← Eesti

1-09-2131/3

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel 17.aprillil 2009.a. Tallinnas Liivalaia kohtumaja 1-09-2131 Harju Maakohus koosseisus kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Erica Kaldre juuresolekul, prokuröri Kati Miitra ja kaitsjate Urmas Simon ja Toomas Pilt osavõtul avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses arutas kriminaalasja N.N, ik xxx, eestlane, Eesti kodanik, 9.kl.haridusega, eluk.xxx, ei tööta, varem kohtulikult karistatud 04.10.2006.a. Pärnu Maakohtu otsusega KarS § 199 lg.2 p.4,7,8; 266 lg.2 p.3 ja 215 lg.2 p.1,3 järgi vangistusega 1 aasta 10 kuud 13 päeva tingimisi 18-kuulise katseajaga ja 28.11.2008.a. Tartu Maakohtu otsusega KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi 18-kuulise katseajaga; viibib vahi all alates 02.01.2009.a. Kristjan Lind, ik 39107230342, eestlane, Eesti kodanik, 8.kl.haridusega, eluk.xxx/ ei tööta ega õpi, varem kohtulikult karistamata - süüdistuses. Süüdistus: N.N-i ja Kristjan Lind’i süüdistatakse selles, et N.N, isikuna, kes on varem toimepannud asja omavolilise kasutamise ja varguse ja Kristjan Lind, viibides 02.01.2009.a kella 01.00 paiku Tallinnas Pärnu mnt 453B juures asuvas parklas ning tegutsedes grupis panid toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise järgnevalt: N.N ja Kristjan Lind sisenesid Š M`ile kuuluvasse sõiduautosse BMW 325 registreerimisnumbriga xxx väärtusega 56000 krooni auto lukustamata ustest ning N.N istus juhiistmele ja Kristjan Lind kõrvalistuja istmele. Seejärel lõhkusid N.N ja Kristjan Lind N.N-i poolt kaasavõetud kruvikeeraja ja haamriga sõiduauto süüteluku ning käivitasid auto mootori süütejuhtmete otseühendamise teel. Kristjan Lind ja N.N kasutasid Š M kuuluvat sõiduautot BMW 325, sõites sellega ringi, kuni nad kannatanu poolt Tallinnas Põllu tänaval kinni peeti. Seega pani N.N toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, kui see on toime pandud isiku poolt, kas on varem toimepannud varguse ning asja omavolilise kasutamise ja isikute grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Seega pani Kristjan Lind toime võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, kui see on toime pandud isikute grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu: Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on karistuseks N.N-ile vangistus 3 kuud, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendatakse eelmise so 28.11.2008.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 6 kuud vangistust võrra, liitkaristuseks on 9 kuud. 2 Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt vabastatakse Kristjan Lind karistusest KarS § 87 lg.1 p.2 alusel käitumiskontrolliga 1 aasta. Kohtuliku arutamise järeldused: Süüdistatavad tunnistasid end süüdi ja kinnitasid, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustuvad sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatavate enese süüdi tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud nende tõelise tahte avaldus. Nende käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning Kristjan Lind tuleb süüdi tunnistada ning vabastada karistusest vastavalt sõlmitud kokkuleppele, N.N-ile tuleb mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi tuleb rahuldada. KrMS § 175 lg.1 p.4,9, § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulu, so määratud kaitsjale makstav tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha: teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha § 179 lg.1 p.2 alusel 1,5 palga alammäära. KrMS § 180 lg.3 alusel jätab kohus suurema osa menetluskulusid (sundraha ja osaliselt kaitsjatasu) riigi kanda, sest alaealised iseseisvat sissetulekut ei oma. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248 lg.1 p.5, 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.N KarS § 215 lg.2 p.1,2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 28.11.2008.a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 kuud vangistust võrra ja mõista liitkaristuseks N.N-ile vangistus 9 (üheksa) kuud. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata, karistuse kandmise alguseks on 02.01.2009.a., arvates KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistuse karistusaja hulka. Süüdi tunnistada Kristjan Lind KarS § 215 lg.2 p.2 järgi ning vabastada karistusest KarS § 87 lg.1 p.2 alusel ja allutada käitumiskontrollile, kohustades Kristjan Lind’i ühe aasta jooksul Tallinna vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all täitma järgmisi KarS § 75 lg.1 sätestatud kontrollnõudeid: 1. elama kohtu määratud alalises elukohas 2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ning elatusvahendite kohta; 4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.N-ilt ja Kristjan Lind’ilt solidaarselt Š M kasuks 3000.- (kolm tuhat) krooni. 3 Välja mõista N.N-ilt riigituludesse menetluskulud – tasu kohtus osutatud õigusabi eest 147.50 (ükssada nelikümmend seitse ja 50s) krooni. Välja mõista Kristjan Lind’ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud - tasu kohtus osutatud õigusabi eest 147.50 (ükssada nelikümmend seitse ja 50s) krooni. Menetluskulu tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Hansapangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-09-2131, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Asitõend – mobiiltelefon Sony Ericsson K660i koos ZEN kõnekaardiga – kohtuotsuse jõustumisel tagastada N.N-i emale L P . Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni seoses KrMS 9.peatüki 2.jaos toodud kokkuleppemenetluse sätete väidetava rikkumisega, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtunik:

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.