1, § 199 lg. 1 järgi 4 kuu vangistusega tingimisi 3 a. katseajaga 2.30.05.2008 a. Harju Maakohtu poolt
1 järgi rahalise k tusega 2400 krooni Viibib vahi all alates 30. maist 2008 a. süüdistusasja
2 p. 4, § 209 lg. 2 p. 1 järgi. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kontrollitud tõenditega kohus tuvastas: U.Z on kohtu alla antud süüdistatavana selles, et ta isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, viis varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise teel eksitusse M K sellega, et esinedes korteri Xxx Tallinnas, val-daja M Bergina, sõlmis temaga Tallinnas Sikupilli keskuses korteri üürile andmise lepingu, saades selle eest 20.12.2007 a. 7000 krooni 2 kuu üüri ettemaksuna ja 24.01.2008 a. 1000 krooni korteri võtmete kättesaamiseks. Oma teoga põhjustas M K varalise kahju summas 8000 krooni. Seega U.Z pani toime
2 p. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o. varalise kasu saamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse. Samuti tema ajavahemikul 26.11.2007 a. kuni 19.12.2007 a. viibides Tallinnas Xxx korteris, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil A J kuuluva sülearvuti HP Compaq NC 8000, millega põhjustas varalise kahju 18990 krooni. Seega U.Z oma sellise tegevusega pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on varem toime pannud varguse s.o.
2 p. 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatav U.Z tunnistab end talle inkrimineeritud kuritegudes täielikult süüdi ja taotleb kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Prokurör ja kaitsja samuti nõustuvad kriminaalasja menetlemist lühimenetluse vormis. Kaitsja on seisukohal, et süüdistatavale esitatud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süütegude toimepanemine süüdistatava poolt tõendatud. Süüdistatav ei taotle enda ülekuulamist, jääb eeluurimisel antud ütluste juurde. Kinnitab eeluurimisel antud ütlusi selles, et 2007 a. lõpus tutvus K Postiga ja hakkasid tihti läbi käima. Tal ei olnud kuskil elada ja K kutsus teda mõneks ajaks enda juurde elama xxx. K oli ka sõber, kellega koos üüris seda korterit, kuid elasid erinevates tubades. №vembris sõitis A J kuuks ajaks ja sel ajal ta elas A toas. Mingil ajal ta oli korteris üksi ja raha puudusel otsustas A J kuuluva arvuti varastada. Ta leidis ühe mehe, kellele pantis arvuti 1500 krooni eest ja tal oli aga 10 päeva arvuti tagasi saamiseks. Saadud raha kulutas enda tarbeks ega muretsenud ka passi. Sellesse korterisse ta rohkem ei läinud; samuti kinnitab ütlusi, et 2007 a. novembris ta kolis Posti poolt üüritavasse korterisse xxx. Seda korterit üüris ka A J . Ta kolis sellesse korterisse ajal, mil J sõitis neljaks nädalaks välismaale. Eelnevalt ööbis ka mitmel korral selles korteris. See korter oli neljatoaline ja üks tuba oli vaba. Tal olid K P võtmed kahepeale. Ta sel ajal tööl ei käinud ja puudus tal ka raha ning tekkis mõte see korter välja üürida. Hakkas internetis kuulutusi otsima ja leidis sobiva e-maili. Ta teatas, et on pakkuda korter xxx tänaval ja vastajaks oli M, kuid perekonnanime ei tea. Viimane soovis tulla korterit vaatama ja nõustus sellega ning M korter meeldis. Ta kirjutas lepingu valmis ja see vormistati Sikupilli ostukeskuse juures. M andis talle 7000 krooni ja vastu andis tema poolt koostatud lepingu. Lepiti kokku ka võtmete üle-andmise aeg ja M ütles, et ta on selle korteri omanik. Korterivõtmeid ta M ei andnud ja kõnedele ega e-mailidele ei vastanud. Mingil ajal tal mobiil läks rikki. Ta üüris korteri, millele tal mingeid õigusi ei olnud. Saadud raha kulutas enda tarbeks. Lepingu vormistas pärast arvuti vargust ja nimetas ennast M Bergiks. Mehel palus veel 1000 krooni üle kanda sõbranna ar-veldusarvele ja saadud raha sai endale. Kahetseb toimepandut. Kannatanu A J poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et ta üüris õemehele kuuluvat korterit koos sõbranna Postiga. 26.11.2007 a. ta sõitis välismaale ja tuli tagasi 19.12.2007 a. ning avastas, et tema toast on varastatud sülearvuti hinnaga 18990 krooni. Samuti kinnitab ütlusi, et 25.01.2008 a. tuli korterisse M K ja teatas üürilepingust ja õigusest selles korteris elada. Leping oli sõlmitud enne jõule ja selle oli käsitsi vormistanud Heliriin ning võtnud K käest raha kahe kuu eest ette. Ta on varastatud sülearvuti tagasi saanud. Kannatanu M K poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub, et 2007 a. detsembris pani kuulutuse, et soovib korterit üürida. Peale kuulutuse ilmumist sai e-maili korteri pakkumisest ja alla oli kirjutanud M . Ta sai info ja läks korterit Xxx vaatama. Kor-teris võttis teda vastu M ja nimetas ennast korteri omanikuks. M ütles, et elab Rootsis ja tahab korteri välja üürida. Leping vormistati 20.12.2007 a. Sikupilli keskuse juures ja ta andis M 7000 krooni ettemaksu. Võtmed pidi edastama 02.01.2008 a. kuid nende üleandmisega venitas mitmesugustel põhjustel. M teatas hiljem, et korterivõtmed saab 25.01 ja selleks on vaja panga arvele üle kanda 1000 krooni. ta kandis üle selle raha ja läks korterisse. Teda võttis vastu üks mees, kes nimetas end A J ks. Viimane ie teadnud üürile andmisest midagi, sest korter oli üldse müügis. Ta näitas J lepingut ja viimane ei teadnud M e nimelisest mida-gi. Ta kirjeldas naist, kes lepingu vormistas ja siis J ütles, et see naine on P sõbranna. Talle on tekitatud kahju summas 8000 krooni. Kohus, kuulanud ära süüdistatava selgitused ning tutvunud süüdistatava kui ka teiste kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, samuti kontrollinud toimikus olevaid tõendeid, sealhulgas U.Z äratundmiseks esitamise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, M K avaldusega, U.Z puhtsüdamliku ülestunnistuse avaldusega, U.Z poolt vormistatud lepinguga, panga konto väljavõttega / t.l. 6 – 12, 35, 64, 65, 69 /.
alusel arvestab kohus süüdistatava süüd, k tust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. K tust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. K tust raskendavad asja-olud puuduvad. Kohus, kogutud materjalide alusel ja U.Z poolt antud ütlustest, leiab, et U.Z-ile esitatud süüdistus on õige, sest ta esitles kannatanule kui korteri omanikku ja võttis ka üüri ettemakse, kuid tegelikult korteri omanikuks ta ei olnud.. Kriminaalasja menetlemisel järgitud lühimenetluse sätteid ja süüdistatava enda süüditunnistamine ning lühimenetluse kohaldamisega nõustumine oli tema tõeline tahte avaldus. Kohus arvestab süüdistatava kriminaalkorras k tatust, töökoha ja iseseisva sissetuleku ning alalise elukoha puudumist, puhtsüdamlikku kahetsust, alaealise lapse kasvatamist, uute tahtike kuritegude toimepanemist katseajal ning katseajal toimepandud kuriteo eest k tamist rahalise k tusega, kohus leiab, et teda tuleb k tada vangistusega. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 179, § 238, § 313 lg. 1 p. 5 kohus otsustas: 1 Süüdi tunnistada U.Z
2 p. 1 järgi ja mõista k tuseks 1 ( üks ) aasta 9 ( üheksa ) kuud vangistust Süüdi tunnistada U.Z
2 p. 4 järgi ja mõista k tuseks 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud vangistust
1 alusel lugeda mõistetud kergem k tus kaetuks raskeima mõistetud k tusega ja lõplikuks liitk tuseks lugeda 1 ( üks ) aasta 9 ( üheksa ) kuud vangistust Mõistetud k tuse vähendamisega ühe kolmandiku võrra, mõista põhik tuseks 1 ( üks ) aasta 2 ( kaks ) kuud vangistust.
2 alusel suurendada mõistetud k tust Harju Maakohtu 28.06.2007 a. kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata k tuse võrra s.o. 3 ( kolm ) kuud 28 ( kakskümmend kaheksa ) päeva vangistust ja liitk tuseks mõista 1 ( üks ) aasta 5 ( viis ) kuud 28 ( kakskümmend ka-heksa ) päeva vangistust. Mõistetud k tuse algust arvestada tõkendi – vahistamine – kohaldamisest s.o. alates 30. maist 2008 a. Tõkend – vahistamine – kohtuotsuse jõustumisel tühistada 2 Välja mõista U.Z-ilt sundraha 6525 krooni riigieelarve tuludesse 3 Välja mõista U.Z-ilt kaitsjatasu 2283.30 krooni Rahalised nõuded kanda Rahandusministeeriumi a/a 10220034800017 SEB pank viitenumber 2800049777 4 Välja mõista U.Z-ilt tsiviilhagi M K kasuks summas 8000 krooni Kannatanul on õigus tsiviilhagi nõudes pöörduda kohtutäituri poole 5 Vastavalt KrMS § 318, § 319 on kohtuotsusele õigus esitada apellatsioon 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kätteandmisele järgnevast päevast Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtusse, apellatsioonõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamise päevast. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.