← Eesti

1-08-9984\10

HARJU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kriminaalasja number 1-08-9984

(07267001863)Otsuse kuupäev
  1. detsembril 2008.a. Kohtunik Violetta Kõvask Sekretär Sirje Luga Ringkonnaprokuröri abi Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Robert Saareke Talvi Vaske Kriminaalasi M.J süüdistuses KarS § 169 järgi lühimenetluses Süüdistatav M.J, elukoht: xxx, isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidus, emakeel – eesti keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral - 22.09.2005.a. Tallinna Linnakohtu poolt KarS § 169 alusel 1 k vangistusega katseaajaga 1 a 6 k, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada M.J KarS § 169 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1,3 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda 22.12.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Välja mõista M.J-ilt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,- krooni, kannatanule makstud sõidukulud summas 250,-krooni ja kaitsjatasud summas 1439,60 krooni. M.J tasuda menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse: „M.J, 1-08-9984, menetluskulud“. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK M.J on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema olles kohustatud Pärnu Maakohtu 31.01.2000.a. otsusega nr 2-792/1999.a. maksma alaealiste poegade E´i (sünd. xxx.a.) ja E ´i (sünd. xxx.a.) ülalpidamiseks alates 10.01.2000.a. igakuiselt H K ´i kasuks 1250,- krooni kuni 28.11.2012.a. ja sealt edasi 650,- krooni kuni xxx.a. M.J on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust alates juunist 2007.a. jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses. Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma noorematele kui kaheksateistaastastele lastele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani M.J toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.J esitas taotluse kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 22.12.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitas M.J, et on talle esitatud süüdistusest aru saanud, end süüdi ta tunnistab, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud ning M.J-i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava M.J-i süü on täielikult tõendatud peale tema enda eeluurimisel antud ütlusi, mis olid avaldatud kohtuistungil (tl. 40 - 45) mille käigus ta tunnistas end süüdi ja kahetses ning seletas, et on töötu. Töö kaotas jaanuaris 2008.aastal, kus töötas mitteametlikult. Sissetulek oli tal antud töökohas 6000,- krooni. Seda ei oska ta täpselt öelda, kui palju maksis ta 2005.a. ja
  3. aastal. 2007.aastal maksis ta 6 korda kohtutäitur K Kaljula arvele. Raha ei olnud maksnud, kuna ei olnud võimeline maksma. Töötas mitmes mitteametlikus firmas, kuid talle ei tahetud piisavalt maksta ja seega oli sunnitud töökohti pidevalt vahetama. Töö leidmiseks ta ei ole pöördunud Tallinna tööbörsile, kuna on tahtnud ise leida endale tööd. Hetkel elab ainult elukaaslase sissetulekust ja vahest aitavad elukaaslase vanemad. Oma poegadega ei ole kohtunud alates
  4. a suvest saadik. On avaldanud soovi oma endisele abikaasale kohtuda lastega, aga endine abikaasa sellist võimalust ei ole talle võimaldanud. Kohtusse ei ole ta pöördunud, et lastega kokku saada. Kui leiab suurema töötasuga töö on nõus maksma rohkem kui 1500,- krooni. Tema praegusel elukaaslasel on sissetulek 6000,- krooni. Elatusraha ei maksa, kuna pole raha puuduse tõttu võimalik seda teha. Ka: - Kannatanu HK ütlused (tl. 4 – 6),
  5. aasta alguses mõisteti Pärnu Maakohtu otsusega M.J-ilt välja elatusraha laste Ei (sünd xxx.a.) ja E (sünd. xxx.a.) M.J-i kasvatamiseks. Samuti lahutati ka abielu. Peale kohtuotsust M.J elatusraha ei maksnud. Kui ta pöördus 2005.a. alguses politsei poole, hakkas saama M.J-ilt elatusraha saama 1500,- krooni kuus. Elatusraha maksis korrapäraselt alates
  6. aasta sügisest kuni mai 2007.aastani. Peale seda raha enam saanud ei ole. Viimati nägi M.J-i lahutusprotsessi ajal
  7. aasta alguses. Ta ei tea M.J asukohast midagi. Seisuga 10.07.2007.a. on M.J-i elatisraha võlg 60 277.70 krooni. - Koopia Pärnu Maakohtu 31.01.2000.a. otsus nr 2-792/1999.a. (tl. 7 – 8), millest nähtub, et M.J-ilt nõuti välja elatis HK kasuks xxx.a. sünd. Ei ja xxx.a. sünd. E i ülalpidamiseks alates 10.01.2000.a. 1250,- krooni kuus kuni xxxja sealt edasi 625,- krooni kuus kuni xxx.a. - Kohtutäitur K Kaljula õiend (tl. 9), seisuga 10.07.2007.a. on M.J elatise võlg HK 60 277.70 krooni. Kohtutäituri kontole laekus viimati elatisraha HK kasuks 12.05.2007.a. OÜ G andmetel ei viibi võlgnik käesoleval ajal Eesti Vabariigis. M.J puudub täitetoimiku andmetel registreeritud vara, millele saaks elatise võlgnevuse sissenõude pöörata. - Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule (tl. 36), Pensionikindlustuse registri andmetel M.J-ile ei ole määratud ja makstud töövõimetuspensioni. - Tööturuameti vastused päringutele (tl. 14,34), tõendatakse, et M.J ei ole töötuna ega tööotsijana arvel alates 10.01.2000.a. kuni käesoleva ajani (07.09.2007.a.). M.J ei ole võetud pärast 01.10.2002.a. alates registreeritud Tööturuametis töötuna ega tööotsijana. Kohtunik asub seisukohale, et M.J on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, tema ja kannatanu ütlused on kooskõlas ka teiste antud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega ning M.J süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises kogu süüdistuse mahus on tõendamist leidnud ning kohtueelsel menetlusel on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 169 järgi. Vanema kohustus on oma alaealist last ülal pidada, M.J ei eita, et E K ja E K on tema lapsed, seega on ta kohustatud oma lapsi ülal pidama kuni laste täisealiseks saamiseni, so. kuni xxx.a. ja kuni xxx.a. seda on kinnitanud oma 31.01.2000.a. kohtuotsuses ka Pärnu Maakohus, sellest kohtuotsusest oli teadlik M.J, kuid seda pole ta käesoleva ajani teinud. Nagu nähtub kriminaalasja materjalidest on M.J pikema aja jooksul jätnud maksmata oma poja ülalpidamiseks väljamõistetud elatist, varjab oma tulusid, ametlikult kuskil ei tööta, kuigi on töövõimeline, tal on tekkinud ulatuslik võlgnevus (seisuga juuli 2007.a. ) summas 60 277.70krooni, seega võib järeldada, et ülalpidamiskohustuse rikkumine on kuritahtlik. Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik M.J-i süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. M.J on varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad, tema karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Tal puuduvad legaalsed sissetulekuallikad, tal on tekkinud suur elatisraha võlgnevus, seega pole otstarbekas talle karistuseks mõista rahalise karistuse. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et M.J-ile tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga M.J on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada KarS § 73 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavalt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.