← Eesti

1-08-9484/5

Kriminaalasi nr 1-08-9484 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 märts 2009 a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-08-9484 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretä

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 1, 2 järgi 1 aasta vangistust, millest koheselt kuulus kandmisele 4 kuud vangistust, 7 kuud 22 päeva vangistust mõisteti tingimisi 3-aastase katseajaga; 4) 14.02.2005.

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi 8 kuud vangistus, liitkaristuseks Kar

S § 65 lg 2 alusel 1 aasta 3 kuud 22 päeva vangistust; 5) 08.04.2005.

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2, § 200 lg 2 p 4, 7 järgi 3 aastat vangistust, liitkaristuseks Kar

S § 65 lg 2 alusel 4 aastat vangistust; 6) 13.12.2006.

§ 199lg 2 p 4, 7, 8 järgi 1 aasta vangistust, liitkaristuseks Kar

S § 65 lg 2 alusel 4 aastat 3 kuud vangistust. Kriminaalhooldaja oma ettekandes toetab N.L-i tingimisi enne tähtaega vabastamist koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokurör ei toeta ennetähtaegset vabastamist, kuna N.L on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Viimased kuriteod toime pannud vangistuse ajal ja selle eest karistatud. Lisaks omab ta kehtivat distsiplinaarkaristust. Ta ei ole vangistuse ajal midagi teinud, et muutuda. N.L ise leiab, et ta tuleks vabastada, kuna ta on järeldused teinud, tal on vabaduses toetav perekond – naine ja laps, keda varem ei olnud. Ta leiab, et pole mingit alust tema edasiseks kinnipidamiseks. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. N.L on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku ja andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et puudub alus N.L-i ennetähtaegseks vabastamiseks. N.L on kriminaalkorras karistatud 7-l korral, viimati alles 2008.a lõpus korduvate kuritegude eest, millised on toime pandud vangistuse ajal. Peale selle omab ta ühe kehtiva distsiplinaarkaristuse. Eelnev näitab, et võimaluse tekkimisel on kinnipeetav eiranud jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid. Kinnipeetav peaks enesele teadvustama, kui oluline on õiguskuulekas käitumine ning millised tagajärjed toob endaga kaasa reeglite rikkumine. Ta 2

(3)peab ka reaalselt käitumisega vangistuses näitama, et tema soov muutuda pole vaid paljasõnaline. Alles sellisel juhul tekiks kohtul võimalus asuda seisukohale, et muutused on toimunud ja ennetähtaegne vabastamine asjakohane. Ainuüksi asjaolu, et kinnipeetaval on perekond ja elukoht, ei saa olla aluseks ennetähtaegsel vabastamisel. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.