käskmenetluse korras Süüdistatav O.S järgi elukoht XXX, isikukood XXX, EV kodakondsus, kõrgharidus, emakeel-vene keel, töötab XXX Varasem karistatus: väärteokorras varem karistatud 5-l korral, kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 05.01.2006.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja
,
alusel mõistis tingimisi vangistuse 3 kuud katseajaga 3 a Tõkend: ei ole valitud RESOLUTSIOON Tunnistada O.S süüdi
ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, s.o summas 8 700 (kaheksa tuhat seisesada) krooni.
lg 1 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi, igakuuliselt vähemalt 1450 krooni, 6 (kuue) kuu jooksul alates 2009.a aprillikuust tasumise lõpptähtajaga 30. september 2009.a. Rahaline karistus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065064 ning selgitus: „O.S, 1-09-3722, rahaline karistus“. 1
Asitõendeid kriminaalasjas ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. 17.03.2009.a koostatud süüdistusakti kohaselt, võttes arvesse, et teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, taotleb Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sofja Hristoforova kohtus asja läbivaatamist käskmenetluse korras ning teeb ettepaneku tunnistada O.S süüdi
alusel ja karistada teda
alusel rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) päevamäära ulatuses, arvestades määra suuruseks 145 (ükssada nelikümmend viis) krooni (tl. 21), s.o. summas 8700 (kaheksa tuhat seitsesada) krooni. Vastavalt
lg 1 palub prokuröri abi määrata karistuse kandmine ositi tähtajaga 6 (kuus) kuud. Kohus leiab Uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab kohus, et O.S-i süü
P. ütlustega (tl 1-3), SA Narva Haigla tõendiga (tl 5), Tunnistaja O. A. ütlustega (tl 6-8), kahtlustatava O.S-i enda ütlustega (tl 9-12) ning samuti muude kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega. Kohus ei nõustu sama kohtu kohtunik M. Kamtšatnikovi seisukohaga, mille alusel kohtunik M. Komtšatnikov keeldus 06.03.2009 oma määrusega kriminaalasja käskmenetluse kohaldamisest viitega 05.09.2006 Riigikohtu lahendile ning põhjendusega, et seadus ei anna 2
lg 5 uus redaktsioon, mille järgi võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Süüdistatava tegu kvalifitseeriti õigesti
Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse süüteo iseloomu ja karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti prokuröri arvamust karistuse osas. Kohus nõustub prokuröri ettepanekuga. Tegemist on teise astme kuriteoga, tõendamiseseme asjaolud on selged. Puuduvad karistust kergendavaid ega raksendavaid asjaolud. Kohus leiab, et on põhjendatud O.S-i karistamine rahalise karistusega. Kohus on arvamusel, et rahaline karistus on piisav mõjutusvahend selleks, et panna süüdistatavat edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest ja kaitsta õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus jätab 05.01.2006 O.S-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramata ning määrab, et käesoleva kohtuotsuega mõistetud karialine karistus viiakse täide iseseisvalt. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg 1 nõuab kohus süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel süüdimõistetult sisse menetluskulud riigituludesse. Süüdistatavalt sissenõutavate menetluskulude hulka kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis II astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni, ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 alusel tasu riigi õigusabi eest 495,60 krooni ja kriminaaltoimiku materjalist kopia tegemise kulud 7 krooni. Kohus teeb kohtuotsuse tuginedes eeltoodule ja juhindudes KrMS §-dest 251 lg 1, 253 lg 1 ja 254. Pavel Gontšarov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.