lg 1 järgi, t u v a s t a s: N.K süüdistatakse selles, et tema 24.juunil 2008.a kella 20.00 ja 22.00 vahel võttis Tartumaal Võnnu vallas Kannu külas asuvast A.T. garaažist omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks A.T. kuuluva sõiduauto Mazda 626 riikliku registrimärgiga XXX XXX väärtusega 8000 krooni, millega sõitis Tartumaal Võnnu vallas ringi, kuni sõitis vastu liiklusmärki. Sellega pani N.K toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Kuriteoga materiaalset kahju tekitatud ei ole. Prokurör teeb kohtule ettepaneku karistada N.K
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 160 päevamäära (1 päevamäär 50 krooni), s.o 8000 krooni suuruse rahalise karistusega.
lg 1 alusel tasuda rahaline karistus ositi järgmiselt: 15.septembril 2008.a 800 krooni, 15.oktoobril 2008.a 800 krooni, 15.novembril 2008.a 800 krooni, 15.detsembril 2008.a 800 krooni, 15.jaanuaril 2009.a 800 krooni, 15.veebruaril 2009.a 800 krooni, 15.märtsil 2009.a 800 krooni, 15.aprillil 2009.a 800 krooni, 15.mail 2009.a 800 krooni ja 15.juunil 2009.a 800 krooni. Kohtunik nõustub prokuröri poolt süüdistusaktis esitatud järeldustega süüdistuse tõendatuse ja karistuse määra kohta. N.K süü võõra vallasasja omavolilises ajutises kasutamises on tõendatud kannatanu A.T. avalduse ja ütlustega (tl 1- 3), tunnistaja Anti Puustuse ütlustega koos skeemiga (tl 4-6) ja N.K kahtlustatavana antud ütlustega (tl 7-8). N.K tekitas kuriteoga varalist kahju A.T., kes tsiviilhagi esitanud ei ole (tl 3). Kohus, uurinud tõendeid nende kogumis, leiab, et N.K süü
N.K-le on süüdistus esitatud õigesti ning ta tuleb
lg 1 järgi süüdi tunnistada.
lg 1 sätestab, et karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. N.K on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, väärteokorras on teda karistatud korduvalt ja määratud rahatrahvid on ta kõik tasunud. Käesolevas kriminaalasjas on ta toime pannud teise astme kuriteo. N.K käitumises tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus, et N.K on oma kuritegu tunnistanud ja kahetsenud.
Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et N.K on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest rahalise karistuse mõistmisega.
lg 1 sätestab, et kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmekümne kuni viiesaja päevamäära ulatuses. N.K-le karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et N.K on kuriteo toimepanemist tunnistanud ja on põhjendatud mõista talle karistuseks
§-s 215 lg 1 sätestatud kuriteo toimepanemise eest rahaline karistus.
lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Teatisest N.K keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta (tl 18) nähtub, et tal sissetulek puudub ja seega tuleb talle mõista rahaline karistus miinimumpäevamäära järgi. Kohus leiab, et arvestades süüdistatava sissetulekuid ja rahalise karistuse suurust, tuleb N.K-le
Kuna kohtuotsuse tegemise ajaks on prokuröri poolt taotletud tähtajad möödunud, siis määrab kohus uued rahalise karistuse tähtajad tulenevalt kohtuotsuse kuupäevast muutmata karistuse raskust. KrMS § 180 alusel kuulub N.K-lt väljamõistmisele menetluskuludena riigituludesse süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 251 lg 1, § 253 p 1, § 254, kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada N.K
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.