lg 2 p 4, § 266 lg 1 järgi lühimenetluses Süüdistatav S.P, elukoht: xxx, isikukood XXX, kodakondsus määratlemata, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud korduvalt, tõkend – vahistamine Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada S.P: -
lg 2 p 4 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust; -
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 2 kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 5 kuud ja 10 päeva vangistust.
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 2 päeva lugeda karistusaja hulka, seega kandmisele kuulub 5 kuud ja 8 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda 05.05.2008.a. Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Välja mõista S.P-lt tsiviilhagi TS(XXX) kasuks summas 5100,- krooni. Välja mõista S.P-lt (ik XXX, elukoht: XXX) riigituludesse sundraha 6525,- krooni ja kaitsjatasud summas 2330,52 krooni. S.P tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „S.P, 1-07-14492, sundraha ja kaitsjatasud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõend, mis asub kriminaalasja materjalide juures – Keila Tervisekeskuse valvekaamera salvestis – jätta kriminaalasja juurde. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK S.P on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, olles varem toimepannud röövimise, 01.09.2007.a. kella 18.30 ajal Harjumaal Keila linnas Keila Tervisekeskuses aadressil Paldiski mnt 17 võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Keila Tervisekeskuse kohviku tagaruumist põrandalt TS kuuluva Makita tööriista kasti, milles olid akudrell Makita maksumusega 3500,- krooni, 2 augufreesi maksumusega kokku 500,- krooni, kaabli puhastustangid maksumusega 500,- krooni, 3 otsikute komplekti maksumusega kokkus 500,- krooni ja nuga maksumusega 100,- krooni. vargusega tekitas S.P TS varalist kahju 5100,- krooni. Seega pani S.P toime
võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud röövimise. Samuti tema 28.detsembril 2007.a. kella 20.15 paiku tungis ebaseaduslikult valdaja tahte vastaselt Tallinnas, Paasiku 2A Grossi Kaubanduskeskuses OÜ-le Light kuuluvasse raamatuja kantseleikaupade müügiboksi. Seega S.P pani toime valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise, s.o.
S.P esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 18.09.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas S.P, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistas end süüdi ning kahetses tehtut, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde, midagi lisada ei soovinud. Tsiviilhagiga on nõus. Kaitsja asus seisukohale, et S.P poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava S.P süü on tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (k I, tl. 45 – 46, k II tl. 34 - 38) ja millest nähtub, et S.P tunnistab oma süüd ja seletas, et 01.09.2007.a. kui oli Keila Tervisekeskuses ja läks toaletti ning kui tagasi tuli nägi tualeti ukse kõrval põrandal maas rohelist värvi tööriista kasti ja siis ta võttis selle tööriista kasti ning pani selle tööriista kasti endal kaasas olnud kilekotti. Ta väljus tervisekeskusest ning siis tuli üks tervisekeskuses töötav naisterahvas ning ütles, et miks ilma asjadeta tervisekeskusest sisse tulite, kuid välja lähete koos asjadega. Siis sõitis Keila Tervisekeskuse ette Falck patrull, kes vaatas tema kilekotti, kus oli tal tööriista kast. Patrull vaatas koti üle ja laskis minna. Siis hakkas ta Keilast Karjaküla poole kõndima. Tee peal jõi alkoholi, mis oli kaasas. Seda ei mäleta, mis varastatud tööriista kastiga tegi. Minnes mööda kantseleitarvete boksist, nägi, et uks on praokil. Läks boksi, kust võttis kaks sulepeadega alust. Ühe aluse pani põue, teist üritas kilekotti pista, kuid turvatöötaja nägi teda ja ta pani need põrandale. Varguse katset ei eita. Ka: - kannatanu TSülekuulamise protokoll (tl. 3 – 4), tema teeb Keila Tervisekeskuses ehitus – remonditöid. 01.09.2007.a. kell 18.30 leidis aset Keila tervisekeskuses vargus. 31.08.2007.a. kella 20.00 paiku nägi viimati neid asju, kui töölt koju läks. Teisipäeval 04.09.2007.a. kell 16.00 läks tööle ja avastas tööriista kadumise. Varastatud oli akudrell Makita maksumusega 3500,- krooni, augufreesid 2 tk makssumusega kokku 500,- krooni, kaabli puhastustangid maksumusega 500,- krooni, otsiku komplekt 3 tk maksumusega kokku 500,- krooni, nuga maksumusega 100,- krooni. Kõik need tööriistad olid Makita sinakas – rohelises kasti sees ning asetsesid kohviku tagaruumis põrandal. Need tööriistad kuulusid talle. Vargusega tekitati talle kahju 5100,- krooni. mingisugune klient nägi liikumist Keila Tervisekeskuses, siis ütles valvelauda sellest ning klienditeenindajad kutsusid AS G4S Eesti patrulli kohale. Patrull tuli kohale, tuvastati isik ning saadeti antud isik ujula territooriumilt välja. - tunnistaja Rein Lindoja ülekuulamise protokoll (tl. 5 – 6), 01.09.2007.a. õhtul kella 18.30 ja 19.00 vahelisel ajal, olles tööl G4S patrullis sai paanikahäire Keila Tervisekeskusest, kus pidavat olema narkomaan. Kohapeale minnes, nägid administraatorist edasi teist korrust, kus oli enne kohvik ning nüüd remont, ühte meesterahvast. Meesterahvalt küsis, mis ta teeb ning ta vastas, et tuttav tütarlaps ujub tal basseinis. Meesterahval oli käes kaks pudelit õlut ja kilekott käes või maas. Kilekotis oli mingi drellikohver. Ta uskus seda, et drellikohver on tema oma, kuna teab, et see meesterahvas töötab ehitusel. Ütles meesterahvale, et ta lahkuks tervisekeskusest, mida ka meesterahvas tegi. Hiljem ringi patrullides nägi meesterahvast Keila teeotsas ning otsustas teda uuesti kontrollida. Drellikohver oli tal nüüd lihtsalt käes, ilma kilekotita. Drellikohvris oli drell, mõõdulint, reliinilõikamise nuga, augufrees ja veel väiksemad tööriistad. Andis kohvri tagasi, kuna oli veel kindlam, et see kohver on tema oma, sest ta ei püüdnud seda varjata. - tunnistaja EAi ülekuulamise protokoll (tl.. 7 – 8), 0109.2007.a. oli tööl Keila Tervisekeskuse ujulas ja peale kella 18.00 üks klient teatas, et remonditavas kohvikuruumis on mingi narkomaan ja et kutsuge Falcki patrull. Ta läks ja teatas sellest tervisekeskuse administraatorit sellest, et mingi narkomaan on tervisekeskuses. Kohe Falcki ei kutsunud, vaid läks ise vaatama, kas on mingi narkomaan kohvikuruumis. Kuulis, et keegi on seal sees, sest midagi sahises seal, võib-olla mingi kile või kilekoti sahisemise hääl. Siis läks kassasse ja vajutas häire nuppu. Kui Falcki patrull tuli oli meesterahvas kohvikuruumist väljas ning Falcki patrull vaatas selle meesterahva kotti. Falck patrull läks koos meesterahvaga välja, meesterahval oli kilekott käes. - asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl. 9 – 15), vaadeldavaks objektiks on Keila Tervisekeskuse turvakaamera salvestis kuupäeval 01.09.2007.a. - S.P seletus (tl. 43, tõlge 44), septembri algul sisenes basseinis tualetti, võttis temale mittekuuluva eseme, kuna ta oli alkoholijoobes, siis ei mäleta (kuid see oli ehituspinali moodi), mis see oli ning kuhu ta selle pani (võimalik – müüsin maha või andis kellelegi ära). - kannatanu DA ütlused (tl. 2 – 5), temale helistati 28.12.2007.a. turvafirmast, mis teenindab Grossi kaubanduskeskust. Kohale jõudes nägi põrandal lailai loobitud sulepäid, viltpliiatseid ning müügiboksist väljavisatud kaupa. Varastatud asjade kohta tehakse inventuur. Müügiboks kuulub OÜ-le Light ning seal müüakse raamatu- ja kantseleikaupu. - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl. 8 – 11), vaadeldavaks sündmuskohaks Paasiku 2A Grossi Kaubanduskeskuse I korrusel asub OÜ Light. Esimesel korrusel põranda peal pastapliiatsid. OÜ Light välisuks vaatluse momendil lahti. - kannatanu DA täiendavad ütlused (tl. 15 – 16), kohale saabudes ütles talla politseitöötajad, et ta peaks korjama asjad üles, mida püüti varastada. Seal olid erinevad pastapliiatsid maksumusega 7 – 10 krooni tükk. Täpselt ei lugenud, neid võis olla 20 – 30 tükki, mitte rohkem. Üks või kaks oli rikutud, teised pandi tagasi müüki. Kahju praktiliselt pastapliiatsite osas ei olnud tekitatud. Inventuuri läbi ei viidud. Järgmise päeva hommikul, vaadates kaupa üle, avastas, et kassa all lauasahtlis olevas karbis, kuhu pannakse väiksemad rahatähed vahetusrahaks, oli tühi. Seal pidi olema ligi 200 krooni, sest kaupluse müüja jätab tööpäeva lõpuks järgmise päeva alguseks teatud rahasumma vaherahaks ja see summa ei või olla väiksem, kui 200 krooni. Müüja Nadežda Smirnova ütles, et jättis raha karpi ning see summa võis olla isegi rohkem, kui 200 krooni. kuidas varas müügiboksi sai, ei tea, sest ukse lukk oli töökorras. Sissetungimisega varalist kahju ei ole. Varas võis mingi esemega lükanduste vahele pista ja sellega lukukeele üles tõsta. - tunnistaja VS ütlused (tl. 18 – 22), 28.12.2007.a. kella 20.15 paiku teatati talle, et keegi on raamatukaupluse lahti teinud. Jooksis sinna, meesterahvas oli sel ajal kauplusest väljumas ja sööstis paigalt. Kui tema haaras selle jopest kinni, pudenes jopest sulepäid. Mees tõmbas end lahti, kuid sai ta uuesti 15 m kaugusel kinni pidada. - S.P läbivaatus protokoll (tl. 23 – 25), läbivaatuse käigus võeti tema jope parempoolsest taskust 8 musta värvi pastapliiatsit ja jope krae kapuutsis 4 musta värvi pastapliiatsit. Kohtunik asub seisukohale, et S.P on kohtus end esitatud süüdistuses täielikult süüdi tunnistanud, tema, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning S.P süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik S.P süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. S.P on varem kriminaalkorras kohtulikult karistatud 2 korral, väärteokorras karistatud korduvalt. Oma süüd ta tunnistab, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades, et S.P tuleb hüvitada tekitatud kahju, ta kuskil ei tööta, ei oma sissetulekut, tal on tasumata veel eelmised rahatrahvid, olles vabaduses ta hoidus kohtulikust uurimisest kõrvale, kohtusse ei ilmunud korduvalt, seoses millega oli kuulutatud tagaotsitavaks, viibib vahi all alates 05.05.2008.a., pole otstarbekas talle karistuseks määrata rahalise karistuse, vaid tuleb seekord karistuseks mõista lühiajalise reaalse vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Tsiviilhagid on esitanud TS summas 5100,- krooni, mis on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Asitõend, mis asub kriminaalasja juures (Keila Tervisekeskuse valvekaamera salvestis) peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja juurde. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.