1-06-16352/1

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Katseaja pikendamine Määruse tegemise aeg ja koht 30 detsember 2008 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Määruse tegija täitmiskohtunik Kalev Kuningas Prokurör Maiken Mardim Kriminaalasi Menetlus toimiku nr 1-06-16352 riik versus R.P kohtus lahendatav küsimus osaliste küsitlemisega Süüdimõistetu R.P (isikukood xxx) Kohtulahend Kaitsja Harju Maakohtu otsus R.P karistamises KarS § 215 lg 2 p.1,3 järgi advokaat Vello Sikut RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused

1. Seoses kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega: 1.1 pikendada KarS § 74 lg 4 alusel R.P-le määratud katseaega 1 (ühe) aasta võrra, millega seoses lugeda katseaja lõpptähtajaks
2. november
3. 1.2 tühistada Tartu Maakohtu
4. novembri 2007 määrusega määratud süüdimõistetu R.P vahistamine ja tagaotsitavaks kuulutamine. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes
5. Seoses asja kohtus menetlemisega: 2.1 välja mõista R.P-lt riigi kasuks kohtukulu 330 krooni 40 senti. 2.2 menetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabi ja sellega seotud kulutuste eest osutatud tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Vello Sikutile 330 krooni 40 senti. 2.3 määruse koopia saata karistusregistrile, R.P-le ja Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kriminaalhooldusosakonnale. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras
6. Selgitada, et kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kümne päeva jooksul. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud R.P on süüdi mõistetud Harju Maakohtu 15.jaanuari 2007 otsusega KarS § 215 lg 2 p 1, 3 järgi ja karistatud 1 aastase vangistusega ja KarS § 74 alusel tingimisi karistusest vabastatud ning määratud katseaeg ühes allutamisega KarS § 75 kohaselt käitumiskontrollile. Kriminaalhooldusametnik esitanud on kriminaalhooldusseaduse (KrHS) § 31 lg 2 kohaselt esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumajale ettekande käitumiskontrollile allutatud R.P kohta. Ettekandest nähtuvalt ei täitnud R.P süstemaatiliselt käitumiskontrolli nõudeid. Kriminaalhooldusametnik on hiljem seda esitatud seisukohta muutnud ja taotleb määratud katseaja pikendamist. Kaitsja ja prokurör on nõustunud katseaja pikendamisega. KrMS § 427 lg 1 kohaselt KarS § 74 lõike 4 või § 75 lõike 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maa- või linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. Kohtu põhjendused KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Vastavalt KarS § 74 lg-le 4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. KrHS § 31 lg 1 ja 2 kohaselt esitab kriminaalhooldusametnik kohtule kriminaalhooldusaluse kohta erakorralise ettekande karistusseadustikus sätestatud juhtudel. Erakorraline ettekanne sisaldab andmeid tuvastatud rikkumise asjaolude kohta, kokkuvõtet kriminaalhooldusaluse seletusest, kriminaalhooldusametniku hinnangut katseaja senisele kulgemisele ning kriminaalhooldusametniku põhjendatud ettepanekut täiendavate kohustuste määramise, käitumiskontrolli tähtaja pikendamise, alaealisele kriminaalhooldusalusele kohaldatavate mõjutusvahendite liigi muutmise või karistuse täitmisele pööramise kohta. Kriminaalhooldaja poolt esitatud asjaolud, mille kohaselt ja asjaolu R.P on resotsialiseerunud, temal on olemas töökoht ja toetavad lähedased isikud. Kohtu puudub käesoleval ajal alus nimetatud asjaoludes kahtlemiseks. Need on asjaolud, millest nähtub vangistuse täitmisele pööramise ebaotstarbekus. Need on asjaolud, mille alusel koosmõjus erakorralises ettekandes kirjeldatud asjaoludega, on põhjendatud KarS § 74 lg-le 4 alusel kohtuotsusega määratud katseaja pikendamine 1 aasta võrra. Süüdimõistetu kaitsja on esitanud kohtus aruande, millede kohaselt on kohtulikus menetluses osutatud õigusteenust, mille hinnaks on 330 krooni ja 40 senti. Kaitsja esitatud aruanne kaitsjatasus on usaldusväärne ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega. KarS § 432 lg 4 kohaselt saadab kohus määruse koopia menetlusosalistele, keda see puudutab. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
7. peatüki §-des 383 –
8. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kalev Kuningas Kohtunik