lg 2 p 1-25 lg 1, 2; 199 lg 2 p 4, 8 järgi rahalise karistusega 194 päevamäära so 9700 krooni Kohtulahend RESOLUTSIOON Aluseks võtnud asjaolud kriminaalasja menetlemisel ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 145, tegi kohus otsustused. Kohtumääruse otsustused 1. Asendada Tartu Maakohtu 09.05.2007 otsusega G.V-le mõistetud tasumata rahaline karistus 7846.20 ( seitse tuhat kaheksasada nelikümmend kuus kr ja 20 ) s.o 102 päevamäära
jaanuar 2010 a.; üldkasuliku töö tegemisel allutada G.V
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx .
lg 2 p 1-25 lg 1, 2; 199 lg 2 p 4, 8 järgi ja karistatud rahalise karistusega 120 päevamäära, s.o 6000 krooni;
lg 2 p 1-25 lg 1,2 järgi rahalise karistuse 80 päevamäära, s.o 4000 krooni.
lg 1 alusel liitkaristus rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 10 000 krooni, suurendades üksikkaristustest raskeimat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 18 – 19 06 2006 s.o 2 päeva ja lõplik karistus rahaline karistus 194 päevamäära s.o 9700 päevamäära.
lg 1 alusel määrata karistuse kandmine ositi, s.o iga kuu 1000 krooni kuni karistuse täieliku tasumiseni. Tartu kohtutäitur on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 91 3 lg 2 alusel G.V-le mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks. Avaldusest nähtuvalt võlgnik on tasunud rahatrahvi osaliselt ja nõude jääk seisuga 29. juuni 2009.a. on 7846.20 krooni. Vastavalt TMS § 91 3 lg-le 2, kui rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaegu ei järgita ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole pikendatud või ajatatud, saadab kohtutäitur avalduse kohtuotsuse täitmisele pööranud maa- või linnakohtule rahalise karistuse või varalise karistuse asendamise otsustamiseks
§-des 70–71 sätestatud korras või võlgniku varale sissenõude pööramise otsustamiseks, teatades sellest kirjalikult võlgnikule; kohtutäituri avalduses märgitakse rahalise karistuse ja varalise karistuse tasutud osa suurus. KrMS § 432 kohaselt süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduva küsimuse lahendamise juurde kutsutakse prokurör ja süüdimõistetu taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära nende arvamus. Süüdimõistetu küsimuse lahendamise juurde kaitsjat ei taotlenud. Süüdimõistetu G.V ütlusest selgub, et tal on ka teisi kohtutäituri täitemenetlusi ja seetõttu ei ole suutnud rahalist karistust täielikult tasuda. Töökoht on olemas aga tööd ei jätku ja hetkel ei ole tööd. G.V on nõus asenduskaristusena ühiskondliku kasuliku töö tegemisega. Prokuröri arvamusest nähtus, et ta on nõustub G.V suhtes rahalise karistuse asendamisega ühiskondliku kasuliku tööga. Kohtu põhjendused TMS § 91 2 lg 2 kohaselt, kui kohus on
MS § 424 kohaselt rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega pikendanud või ajatanud, tasutakse rahaline karistus või varaline karistus kohtuotsuses või -määruses ettenähtud osades ja tähtaja jooksul. KrMS § 417 lg 3 kohaselt, kui kohtutäitur on maa- või linnakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole
§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise
§-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale. Vastavalt
lg-le 1, kui süüdimõistetu ei tasu talle mõistetud rahalise karistuse summat, asendab kohus selle vangistusega või süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga. Kohtuotsusega on kohus määranud tähtaja rahalise karistuse tasumiseks. Kohtu määratud tähtaegadest ei ole süüdimõistetu kinni pidanud. Kohtutäituri avaldusest nähtub, et kohtutäitur on määranud G.V-le tähtaja rahalise karistuse tasumiseks, kuid G.V ei ole määratud tähtajast kinni pidanud. Kohtul ei ole 2 alust kahelda kohtutäituri avalduses esitatu usaldusvääruses.
alusel on põhjendatud kohtutäituri avaldus G.V-le mõistetud rahalise karistuse asendamiseks, kuna G.V ei ole määratud tähtajaks rahalist karistust tasunud. TMS § 913 lg-le 4 kohaselt asenduskaristuse mõistmisel lõpetab kohtutäitur asenduskaristuse mõistmise määruse alusel täitemenetluse rahalise karistuse või varalise karistuse sissenõudes Kohtus G.V nõustus temale mõistetud rahalise karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga, mida G.V kinnitas kohtus antud allkirjaga. Arvestades süüdimõistetu isikut pidas kohus võimalikuks rahalise karistuse asendamise üldkasuliku tööga.
Kui süüdimõistetu teeb üldkasulikku tööd muust tööst ja õpingutest vabal ajal, ei tohi selle kestus ületada nelja tundi päevas. Üldkasuliku töö eest süüdimõistetule tasu ei maksta.
lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kahtekümmend nelja kuud. Kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel tähtaja kulgemise peatada süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra tõttu või ajaks, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse.
lg 2 kohaselt rahalise karistuse kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust ning
Tasumata rahalise karistuse suuruseks on 7846.20 krooni, s. o 157 päevamäära, seega on põhjendatud määrata G.V-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 06.01.2010.a.Tähtaja määramisel arvestas kohus, et selleks tähtajaks jõuab süüdimõistetu määratud üldkasuliku töö teha, s. o kolme tasumata rahalise karistuse päevamäära kohta üldkasuliku töö neli tundi.
lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. Sellest tulenevalt on põhjendatud allutada G.V üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kuni 06.01.2010 käitumiskontrollile alalise elukohaga xxxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxxxxx . Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.