S § 68 lg 1 alusel lugeda ärakantud karistuse hulka eelvangistus 18.-19.11.2007.a, mis on 2 päeva. Kandmisele jääb 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele vanglas 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel jätta mõistetud vangistusest 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui S.L ei pane 3 (kolme) aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kehtestatud kontrollnõudeid: 1) elama peale vanglast vabanemist oma elukohas elukoht xxxxx xxx xxxxxx xxxx xxxx xxxxx xxxxxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ning täidab KarS § 75 lg 2 p 2 järgi kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Määrata süüdimõistetu peale vanglast vabanemist kriminaalhooldaja järelevalve alla. Pärnu Maakohtu kriminaalhooldusosakonna Paide talituse juhatajal määrata talle kriminaalhooldaja. Otsus karistuse kohta pöörata täitmisele koheselt peale otsuse jõustumist. Vangistuse aega 5 kuud hakata lugema vanglasse asumise päevast. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada karistuse kandmisele asumise päevast. Välja mõista S.L-ilt riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, postikulu katteks 58 (viiskümmend kaheksa) krooni ning kaitsjatasu katteks 1515 (üks tuhat viissada viisteist) krooni ja käibemaksu katteks 272.70 krooni ning 2875 (kaks tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni ekspertiisitasu katteks, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele ASi SEB Pank nr 10220034800017 või AS Hansapank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049696 ning selgitus: „S.L, 1-08-2662, sundraha või postikulu või kaitsjatasu“. Need summad tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdimõistetul ja tema kaitsjal on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Paide kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Tuvastatud asjaolud Kriminaalasjas on kindlaks tehtud kuriteo asjaolud ja kogutud tõendid süüdistuse kohta. S.L on antud kohtu alla ja teda süüdistatakse selles, et tema 18.11.2007 kella 00.32 ajal Türi vallas Kabala külas kultuurimaja sissekäigu ees lõi noaga kahel korral DL kõhu piirkonda, põhjustades kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse, mis on kuritegu KarS § 118 p 1 järgi. Menetlus kohtus Süüdistatav selgitab, et talle on süüdistus arusaadav ning tunnistab oma süüd süüdistuses märgitud asjaolude toimepaneku kohta. Süüdistatav kinnitab, et on nõus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja toetab kaitsealuse positsiooni. Lühimenetluses asja lahendamine on võimalik. Kohus, olles ära kuulanud prokuröri ja kaitsja arvamused süüdistuse põhjendatuse kohta ning kaitsja kaitsekõne ja nõusoleku lühimenetluse kohaldamiseks, tutvunud kogutud kirjalike tõenditega kriminaaltoimikus, tegi järelduse, et süüdistatav on toime pannud kuriteo KarS § 118 p 1 järgi ja on selles süüdi. Süüd välistavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on süüvõimeline. Süüdistatava süüdi tunnistamine ja lühimenetluses kriminaalasja lahendamine on olnud süüdistatava tahe ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud lühimenetluse sätteid. Seega on alus lühimenetluse kohaldamiseks. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda
§-st 238 lg 2, mille puhul tuleb mõistetavat karistust vähendada ühe kolmandiku võrra. Kohtu põhjendused, mis on lisatud otsusele peale apellatsiooni esitamise teate saamist. 2 Kohtuistungil on uuritud ja hinnatud kirjalikke tõendeid varguse kohta nagu kannatanu ütlusi (tl2-3), tunnistajate ütlusi (tl 4-14), ekspertiisiakti nr 91 (tl 39-41), kahtlustatava ütlusi (tl 22-25) ning asitõendi vaatlusprotokolli (tl 15-16) ja ettekanne (tl 17). Süü on leidnud tõendamist kannatanu ütlustega (tl 2-3), et kultuurimajas käitus alkoholijoobes S.L lärmakalt, teda tuli vaigistada; samuti läks kaklema, õnnestus lahutada; kuna kohale jõudnud politsei tahtis Tauri ära viia, siis suutis veenda, et pole vaja ära viia, sest ema viib ta koju. Mõne aja pärast oli Tauri tagasi, tema juurde minnes oli rüselus ja selle käigus sai torkehaava vasakule poole kõhupiirkonda. Tunnistaja K. V (tl 4-6) on tõendanud, et süüdistatav lärmas peol, tagus rusikaga vastu lauda, juhataja tahtis peo ära lõpetada, siis tuli politsei ja pani Tauri käed raudu ning andis ta emale üle. Peale poole tunni möödumist tuli tagasi, L püüdis teda rahustada, kuid Tauri ei kuulanud ja ründas L rüseluse käigus kuni sai nuga. Nuga oli Tauri käes. Kannatanu haavast hakkas verd jooksma. №a äravõtmine ei õnnestunud teistel isikutel. Tunnistaja M. V on tõendanud (tl 6-7), et peolistega liitus Tauri, kes oli silmnähtavalt purjus. Kuna peolised lubasid teda vajadusel korrale kutsuda, siis jäi ta peole. Kuid ikka tekkis probleem temaga. Sellepärast tuli kohale politsei ja pidas S.L-i kinni. Ema tuli Taurile järele, siis saigi koju minna. Mõne aja pärast anti teada, et S.L on pussitanud L. Nägi verist kannatanut. Kannatanu ütles, et teda oli noaga löönud S.L. Tunnistaja H. S on tõendanud (tl 8-9), et kultuurimaja juhataja poolsest korrale kutsumisest oli vähe abi. S.L lärmas ja tõukles. Kohale kutsuti politsei ja ta viidi minema. Kuid mõne aja pärast oli tagasi, karjudes, kes teda mentidele üles andis. Kuna oli vaja maha rahustada, siis kutsus L, kes on S.L-i sõber, rahustama. L pani S.L-i pikali ja hoidis teda kinni. S.L vehkis kätega ja käes oli näha noa heledat tera. Korraga kargas L eemale ja hüüdis, et sai nuga. Tunnistaja püüdis nuga ära võtta, kuid see ei õnnestunud. Nuga tabas kaela piirkonda ja lõikas särgi katki. Vigastused ei olnud eriti suured, oli kriimustused. Tunnistaja R. L on tõendanud (tl 12-14), et nägi Tauri käes nuga ja tema vend D oli pikali maas. Sai aru, et vend oli saanud Taurilt nuga. Tauri vehkis noaga ja tema sai riivamisi pihta. Tauri hakkas noaga teda taga ajama. Tunnistaja J. V on tõendanud (tl 14), et koos paarilisega sai nad purjus S.L-i kätte kodust. S.L näitas neile, kuhu oli jätnud noa. Nuga võeti koos S.L-iga kaasa. Asitõendina olevat nuga on vaadeldud (tl 15-16). №a pikkus vastab tunnistajate ütlustele, pikkus 8,8 cm. Süüdistatav ise on kohtueelsel uurimisel andnud ütlusi (tl 22-23): oli peole jõudes tugevalt purjus; mäletab katkendlikult: oli koos L, oli politsei, viidi koju, oli L peale vihane, võttis kodust noa, mille tera võis olla ca 10 cm, ema takistamine ei lugenud, läks kultuurimaja tagasi, kutsus D välja, oli temaga väljas, kuulis D röökimist, et sai nuga, läks koju, nuga kukkus tee äärde maha, kodus ütles emale, et lõi D noaga, politseile näitas kuhu viskas noa. Süüdistatav on oma süüd tunnistanud samuti kohtuistrungil. Ekspertiisiakt (tl 41) annab arvamuse, et kannatanul esinesid kõhuõõnde ulatuvat 2 torke-lõikehaava kõhu piirkonnas koos kõhukelme vigastusega, mille tagajärjel tekkis verikõht. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel ning need on eluohtlikud. Kohus selgitab, et eluohtlikud on eelkõige elutähtsate organite vigastused nagu kolju murrud, pea-ja seljaaju vigastused, kuid ka rinna- ja kõhuõõnde ning siseorganitesse ulatuvad haavad, samuti kehavigastused, millega kaasneb suur verekaotus. Eelpoolt märgitud tõenditega on leidnud tõendamist, et tegu vastab süüteokoosseisule KarS § 118 p 1 järgi – kannatanule on tekitatud eluohtlik terviskahjustus süüdistatava poolt. Tegu on õigusvastane ja kvalifitseeritud õigesti. Täidetud on teo objektiivne külg. Subjektiivsest küljest on tegemist kavatsetusega. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama süüdistatava süüdiolemist, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel lähtub kohus esiteks sellest, et süüdistatav on puhtsüdamlikku kahetsust avaldanud, mis on kergendavaks asjaoluks. See võimaldab riikliku süüdistaja taotletavat vangistust vähendada. Teiseks seda, et teda iseloomustavad väärteod on üle kasvanud kriminaalteoks ja veel 3 raskeks isiku ja tervisevastaseks I astme teoks, mille karistuse sanktsiooniks on 4-12 aastane vangistus. Toimepandud kuritegu on ettekavatsetud. Tahtlikult võeti kaasa nuga ja kasutati kahel korral eluohtlike torkehaavade tekitamiseks. Vaatamata sellele, et süüdistatavat pole varem karistatud kriminaalkorras, tuleb sellise teo, millega on rünnatud isiku tervist – kehalist ja vaimset heaolu seisundit, põhjustatud oht elule tervisekahjustusega, millesse inimene tavaliselt ilma meditsiinilise abita sureks - puhul kohaldada vangistust. Kuid arvestades, et on varem karistamata kriminaalkorras, siis piirduda lühiajalise vangistusega. Ülejäänud aja karistusest saab jätta kriminaalhooldaja järelevalve alla maksimummääraga katseajaks. Vastavalt
lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad posti ja kutsete kättetoimetamise kulud, mis kohus kandis seoses kriminaalasja menetlusega (
lg 1 p 10) s.o 58 krooni ja
Menetluskulu on veel kaitsjale makstav tasu õigusabi osutamise eest
lg 1 p 4 alusel 1515 krooni ja käibemaks 272.70 krooni ning ekspertiisitasu 2875 (akt nr 91 11.12.2007)
S §-dest 118 p 1, 74 lg 1, 2, 3, 75 lg 1, 2 p 2, 68 lg 1 ning
§-dest 175 lg 1 p 3, 4 , 9 ja 10; 180, 189 lg 3; 190; 238 lg 2; 306 ja 313. Heino-Vello Pihlak Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.