1-08-8281 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09 detsember 2008 Tallinnas Kriminaalasja number 1-08-8281 (08230106651, 08230109036) Kohtunik Märt Toming K

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 8 425 (kaheksa tuhat neda kakskümmend viis) krooni ja kakskümmend senti, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.Z, 1-08-8281, kaitsjatasu“. 12. V.

§de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „V.Z, 1-08-8281, sundraha“. 13. V.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel daktüloskoopiaekspertiisi nr SS-0438-08/3887 tegemisel tekkinud kulu 2500 (kaks tuhat viissada) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.Z, 1-08-8281, sõrmejäljeekspertiis“. 14. Riiklikul ekspertiisiasutusel daktüloskoopiaekspertiisi nr SS-0404-08/3658 tegemisel tekkinud kulu summas 750 krooni jätta riigi kanda. 15. V.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel daktüloskoopiaekspertiisi nr SS-0405-08/3660 tegemisel tekkinud kulu 2250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.Z, 1-08-8281, sõrmejäljeekspertiis“. 16. V.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel daktüloskoopiaekspertiisi nr SS-0406-08/3661 tegemisel tekkinud kulu 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.Z, 1-08-8281, sõrmejäljeekspertiis“. 17. V.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel DNA ekspertiisi nr GE-1212-08/3368 tegemisel tekkinud kulust 5840 krooni ¼ ulatuses, so 1460 (üks tuhat neda kuuskümmend) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.Z, 1-08-8281, DNA 3 ekspertiis“. 18. Riiklikul ekspertiisiasutusel daktüloskoopiaekspertiisi nr SS-0369-08/3370 tegemisel tekkinud kulu summas 1750 krooni jätta riigi kanda. 19. Riiklikul ekspertiisiasutusel daktüloskoopiaekspertiisi nr SS-0403-08/3657 tegemisel tekkinud kulu summas 1000 krooni jätta riigi kanda. 20. V.

§ 173

lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel daktüloskoopiaekspertiisi nr SS-0450-08/4006 tegemisel tekkinud kulu 3000 (kolm tuhat) krooni, mis tuleb 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Swedpangas (Hansapank), viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „V.Z, 1-08-8281, sõrmejäljeekspertiis“.

1. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
2. M M esitatud tsiviilhagi 10 586 krooni ja 60 sendi nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja I.I-lt M M kasuks 10 586 (kümme tuhat viissada kaheksakümmend kuus) krooni ja 60 senti.
3. J S esitatud tsiviilhagi 5639 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja I.I-lt J S kasuks 5639 (viis tuhat kuussada kolmkümmend üheksa) krooni.
4. TP esitatud tsiviilhagi 2150 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt TP kasuks 2150 (kaks tuhat ükssada viiskümmend) krooni.
5. A A esitatud tsiviilhagi 14220 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt A A kasuks 14220 (neliteist tuhat kakssada kakskümmend) krooni.
6. O D esitatud tsiviilhagi 5200 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt O D kasuks 5200 (viis tuhat kakssada) krooni.
7. A M esitatud tsiviilhagi 22990 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt A M kasuks 22990 (kakskümmend kaks tuhat üheksasada üheksakümmend) krooni.
8. M K esitatud tsiviilhagi 39900 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt M K kasuks 39900 (kolmkümmend üheksa tuhat üheksasada) krooni.
9. S B esitatud tsiviilhagi 75 980 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt S B kasuks 75 980 (seitsekümmend viis tuhat üheksasada kaheksakümmend) krooni.
10. RP esitatud tsiviilhagi 5 900 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt RP kasuks 5 900 (viis tuhat üheksasada) krooni.
11. D B esitatud tsiviilhagi 7001 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt D B kasuks 7001 (seitse tuhat üks) krooni.
12. N G esitatud tsiviilhagi 6000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt N G kasuks 6000 (kuus tuhat) krooni.
13. BREC Kinnisvara AS-i esindaja esitatud tsiviilhagi 5 000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt BREC Kinnisvara AS-i kasuks 5 000 (viis tuhat) krooni.
14. K S'i esitatud tsiviilhagi 1 560 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt K S'i kasuks 1 560 (tuhat viissada kuuskümmend) krooni.
15. P K esitatud tsiviilhagi 7 750 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt P K kasuks 7 750 (seitse tuhat seitsesada viiskümmend) krooni.
16. L T esitatud tsiviilhagi 6 400 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt L T kasuks 6 400 (kuus tuhat neda) krooni.
17. YK esitatud tsiviilhagi 2410 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt YK kasuks 2410 (kaks tuhat neda kümme) krooni.
18. M A esitatud tsiviilhagi 39 613 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja solidaarselt V.Z-ilt ja I.I-lt M A kasuks 39 613 (kolmkümmend üheksa tuhat kuussada kolmteist) krooni.
19. KJ esitatud tsiviilhagi 20 000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja 4 V.Z-ilt KJ kasuks 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni.
20. L A esitatud tsiviilhagi 19 900 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt L A kasuks 19 900 (ühekateist tuhat üheksasada) krooni.
21. KK esitatud tsiviilhagi 5 000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja solidaarselt V.Z-ilt ja I.I-lt KK kasuks 5 000 (viis tuhat) krooni.
22. Mildeks OÜ esindaja I G esitatud tsiviilhagi 2000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt Mildeks OÜ kasuks 2000 (kaks tuhat) krooni.
23. I G esitatud tsiviilhagi 4 420 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt I G kasuks 4 420 (neli tuhat neda kakskümmend) krooni.
24. Jelgeni Kaubanduse OÜ esindaja GY esitatud tsiviilhagi 13 000 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt Jelgeni Kaubanduse OÜ kasuks 13 000 (kolmteist tuhat) krooni.
25. GY esitatud tsiviilhagi 6 100 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt GY kasuks 6 100 (kuus tuhat ükssada) krooni.
26. K T esitatud tsiviilhagi 41 500 krooni nõudes rahuldada täies ulatuses ning mõista välja V.Z-ilt K T kasuks 41 500 (nelikümmend üks tuhat viissada) krooni.
27. Asitõendid : Sõrgkang firma „Gorilla Bar ", kaks spaatlit, nurgik, tellitav võti, plekikäärid, torutangid, kipskartongi lõikamise saag „Dedra", plaadilõikur, nurgik, vaaderpass 120 cm, vaaderpass 100 cm, vaaderpass 80 cm, vaaderpass 60 cm, mis on antud hoiule kannatanule M K kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele asjade omanikule M K .
28. Asitõendid: 2 kuldset kaelaketti, kullast rist, kullast käekett, kuldsed kõrvarõngad, mis on antud hoiule kannatanule K Sile kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele asjade omanikule K S .
29. Asitõendid: Kett väärtusega 3500 krooni ja ripats mäekristalliga väärtusega 1000 krooni, mis on antud hoiule kannatanule S B kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele asjade omanikule S B .
30. Asitõendid: Jooksukingad, mis on antud hoiule I K kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel välja andmisele V.Z-i esindajale, tema emale I K .
31. Asitõendid: DNA proovid, mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri asitõendite hoiuruumis, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele.
32. Asitõendid: Ukseluku südamik ja DNA proov, mis asuvad Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Varavastaste kuritegude talituse Kesklinna teenistuse asitõendite hoiuruumis, kuuluvad kui väärtusetud asjad KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Seega I.I varem varguse ja röövimise toime pannud isikuna, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, grupi sissetungimisega, so KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. poolt, Kohtuistungil süüdistatav I.I seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. 5 Kohtuistungil süüdistatav V.Z seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi, selgitades, et kõik inkrimineeritud teos pani toime üksi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsjad asusid seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süütegude kvalifikatsioonid on põhjendatud ning süütegude toimepanemine tõendatud. Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhus kohtueelsel menetlusel V.Z-i antud süüd tunnistavaid ütlusi, kohtueelsel menetlusel I.I antud süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanute M K, O D ´u, A A ´i, T P ´i, KK , N G, M A, L A , KJ, G Y ´i, K S´i, S B, D B ´i, K T , P L , A M, RP, YK, P K ´i, L T , I G ´i, M M ´e ja J S ütlusi, tunnistajate A R , V V , I Š , K M ´i, S G , S A ´i, A P ja L K ütlusi, sündmuskohtade vaatlusprotokolle, ekspertiisiaktides nr SS-0405-08/3660, nr SS-0406-08/366, nr SS-043808/3887, DNA ekspertiisiaktis nr GE-1212-08/3368, ekspertiisiaktides nr SS-0369-08/3370 6 ja nr SS-0450-08/4006 antud eksperdiarvamusi, trassoloogiauuringute nr T-190-08/K-643, nr T-200-08/K-706, nr T-206-08/K-609 ja nr T-194-08/R-473 tulemusi, daktüloskoopiauuringu nr. D-199-08/K-712 ja nr. D-187-08/ R-473 tulemusi, äratundmiseks esitamise protokolle, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. V.Z-ile karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, nende rohkust ja toimepanemisel üles näidatud järjekindlust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasjast nähtuvalt on süüdistatava toimepandut kahetsenud, mida peaks arvestama karistust kergendava asjaoluna. Samas kuritegude toimepanemisel üles näidatud järjekindlus sunnib kohut sellesse kahetsusse suhtuma ettevaatlikult. Teisalt peab kohus siiski võimalikuks avaldatud kahetsust arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 mõttes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on mõnedes kuriteoepisoodides süüdistatav kaasa aidanud kuritegude avastamisele, mida kohus peab võimalikuks arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 mõttes kui süüteo avastamisele aktiivse kaasaaitamisena. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud 4 korda. Viimati karistati süüdistavat Harju Maakohtu 28.05.2007 otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi 4 kuulise vangistusega, mis KarS § 65 lg 1 alusel loeti karistus kaetuks 31.10.2006 Harju Maakohtu poolt mõistetud raskema karistusega ning seega loeti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. Süüdistatav vabanes vanglast pärast karistuse kandmist 25.03.
33. Uue kuriteo pani ta süüdistusakti kohaselt toime juba juunis. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks ning süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude varavastane iseloom ja süstemaatilisus näitavad juba iseenesest, et süüdistataval puudusid legaalsed elatusvahendid. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavad kuriteod viidi süüdistatava poolt lõpuni ning varguste toimepanemisega tekitati paljudele kannatanutele oluline varaline kahju. Süüdistatavale tuleks inkrimineeritud kuritegude rohkust arvestades mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana, kuid karistust kergendavate asjaolude olemasolu ja karistust raskendavate asjaolude puudumist arvestades peab kohus võimalikuks mõista karistuse ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedasena. 7 I.I-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatav avaldanud kahetsust toimepandus, mida kohus arvestab karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 p 3 mõttes. Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem varavastaste kuritegude toimepanemise eest karistatud 10 korda ning samuti ilmneb kriminaalasja materjalidest, et süüdistatav puhul on tegemist narkosõltlasega. 17.03.2008 Viru Maakohtu otsusega karitati teda 2 aastase vangistusega, mis loeti kaetuks 18.04.2005 Ida-Viru Maakohtu ja 28.02.2007 Harju Maakohtu poolt mõistetud raskema karistusega. Uue kuriteo toimepanemiselt tabati ta juba aprillis. Sellised asjaolud aga välistavad kohtu arvates võimaluse mõista karistuseks rahalist karistust, kuivõrd süüdistataval puuduvad legaalsed vahendid sellise karistuse tasumiseks. Seetõttu tuleb süüdistatavale mõista karistuseks vangistus. Teda on varem korduvalt karistatud ka vangistusega, milline on tema suhtes jäetud nii tingimisi kohaldamata kui ka korduvalt on teda karistatud reaalse ja pikemaajalise vangistusega, kuid sellele vaatamata on ta pärast karistuste ärakandmist jätkanud varavastaste kuritegude toimepanemist. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatav oma isikuandmete tõttu ei sobi kriminaalhooldusele ning temale mõistetav karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Süüdistatava karistusandmed viitavad sellele, et süüdistatav ei ole õiguskuulekas ega ole järeldusi teinud varasematest karistustest, jätkates varavastaste kuritegude toimepanemist. Selline süüdistatava järjekindlus kuritegude toimepanemisel näitab, et süüdistataval puudus ja puudub soov elada õiguskuulekalt. Õiguskorra kaitsmise ja vabaduses viibivate isikute vara kaitsmise tagamise viisiks on ainult reaalse vangistuse mõistmine süüdistatavale, sest vähemalt vangistuses viibimise ajal võivad isikud loota, et süüdistatav nende asju ei varasta. Karistuse määra valikul lähtub kohus sellest, et inkrimineeritavad kuriteod viidi süüdistatava poolt lõpuni ning varguste toimepanemisega tekitati kannatanutele ka olulist varalist kahju. Arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude arvu, mis on oluliselt väiksem kui kaaskohtualusele inkrimineeritud kuritegude arv, siis karistust kergendava asjaolu olemasolul ja karistust raskendava asjaolu puudumisel peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 8