1-07-10708/3

Kohus KOHTUMÄÄRUS Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 aprillil 2009.a Kohtla-Järve kohtumaja avalik kohtuistung Kohtuasja nr 1-07-10708 Kohtunik Jüri Sakkart Kohtuistungisekretär Inna Kossinets Prokuröri abi Indrek Rebase… Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid O.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu O.M (isikukood: xxx; viibib Viru Vanglas) Kaitsja Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON Jätta O.M tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata. Välja mõista O.M-ilt riigituludesse 330,40 krooni õigusabi eest. Väljamõistetud summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr.10220034800017 SEB Pangas või pangakontole nr.221023778606 Swedbangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „O.M, 1-07-10708, menetluskulud”. Edastada määrus teadmiseks Viru Vanglale, prokurörile, O.M-ile ja tema kaitsjale. Edasikaebamise kord: Määruse peale saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Viru Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 08.04.2009.a Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla. O.M mõisteti süüdi Harju Maakohtu 17.01.2008.a kohtuotsusega nr.1-07-10708 KarS § 263 p 3, §199 lg.2 p.4,5 ja § 200 lg 2 p 4,8,10 järgi ja karistati KarS § 64 ja KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega 3 aasta ja 4 kuulise vangistusega. Kannab karistust alates 22.06.2007.a ja karistuse kandmise lõpp on 21.10.2010.a. 1 O.M-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et vangistuse kandmise ajal on teda 12 kord karistatud distsiplinaarkorras. Võimalikul vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Kinnipeetav omab põhiharidust, vanglas viibides töötab koristajana ja õpib abikokka eriala ning vabanedes kavatseb õppida keevitaja eriala kutsekoolis. Vabaduses on tal garanteeritud töökoht isa firmas. Enne vangistus oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Vangla riskihindaja arvamuse kohaselt isik on motiveeritud jätkama õpinguid ja asuma tööle. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldusametnik ei nõustu O.M-i tingimisi ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelvalve alla. Kriminaalhooldusametnik on arvamusel, et O.M-i vabastamine tingimise ennetähtaega vanglast koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega KarS § 76 alusel ei ole otstarbekas. Isik pani katseajal toime 15 uut kuritegu ja eiras kriminaalhoolduse kontrollnõudeid ning kohtu poolt määratud kohustusi, samuti on teda vanglas

1. korral karistatud distsiplinaarkorras. See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab isik jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ning ei ole talle eelnevatest karistustest järeldusi teinud. Vabaduses on O.M-i poolt ohustatud lapsed ja vanurid, sest ta röövis just neid. Järelejäänud vangistuse jooksul tuleks tegeleda O.M-i alkoholiprobleemiga, et tal tekiks motivatsioon sellest vabaneda ja läbida sotsiaalprogramm arendamaks kinnipeetava toimetulekuoskuseid. O.M taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri hinnangul on O.M-i ennetähtaegne vabastamine ebaotstarbekas. Kaitsja leiab et kinnipeetaval on olemas kindel elukoht. On olemas peresuhted. Palub vabastada kinnipeetav enne tähtaega. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud O.M-i, tema kaitsja ja prokuröri arvamuse, leiab, et O.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole otstarbekas. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.M-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab asjaolu, et puudub eluruumi, kuhu kinnipeetav soovib elama asuda, kõikide elanike nõusolek elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, mis on elektroonilise järelvalve alla tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeltingimuseks. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et O.M-i varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O.M on vangistuse ajal 12 kord karistatud distsiplinaarkorras, mis räägib sellest, et ta ei ole teinud enda jaoks tema sotsiaalset ohtlikust alandavaid järeldusi ega muutnud oma käitumist. O.M on varem kriminaalkorras karistatud ning viimased kuriteod (15 episoodi) pani toime katseajal. 2 See näitab, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud käitumisreegleid ega ole oma eelnevast karistustest järeldusi teinud. Kinnipeetava varasem käitumine ja toimepandud õigusrikkumised viitavad tema ohtlikkusele. Seega võib järeldada, et O.M-i puhul on kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikust ühiskonnas alandada. Arvestades O.M-i poolt toimepandud kuritegude korduvust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383,
2. Jüri Sakkart Kohtunik 3