← Eesti

1-08-1500\7

Obsah (4)§ 238§ 310§ 180§ 175

1-08-1500 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mail 2008.a.Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Kriminaalasja nr 1-08-1500 (06231400269) Kohtunik Leili Rae

§ 238

lg.2 alusel vähendada N.A-le mõistetavat karistust 1/3 võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 2-(kahe)aastase vangistusega. KarS § 74 lg. 1,3 alusel ei pöörata 2(kahe) aastast vangistust tingimuslikult täitmisele, kui N.A ei pane 2(kahe) aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab Harju Maakohtu kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg.1 ettenähtud kontrollnõuded ja kohustused. KarS § 50 lg.1 alusel lisakaristusena võtta N.A-lt mootorsõiduki juhtimise õigus 2 (kaheks) aastaks. Tõkend- elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista N.A-lt VÕS § 127 lg.1, 4 ja § 129 lg.1, 3,4 alusel N T poolt esitatud tsiviilhagi summas 216000.- (kakssada kuusteist tuhat) krooni. Välja mõista N.A-lt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, ekspertiisikulud kokku summas 6800 (kuus tuhat kaheksasada ) krooni, esindamise ja advokaadi õigusabikulud summas 6548.20 (kuus tuhat viissada nelikümmend kaheksa) krooni ja 20 senti riigieelarve tuludesse. Menetluskulud tasuda ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB nr 10220034800017 või Hansapangas nr

  1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „N.A 1-081500, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15/viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7/seitse/ päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajale. Kohtuotsuse resolutsioon kuulutatakse
  2. mail 2008.a., apellatsioonkaebuse teatise saamisel on kohtuotsus motiveerituna kättesaadav kohtukantselei kaudu
  3. juunil 2008.a.alates kella 14.00 Süüdistuse sisu. N.A süüdistatakse selles, et ta 09.03.2006.a. kella 17.11 paiku juhtis Tallinnas mootorsõidukit Nissan Primera registreerimismärgiga 049VLP, liikudes mööda Punast tänavat kesklinna poolt Smuuli tee suunas, N.A ei olnud autokoolis õppinud ega nõutavaid liiklusalaseid eksameid sooritanud, mistõttu tal ei olnud ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Samuti ta ei kohandanud oma sõiduki kiirust selliseks, mille puhul oleks arvestatud tema sõidukogemusi, teeolusid, teeseisundit, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. N.A lähenedes reguleerimata ülekäigurajale ei olnud piisavalt tähelepanelik, ei vähendanud vajalikul määral kiirust ega peatunud, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale ja ülekäigurajal teeületamise võimalust ootavale jalakäijale. Seepärast ta sõitis otsa Punasel tänaval maja number 24 juures reguleerimata ülekäigurajal sõiduteed ületanud jalakäijale P T’ile. Jalakäija toimetati sündmuskohalt üliraskes seisundis haiglasse. Oma tegevusega rikkus N.A Vabariigi Valitsuse 02.02.2001.a. määruses nr. 48 „Liikluseeskiri“ (LE) toodud järgmisi liiklusnõudeid: § 44 /juht ei tohi oma tegevusega ohustada jalakäijat …./, 2 § 46 /lähenedes reguleerimata ülekäigurajale, peab juht vähendama kiirust või peatuma, et anda teed ülekäigurajal teed ületavale jalakäijale ja ülekäigurajal teeületamise võimalust ootavale jalakäijale / § 70 p.1 /mootorsõidukijuhil ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama politseiniku või muu selleks seadusega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi / § 123 /juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee…seisundit,… liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Liiklusnõuete rikkumisega põhjustas N.A ettevaatamatusest jalakäija P T’ile mitme kehapiirkonna hulgivigastused koos kehasisese verevalumite ja verejooksuga, mille tagajärjel P T 11.03.2006.a. suri. N.A tekitas varalise kahju sõiduauto Nissan Primera registreerimismärgiga 049VLP omanikule J L’ile. Seega pani N.A toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on põhjustati ettevaatamatusest inimese surm. Kohtuotsuse põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud. Süüdistatav tunnistas kohtuistungil ennast täielikult süüdi ja nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kohus kontrollis kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid: - - - Liiklusõnnetuse skeem (tl 3); Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 4-10), milles vaadeldakse sündmuskohta ja sõiduautot Nissan Primera, registreerimismärgiga 049VLP Betooni tn 34 lammutustöökojas; Protokoll liiklusvahendi ülevaatuse kohta (tl 11-12), millest nähtuvalt on sõiduautol Nissan parem esituli purunenud; Tunnistaja A T ütlused (tl 13-18), mille kohaselt tarvitas ta koos Dmitri- nimelise mehega, N.A ja J L’iga baaris Kaspi alkoholi. Kuna kõik olid tarbinud alkoholi, välja arvatud N.A, istus tema rooli. Lähenedes Punane 24 reguleerimata ülekäiguraja juurde, nägi tunnistaja lähenemas umbes kaheksat inimest, üks neist astus sõiduteele. Ta jõudis karjuda N.A-le „pidurda!“, kui juba toimus kokkupõrge. Auto sõitis umbes 50 meetrit edasi ja peatus. Auto oli 1990.-
  4. aasta Mitsubishi Lancer. Hiljem sai tunnistaja teada, et autojuht lahkus auto juurest; Tunnistaja S R ütlused (tl 19-24), mille kohaselt ületas ta 09.03.2006.a. kella 17.11 ajal Tallinnas Punane 24 juures sõidutee ja läks autobussipeatusesse. Seistes autobussipeatuses vestles ta töökaaslastega, kui kuulis tumedat mütsuja ringi keerates nägi halli autot ja õhku paiskunud inimest. Auto liikus Maardu suunas ja ristmikul pööras paremale Peterburi mnt suunas. Tunnistaja N S-Z ütlused (tl 25-29), mille kohaselt nägi ta, kuidas 09.03.2006.a. kella 17 ajal sõitis sõiduauto otsa tema töökaaslasele P T’ile. Tunnistaja D A ütlused (tl 33-38), mille kohaselt oli ta 09.03.2006.a. õhtul koos töökaaslaste Jura, Aleksei ja Juraga pärast tööd baaris Kaspi. Oli küllalt joobnud. Auto kuulus vanemale Jurale, noorem Jura istus autorooli, kuna oli kaine. Edasist ta ei mäleta, 3 - - - - - toibus sellest, et auto raputas. Küsimusele, mis juhtus, vastasid teised, et sõitsid jalakäijale otsa. Tunnistaja J L ütlused (tl 33-38), mille kohaselt oli ta 09.03.2006.a. õhtul koos töökaaslaste N.A, Aleksei ja Dimaga pärast tööd baaris Kaspi. Kuna kõik peale N.A olid purjus, istus N.A autorooli Punane 24 juures tunnistaja teele ei vaadanud, kuid märkas enne kokkupõrget partemal pool jalakäijat. Kuulis, kuidas teised hüüdsid „pidurda!“, juht üritas vasakult mööduda, kuid see ei õnnestunud. Ilmselt šoki tõttu sõitis N.A edasi kuni foorideni. Tunnistaja V F ütlused (tl 39-41), mille kohaselt väljus ta 09.03.2006.a. umbes kell 17.10 AS Kohimo pääslast ülekäigurajale üle Punase tänava ja nägi kolleegi T lamamas sõidutees, umbes 6 m ülekäigurajast. Kannatanu J L ütlused (tl 42-44), mille kohaselt kuulis ta oma abikaasalt J L’ilt 09.03.2006.a. kell 17.11 Tallinnas Punasel tänaval toimunud liiklusõnnetusest järgmise päeva lõuna paiku. Käis talle kuuluvat sõiduautot Nissan Primera, registreerimismärgiga 049VLP, Ehitajate tee 104A parklast ära toomas ja nägi, et sõiduauto parem esituli oli purunenud. N.A on kannatanule kahju hüvitanud ja kannatanul ei ole N.A suhtes nõudeid. Kannatanu N T ütlused (tl 45-46), mille kohaselt tegeles tema abikaasa matustega. Ergo Kindlustus hüvitas matusekulud ja selles osas tsiviilhagi esitada ei soovi. Soovib esitada hagi, kuna tal on 2 last, kellest 1 on alaealine ja teine liikumisvõimetu invaliid. Eesti Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Põhja-Eesti osakonna surnu kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 228 (tl 77-80), mille kohaselt põhjustasid P T surma mitme kehapiirkonna hulgivigastused koos kehasisese verevalumite ja verejooksuga, surm võis saabuda 11.03.2006.a. kell 16.
  5. Kannatanu N T hagiavaldus koos lisadega (tl 84-99), milles hageja nõuab kostjalt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist N.A-lt poja E T ülalpidamiseks summas 36 000 krooni, tütre N T ülapidamiseks 180 000 krooni ning mittevaralise kahju hüvitamist kohtu poolt otsustatavas summas. Põhja Maksu- ja Tollikeskuse tõend N.A
  6. aasta maksustatava tulu kohta, mille kohaselt oli N.A
  7. aasta keskmine päevasissetulek, arvestades maha elamiseks hädavajalikud kulud 143 krooni. Karistusregistri väljatrükk (tl 63-64), millest nähtuvalt on N.A käesoleval hetkel 1 kehtiv väärteokaristus. Eelpoolnimetatud tõenditega on tõendatud N.A süü KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täies mahus. Kohus leiab, et kuritegu on kvalifitseeritud õigesti, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Juri N.A tegu täidab KarS § 422 koosseisu – N.A rikkus mootorsõiduki juhina mootorsõiduki liiklusnõudeid (LE § 44, 46, 70 p.1 ja 123) tahtlikult, millega põhjustas ettevaatamatusest kannatanu surma. Sealjuures on N.A poolt LE § 44, 46 ja 123 nõuete rikkumine põhjuslikus seoses P T’ile tekitatud vigastustega, mille tagajärjel saabus P T surm. N.A süüd ja tema teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Toimepandud kuriteo eest tuleb N.A karistada. N.A-le karistuse määra valikul arvestab kohus KarS § 56 täheldatud asjaolusid. Kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Käsitledes karistuse eesmärki - võimalust mõjutada N.A edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid – arvestab kohus kuriteo toimepanemise tehioludega, sealjuures asjaoluga, et N.A ei peatunud koheselt pärast jalakäijale otsasõitu ning põgenes sündmuskohalt. Seetõttu karistab kohus N.A sanktsiooni keskmises määras. Kohus, arvestades seda, et N.A 4 on kriminaalkorras varem karistamata, samuti oli kuriteo toimepanemise ajal karistamata ka väärteokorras ja et kannatanule J L’ile hüvitas süüdistatav tekitatud kahju, leiab, et vangistuse ärakandmine N.A poolt ei ole otstarbekas ja teda võib vabastada tingimisi, pannes talle KarS §-is 75 lg 1 täheldatud käitumiskontrollinõuded. Kohus peab vajalikuks karistada N.A KarS § 50 sätete kohaselt lisakaristusega – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega, arvestades seda, et tegemist on raske tagajärjega liiklusalase kuriteoga.

§ 310

lg 1 kohaselt rahuldab kohus tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse. Kohus leiab, et esitatud hagiavaldus 216 000 krooni nõudes on põhjendatud. Asjaolu, et kostja N.A põhjustas õigusvastaselt P T surma, on tõendatud ülaltoodud tõenditega. E T sünnitunnistusega (tl 91) ja O Tš sünnitunnistusega (tl 94) on tõendatud, et nad on P T lapsed. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. J T sünnitunnistusest nähtuvalt on ta sündinud 23.04.1991.a., s.t. ta oli kuriteo toimepanemise ajal ja ka kohtuotsuse tegemise ajal alaealine. O T on arstliku ekspertiisi otsusest nr 186823 (tl 92) ja nr 193939 (tl 93) nähtuvalt sügava puudega, seega oli P T kohustatud pidama ülal ka teda. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud arvestusega Ei T’ile 1000 krooni kuus ja O T’le 1500 krooni kuus kuni 23.04.2009.a. 1500 krooni kuus ja sealt edasi 2500 krooni kuus ja nimetatud summad on kas alla poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära või alammäära lähedal, ei pea kohus vajalikuks lastele mõeldud kulutuste tõendamist ja leiab, et haginõude suurus on tõendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine on õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 129 lg 3 sätestab, et kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud. VÕS § 129 lg 4 kohaselt peab VÕS § 129 lg 3 nimetatud alustel ja ulatuses kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.

§ 180

lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.

§ 175

lg 1 p 1, 3, 4 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks kannatanu vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega, riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.