jaanuari 2009 otsus muutmata ning Nikolai Antonovi ja tema kaitsja Lembit Nirgi apellatsioonid rahuldamata. Välja mõista Nikolai Antonovilt kohtukulud, s.o kaitsja tasu advokaat Lembit Nirgi poolt osutatud õigusabi eest 2600.70 krooni riigituludesse. Nikolai Antonovil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
S § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud 3 päeva (21.22.09.2008 ja 17.10.2008) ning kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 11 kuud ja 27 päeva vangistust. N. Antonov võeti vahi alla kohtusaalis, karistusaja alguseks loeti tema kinnipidamise päev. -2- Maakohus arutas N. Antonovile KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et tema: - KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna 21.09.2008 ajavahemikul 01.00 kuni 04.00 Sõmeru vallas tungis lukustamata ukse avamise teel: - A.R-i korterisse (XXX XX ) ning varastas spordijalatsid Columbia väärtusega 700 krooni, käekoti koos selles olnud kinnaste, võtmete, rahakoti, rahakotis olnud 50 krooni sularaha, 20 dollarilise rahatähe, ID kaardi ja veel 10 erineva panga- ja kliendikaardiga, kokku 820 krooni väärtuses, põhjustades vargusega kokku kahju 1620 krooni; - M.T-i korterisse (XXX XX ) ning varastas spordijalatsid Nike väärtusega 1 200 krooni, mobiiltelefoni Samsung väärtusega 400 krooni, rahakoti väärtusega 200 krooni koos selles olnud 7 erineva panga- ja kliendikaardiga, põhjustades vargusega kahju kokku 1800 krooni; - 17.10.2008 kella 14.12 ajal püüdis Tallinnas Stockmanni kaubamajas koos S.E-ga varastada Armani jopet väärtusega 10 290 krooni. Seega N. Antonov KarS § 199 lg 2 p 4 tähendatud isikuna, varastades sissetungimise teel ja püüdes varastada isikute grupis võõrast vara, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus eraldas käesolevast kriminaalasjast S.E süüdistuse KarS § 199 lg 2 p 4, 7- 25 lg 2 järgi, kuna S.E ei ilmunud kohtusse. Maakohtus tunnistas N. Antonov ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi. Karistuse mõistmisel arvestas maakohus isiku vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti süüteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusaluse isiku varasemat käitumist ja tema suhtumist toimepandud õigusrikkumistesse. Maakohus leidis, et N. Antonovi karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendab kõigis episoodides oma süü tunnistamine. N. Antonovil on kindel elu- ja töökoht, ta on varem 10 korda kohtulikult karistatud, vabanes 2008 mais vanglast ja jätkas kohe varavastaste kuritegude toimepanemist. Arvestades N. Antonovi korduvat karistatust ei ole kohane ja otstarbekas karistada teda rahalise karistusega, kuna ta ei ole oma varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud. N. Antonovi puhul ei ole võimalik karistuse eesmärke saavutada, vabastades ta KarS § 74 lg 2 ja 3 alusel tingimisi karistusest. Menetlusregistri andmetel on ta pärast käesolevas kriminaalasjas kahtlustatavana kinnipidamist (17.10.2008) veel viis vargust toime pannud. Seega pole karistuse eesmärkide täitmiseks muud võimalust kui reaalne vangistus ning maakohus peab vajalikuks karistada teda uute kuritegude ärahoidmiseks reaalse vabaduskaotusliku karistusega. Maakohus pidas vajalikuks kohtuotsuse kuulutamisel juhindudes
Antonov vahi alla eripreventiivsel eesmärgil tema poolt uute kuritegude ärahoidmiseks. N. Antonov võib vabaduses olles sooritada jätkuvalt uusi kuritegusid, kuna ta on karistatud 21.09.2008 NPAS § 151 järgi ja ta on menetlusregistri andmetel ajaliselt peale käesolevat asja kahtlustatav vähemalt viies kuriteoepisoodis. Selleks, et mõjutada N. Antonovit edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest on põhjendatud N. Antonovit karistada reaalse vangistusega seaduses sätestatud keskmise määra lähedal, mida tuleb vastavalt
§-le 238 vähendada 1/3 võrra. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu -3- N. Antonovi ja tema kaitsja esitasid apellatsioonid, milles paluvad tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas ning mõista N. Antonovile kergem karistus – jätta mõistetud vangistus KarS § 74 sätete alusel tingimisi kohaldamata. Apellatsioonide järgi on maakohus rikkunud kriminaalmenetlusõigust (
Antonovile mõistetud karistuse osas (
N. Antonov tunnistas end kõigis kolmes varguse episoodis täielikult süüdi. Isiku karistamise alus on tema süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Vangistuse võib KarS § 56 lg 2 kohaselt karistuseks mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke pole kergema karistusega võimalik saavutada. Kui süüdistuse esemeks olev eriosa säte võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmist põhistama. N. Antonovi karistamise aluseks ei olnud mitte tema süü kohtu alla antud kuritegude toimepanemisel, vaid maakohus lähtus N. Antonovi karistamisel asjaolust, et kohtualune on pärast süüdistuse esitamist toime pannud veel rida vargusi. Kaitsja leiab, et vabastades N. Antonovi KarS § 74 lg 2 ja 3 alusel tingimisi karistusest, saab teda mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja on arvestatud ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei saa isiku karistamisel lähtuda vargustest, milles talle süüdistust pole esitatud ja mille eest teda tulevikus karistatakse. Maakohus ei ole tegelikult lähtunud karistuse mõistmisel N. Antonov süü suurusest ja tema isikust, kuna teda on võimalik karistada rahalise karistusega või lühema vangistusega või tingimisi vangistusega. Seetõttu on kohtuotsus ebaõige ja põhjendamatu mõistetud karistuse osas (
Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-27-08 järgi karistuse mõistmist puudutavad põhjendused on kohtuotsuse oluline osa ja kohtuotsuses karistuse põhistamata jätmisel on tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
lg 1 p 7 mõttes, millise rikkumise kõrvaldamine tulenevalt
N. Antonovil on töökoht ning elukoht, tema ülalpidamisel on 10- kuune laps. Olles vabaduses saaks N. Antonov aidata materiaalselt oma peret ning maksta ka tekitatud kahjusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Apellantidest erinevalt leiab ringkonnakohus, et Viru Maakohus on N. Antonovile karistuse mõistmisel lähtunud KarS § 56 sätetest ja toonud otsuses ära ka sellekohased põhjendused. Nii on maakohus arvesse võtnud seda, et süüdistatav on varem 10 korda kohtulikult karistatud, ta vabanes vanglast 2008 mais ja jätkas kohe varavastaste kuritegude toimepanemist. Sellise isiku süü on suur ja oluline on arvestada õiguskorra kaitsmise huvisid. N. Antonov on olenemata mõistetud karistustest jätkanud uute kuritegude toimepanemist, millele otseselt viitab see asjaolu, et pärast lühiajalist vabaduses olekut pani ta uuesti toime kolm vargust. Taolisele isikule ei ole võimalik mõista kergemat karistust kui reaalne vangistus. Ka sellele on maakohtu otsuses viidatud. KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse ja kuni viieaastase vangistuse. Mõistes talle ühe aasta ja kuue-kuulise vangistuse, millest tal tuleb reaalselt ära kanda kaks kolmandikku, on maakohus oluliselt -4- arvestanud karistust raskendavate asjaolud puudumist ja karistust kergendavate asjaolude (kõigis episoodides süü tunnistamine, kindla elu- ja töökoha) olemasolu. N. Antonovi apellatsioonis on viited sellele, nagu süüdistatav ei ole süüdi 17.10.2008 kella 14.12 ajal Tallinnas Stockmanni kaubamajas koos S.E-ga Armani jope (väärtusega 10 290 krooni) varastamise katses. Maakohtus tunnistas ta oma süüd, mida kohus on ka kergendava asjaoluna arvestanud ja ka ringkonnakohtus ei eitanud ta oma osalust jope varguses. Ringkonnakohtu arvates on maakohus veenvalt tuvastanud süüdistatava süü nimetatud jope varguse katses. Mati Kartau Tiit Lõhmus -5- Ago Kutsar
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.