otsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 10 kuud vangistust- kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on esitanud 26.06.2009a Tartu Maakohtule E.R-i kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. E.R mõisteti süüdi Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 09.12.2008a otsusega nr 1-08-8281
Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav kandis senini karistust eelvangistushoones Tallinna Vanglas, kus puudusid tingimused resotsialiseeruva iseloomuga tegevusteks, seetõttu sotsiaalprogramme läbinud ei ole. On pikaajaline narkootikumide tarvitaja, mistõttu võib vabaduses narkootikumide hankimise eesmärgil panna toime uusi samalaadseid kuritegusid. Kannab viiendat korda reaalset vanglakaristust. On varem tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid kontrollnõuete rikkumise tõttu pöörati kandmata karistus täitmisele. Tallinna Vangla ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav vajab täiendavaid sekkumisi. Kinnipeetav on lõpetanud 7-klassi, madal haridustase ja töökogemuse puudumine võivad soodustada uue kuriteo toimepanemist veelgi. Võlanõuete tasumiseks motivatsioon puudub. Narkootikumide tarvitamist alustas 1998a. Vangistuses kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab isiku suhtumist kehtivasse õiguskorda. Tulevikuväljavaated ebamäärased, väärtushinnangud küllaltki pealiskaudsed. Kriminaalhooldaja oma ettekandes ei pea otstarbekaks E.R-i vabastamist tingimisi enne tähtaega. E.R on harjumus tarvitada narkootikume, töökogemus- ja oskused, samuti töökoht vabanemisel puuduvad. Oht varavastaste kuritegude jätkamiseks on seega suur. Ei oma adekvaatset süütunnet. Kohtuistungil 20.07.2009a süüdimõistetu E.R avaldas, et ta asub elama vanemate juurde ja otsib endale töökoha. Sõltuvusi endal eitab. Tartu Vanglasse saabus 10.juunil k.a., kus pani end kirja ka programmides osalemiseks. Tartus ei ole distsipliiniga probleeme olnud. Varem on ta töötanud ehitusel ja mööbliga, ka nüüd püüab sellisele alale tööle saada. Vabanemisel probleeme ei usu tekkivat, senised kuriteod on toime pandud nooruse tõttu. Eelmisel korral kui enne tähtaega vabastati, ei jõudnud ta ühel korral registreerimisele ja seetõttu pöörati karistus täitmisele. Narkootikume tarvitas viimati aastal 2006. Nüüd enam narkootikume ei tarvitaks. Prokurör ei nõustu E.R-i tingimisi ennetähtaegselt vabastamisega. Isik on korduvalt kohtulikult karistatud, s.h.ka ennetähtaegselt tingimisi, kuid karistus pöörati täitmisele. Prokurör peab oluliseks, et E.R-i on tema lühikese vangistusaja jooksul kahel korral distsiplinaarkorras karistatud, mis on kehtivad karistused ja mis näitavad tema suhtumist ühiskonda ja õiguskuulekusse. Kaitsja palub taotlus rahuldada ja E.R tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja sõnul puudusid Tallinna Vanglas võimalused sotsiaalprogrammides osalemiseks ja ka karistuse kandmise tingimused, mis aitaks inimesel ümber kasvada, olid raskemad. Kaitsja arvates ei saa madal haridustase olla töö leidmisel takistus, igale haridustasemele on vastavad töökohad. Kohtu seisukohad E.R on toime pannud ja süüdi tunnistatud teise astme kuritegude toimepanemises:
lg.1 p.2 kohaselt võib teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Pool karistusajast (s.o. 11 kuud) täitus E.R 09.06.2009a. Seega on täidetud see seadusekohaselt nõutav vältimatu eeltingimus täidetud.
lg.3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku 2
lg.1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestatakse võimalust mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Eelmine mõistetud ja ärakantud vangistus, mis kestis rohkem kui poolteist aastat, ei mõjutanud E.R-i hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Käesoleval ajal kannatab E.R karistust, mis on mõistetud lühimenetluses ja temale algselt mõistetud vangistust on niigi vähendatud 1 aasta 10-le kuule. Kohus peab praeguseks ärakantud karistuse osa – 11 kuud vangistust- ilmselgelt ebapiisavaks E.R-i mõjutamiseks. Kohus kohtuistungil täheldas küll E.R-i suurt soovi vabaneda karistuse kandmiselt, s.t. vabaneda temale seatud piirangutest, kuid kohus ei täheldanud E.R-i soovi muutuda ega oma elu muuta. E.R ei tunnistanud sõltuvust narkootikumidest, kuid kuni viimase aastani
lg.3 osutatud süüdimõistetu isik, varasem elukäik ega käitumine karistuse kandmise ajal (katseajal). Kohus peab vajalikuks, et E.R osaleks enne vabanemist sotsiaalprogrammis, et olla vabanemiseks ette valmistatud. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.