg 2 p 3 tühistada Viru Maakohtu 20. novembri 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-10103 osaliselt, see on: A.N-i süüditunnistamises ja karistamises

§ 113

järgi; A.N-ilt väljamõistetud sundraha osas; A.N-ilt Juri Jermolajevi kasuks välja mõistetud tsiviilhagi osas. Süüdi tunnistada A.N

§ 115järgi ja karistada teda 2 aasta ja 6 kuulise vangistusega. Kr

MS § 179 alusel välja mõista A.N-ilt sundraha 6525 krooni riigituludesse. Välja mõista A.N-ilt Juri Jermolajevi kasuks kuriteoga tekitatud kahju katteks 15 617 krooni. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. A.N-i ja tema kaitsja apellatsioonid rahuldada osaliselt. A.N-ile advokaat Eduard Bulattšiku poolt osutatud õigusabikulud 7788 krooni jätta KrMS § 185 lg 1 alusel riigi kanda. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

1. märtsist
2. Kassatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis alates
3. aprillist
4. Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates
5. aprillist
6. Aarne Sarjas Mati Kartau Tiit Lõhmus