järgi Prokurör Robert Saareke Süüdistatavad Kaitsja 1)nimi: S.U 2)elu- või asukoht ja aadress: xxx 3)isikukood või sünniaeg: xxx 4)kodakondsus: EV kodanik 5)haridus: keskharidus 6)emakeel: eesti keel 7)töökoht või õppeasutus: ei tööta 8)karistatus: karistusregistri andemetel kriminaalkorras karistatud 2-l korral Harju Maakohtu poolt, millest viimati 28.08.2006.a
p 1 alusel rahalise karistusega 11700.- krooni 9)kuriteo kvalifikatsioon:
Vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada S.U
Süüdi tunnistada S.U
järgi ja karistada vangistusega 3 kuud.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 4 kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel mitte pöörata karistust tingimisi täitmisele, kui S.U ei pane 18-kuulise aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab kontrollnõudeid kooskõlas
Katseaja kestel on S.U kohustatud järgima
lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas (xxx); 2) ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahenditekohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
MS § 179 lg 1 alusel välja mõista S.U-lt sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o. 6525 krooni. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.U-lt menetluskuludena tasu õigusabi osutamise eest summas 1292 krooni ja 20 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB pangas või 221023778606 Swedbank panka, märkides ära viitenumbri
Samuti selles, et tema 17.10.2008.a kella 14.00-15.30 paiku Tallinnas, Tähetorni 102 R™ Kaubandus OÜ riieteruumis ütles I V`ile, et tapab ta ära. I V`l oli alust karta ähvarduse täideviimist kuna S.U olles alkoholijoobes ja käitudes ebanormaalselt oli eelnevalt löönud I Vt rusikaga ning ka löögi järgselt käitus agressiivselt. Kannatanu I V tundis reaalselt oma elu ja tervist ohustatuna. Oma sellise tegevusega, mis seisnes tapmisega ähvardamises ja mille täideviimist oli alust karta, pani S.U toime
S.U süü on tõendatud alljärgnevate tõenditega: Kannatanu I V ütlustest /tl 6-12,/ nähtub, et tema töötas 17.10.2008.a. koos S.U-ga. B.vee tarvitas tööl alkoholi ja teda paluti töölt lahkuda. Tema tahtis S.U koju viia. Riietusruumis lõi S.U teda rusikga silma piirkonda, lükkas rinna piirkonda. Tema surus S.U vastu lauda, S.U tahtis haarata laual olnud topsist pliiatsi ja ähvardas ära tappa. Tema jooksis riietusruumist välja õue. Tema võtab Bruno ähvardusi tõsiselt ja ta on kindel, et ta oleks oma ähvardused täide viinud ja tal oli hirm S.U ees. Tunnistaja E L`i ütlustest /tl 13-17/ nähtub, et S.U tarvitas tööl 17.10.2008.a. alkoholi, oli näha, et ta on end nö „üle joonud“ Mis toimus riietusruumis S.U ja I.V vahel, seda tema ei näinud. Nende omavahelisest kaklusest kuulis hiljem. Tunnistaja M J`i ütlustest /tl 18-22/ nähtub, et tema nägi, et I.V jooksis välja riietusruumist ja I.V ütles talle, et S.U tuli talle kallale., S.U jooksis I.V järel välja, ajas täiesti seosetut juttu, viskas end keset teed pikali, vahepeal nuttis. Ajas nii seosetut juttu, et keegi aru ei saanud, vahepeal nuttis, ähvardas tappa ja maja põlema panna. Oli aru saada, et ta on täiesti segane. Tema S.U ähvardusi enda suhtes tõsiselt ei võtnud. Mingi aeg helistas S.U E.L ja soovis I.V telefoninumbrit ja ütles, et oleks ikka pidanud raisa ära tapma, et siis vähemalt teaks, mille eest kinni läheb. Seejärel soovitasid nad I Vl politsei kutsuda. 20.10.2008.a. tuli S.U tööle ja ütles, et tal on juhtunu pärast väga kahju. Kahtlustatava S.U ütlustest /tl 24-26/ nähtub, et 17.10.2008.a. tarvitas ta tööl alkoholi. Mäletab, et läks riideid vahetama ja järgmisena mäletab seda, kuidas tuli politsei. Kõik on liigse alkoholitarvitamise süü, ta võis purjus peaga teha kõike seda, milles teda kahtlustatakse. Juhtunu pärast on tal väga kahju. Kaitsja leiab, et
järgi kvalifitseeritav kuriteo toimepanemises ei ole S.U süü tõendatud, kuna mingit reaalset alust karta ähvarduse täideviimist kannatanul ei olnud. Kohtul ei ole mingit alust kahelda kannatanu I V ütlustes, samuti ei ole mingit alust kahelda ka selles, et ta S.U ähvardust tapmise kohta tõsiselt võttis või et tal oli alust seda tõsiselt võtta. Nagu nähtub tunnistajate ütlustest, siis S.U oli ennast alkoholi tarvitamisega sellisesse seisundisse viinud, et käitus täiesti ebaadekvaatselt. Nuttis, ähvardas, viskas pikali jne. Ise ta juhtunut ei mäleta. Kannatanu on kinnitanud, et ta tundis hirmu S.U ees ja võttis tema ähvardust tappa tõsiselt. Tunnistaja M.J ütlustest nähtuvalt ta ise küll S.U ähvardusi enda aadressil tõsiselt ei võtnud, kuid soovitas kannatanu I V siiski politsei kutsuda pärast seda, kui ähvardused I.V aadressil jätkusid. Seega tundus ka kõrvalseisjale asi sedavõrd tõsine, et sündmuskohale oli vaja kutsuda politsei. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süü suurust, kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetust ja võimalust süüdlast mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Samuti arvestab kohus õiguskorra kaitsmise huvisid. Raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus arvestab, et isik pani toime II raskusastme kuriteo olles alkoholijoobes. Kuna S.U ei tööta, siis rahalise karistuse kohaldamine tema suhtes ei ole võimalik. Küll peab kohus võimalikuks, arvetsades tema varasemat elukäiku S.U karistusest tingimisi vabastada. On ilmne, et S.U esineb probleeme alkoholi kuritarvitamisega, see omakorda soodustab õiguserikkumiste toimepanemist, seetõttu on otstarbekas määrata talle katseajaks liskaohustus mitte tarvitada alkoholi. Anne Ennok kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.