MS § 175 lg 1 p 4, § 189 lg-st 2, § 426 lg-st 1, § 432 lgst 3, kohtunik määras:
lg 4 alusel määrata E.M-ile katseaeg 1 aasta käesoleva määruse jõustumisest arvates. 3. Kohustada E.M järgima katseajal
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: • kohustus elada kohtu määratud alalises elukohas, s.o xxx; • kohustus ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • kohustus alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1 • • • kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 4.
lg 2 p-de 2, 4, 5, 7, 8 alusel määrata E.M-ile katseajaks järgmised kohustused: • mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume; • asuda tööle või võtta end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul arvates vabanemisest; • teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega; • 1 kuu jooksul vabanemisest minna psühholoogi vastuvõtule ja alluda vajadusel ravile; • osaleda kriminaalhooldusametniku poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. 5.
p 2 kohaselt hakata E.M-i katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest. 6. Määrus E.M-i suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale peale jõustumist. määruse Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik E.M tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 29.04.2008.a. otsusega
lg 2 p-de 4, 7, 8, § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 121 järgi ning
lg 1 alusel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskeimaga ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, millest
lg 1 alusel eelvangistusaja 3 kuu ja 25 päeva mahaarvamisel jäi kandmisele kuuluvaks karistuseks 11 kuud ja 5 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 31 juulil 2008.a ja lõpeb
25.11.2004.a. Tartu Maakohtu poolt
10.02.2005.a. Tartu Maakohtu poolt
2 p. 1 - § 25 lg. 1, 2 järgi
2 alusel liitkaristusega 1 aasta 3 kuu ja 25 päevase vangistusega; Väärteomenetluses on E.M karistatud 20-l korral, s.h. korduvalt narkootiliste ja prühhotroopsete ainete seaduse alusel, liikluseeskirjade rikkumise eest liiklusseaduse ja varguste eest karistusseadustiku alusel. 2 E.M kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vaatamata asjaolule, et tema karistusaeg lõpeb 4. juulil 2009.a., vabaneda ennetähtaegselt ja olla 1 aasta kriminaalhooldusel. E.M avaldas, et ta on valmis minema psühholoogi vastuvõtule ja läbima kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavaid sotsiaalabiprogramme. Prokurör ei toeta E.M-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on E.M soovinud töötada vangla tööhõives. Soovitavad tegevused katseajal: toetada kinnipeetavat motivatsiooni muutmiseks, kindel majanduslik sissetulek. Uue kuriteo riski võib suurendada kriminaalne minevik, millest tulenevalt on isik ühiskonnast võõrandunud. Kriminaalhooldusametniku arvates on E.M tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine võimalik. Uue kuriteo riskifaktoriteks on narkootikumide tarvitamine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, mõtlemine ja käitumine. Kohtu seisukoht
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on E.M temale mõistetud karistusajast ära kandnud rohkem kui poole. Seega on olemas
lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud reaalse vangistusega. Isikliku toimiku materjalidest nähtub, et E.M olnud probleeme alkoholiga ning enamus kuritegusid on toime pandud grupis. Kohus peab E.M-i ennetähtaegset vabastamist põhjendatuks. Kohtu arvates viitavad nii Tartu vangla iseloomustuses, kui ka kriminaalhooldusametniku arvamuses esile toodud süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise riskifaktorid, eelkõige alkoholiprobleem ja õigusrikkumiste toimepanemine grupis, vajadusele toetada ja kontrollida kinnipeetavat ka pärast vangistusest vabanemist. Allutamine kriminaalhooldusele võimaldab kinnipeetavale sellist tuge. See loob suurema tõenäosuse vältida vabanemisega kaasnevast elukorralduse muudatusest tingituna kriminaalkorras karistatud isikute mõju alla või alkoholist või narkootilistest ainetest sõltuvusse sattumist. Kohus arvestab asjaoluga, et E.M-i karistusaja lõpuni on jäänud paar päeva enam kui kuu ning ta ise on soovinud kriminaalhooldaja tuge vabanemisel. E.M-i ärakandmata karistuse osa on lühem kui 1 aasta. Seega vastavalt
§-le 76 lg 4 tuleb katseaja pikkuseks määrata üks aasta. Katseaega tuleb
Katseajal allutatakse süüdimõistetu
Silmas pidades aga asjaolu, et süüdimõistetu on vähemalt osa õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes, siis selleks, et vähendada uute õigusrikkumiste toimepanemise riski, tuleb talle lisaks
lg 1 sätestatud kontrollnõuetele katseajaks
lg 4 ja § 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Õigusrikkumiste toimepanemise riski minimeerimiseks tuleb talle seada ka
lg 2 p-st 7 tulenev kohustus mitte suhelda isikutega, kelle kohta on teada, et nad on 3 kriminaalkorras karistatud. E.M-i paremaks kohanemiseks ühiskonnas ning legaalse iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb teda
lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle või võtma end Tööturuametis töötuna arvele hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vabanemisest arvates. Samuti peab kohus vajalikuks määrata E.M-ile
lg 2 p-de 5, 8 alusel kohustuse pöörduda psühholoogi vastuvõtule ja alluda vajalikule ravile ning osaleda kriminaalhooldaja poolt vajalikuks peetavates sotsiaalabiprogrammides. Rutt Teeveer täitmiskohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.