lg 1 alusel on mõistetud karistust suurendatud Harju Maakohtu 27.03.2006.a otsusega mõistetud karistuse võrra osaliselt, liitkaristuseks mõistetud 5 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 26.01.2006.a ja lõpeb 25.01.2011.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 26.05.2009.a. 20.05.2009.a edastas Tartu Vangla Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 08.07.2009.a seisuga on A.S-i kandmata karistusaeg 1 aasta 6 kuud 17 päeva vangistust. A.S on varem kriminaalkorras karistatud 4 korral: 1) 07.04.2003.a Narva Linnakohtu poolt
lg 1 järgi 30 päeva vangistust 12 aasta ja 6-kuulise katseajaga; 2) 23.12.2003.a Narva Linnakohtu poolt
järgi 3 kuud vangistust, lõplikuks karistuseks
lg 2 alusel 4 kuud vangistust; 3) 09.11.2004.a Narva Linnakohtu poolt
lg 2 - § 25 lg 1, 2 järgi 2 aastat vangistust, millest koheselt kuulus
lg 2 alusel kandmisele 7 kuud vangistust, 1 aasta 5 kuud vangistust mõisteti
lg 1 alusel tingimisi 2-aastase katseajaga; 4) 27.03.2006.a Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 30 päeva vangistust, lõplikuks karistuseks
Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei toeta A.S-i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör samuti ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna selleks puudub alus. A.S on varem olnud kriminaalhooldusel, kuid ei ole suutnud järgida kontrollnõudeid. Vangistuses oleku ajal on ta korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, ise hindab rikkumisi mitteolulisteks. Eelneva põhjal leiab prokurör, et A.S ei sobi kriminaalhooldusele. A.S ise leidis, et ta tuleks vabastada enne tähtaega oma tervisliku seisundi pärast. Tal on olnud vangistuse ajal raske trauma, mistõttu on ta invaliid ja vajaks veelkord operatsiooni. Tartu vanglas talle seda ei võimaldata. Vabanedes asuks ta elama vanemate juurde, kes vajavad tema abi. Samas saavad vanemad ka teda toetada. Elatuma hakkaks ta enda invaliidsuspensionist. Vangistuse ajal on tal olnud mõningad distsiplinaarüleastumised, kuid A.S leiab, et need on olnud kerget laadi – vabaduses sellist käitumist rikkumiseks ei hinnataks. Vangistuse ajal on ta osalenud programmis 12 sammu ja omandanud keskhariduse. Käesolevaks ajaks on ta saanud täiskasvanumaks ja soovib edaspidi jätkata seaduskuulekalt. Kaitsja toetab A.S-i ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leiab, et A.S on asunud muutuma – ta on vangistuse ajal osalenud sotsiaalprogrammis ja lõpetas käesoleval kevadel 12 klassi. Tõsi, teda on distsiplinaarkorras karistatud, kuid rikkumisi on jäänud järjest vähemaks. Arvestada tuleb A.S-i tervislikku seisundit, et ta vajab uut operatsiooni seoses koljutraumaga, mida vanglas talle ei võimaldata. Vabaduses on A.S pensioni näol kindel sissetulek ja vanemate moraalne ja materiaalne toetus. Kõige eelneva põhjal leiab kaitsja, et A.S-i võiks vabastada enne tähtaega.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. A.S on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.