) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada A.K KarS § 199 2 lg p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada ANDREAS AVINAS KarS § 199 2 lg p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada KRISTJAN TEDREKIN KarS § 199 2 lg p 7 ja 8 järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses, s.o 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 4100065064 ning selgitus. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse see täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista A.K-lt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Andreas Avinas’elt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.
lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kristjan Tedrekin’ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt OÜ Advokaadibüroo Uno Feldschmidt (asukoht Turuplats 3, Rakvere) kasuks 495,60 krooni vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa poolt määratud korras süüdistatavale, A.K, osutatud õigusabi eest, Advokaadibüroo Maimu Schmidt (asukoht: Tallinna 15, Rakvere) kasuks 420 krooni vandeadvokaat Maimu Schmidt’i poolt määratud korras süüdistatavale, Andreas Avinas, osutatud õigusabi eest ning Rakvere Advokaadibüroo OÜ (asukoht Lai 11, Rakvere) kasuks 495 krooni ja 60 senti vandeadvokaat Kristel Vedro poolt määratud korras süüdistatavale, Kristjan Tedrekin, osutatud õigusabi eest.
lg 1 p 4 alusel välja mõista A.K-lt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaadi abi Anti Aasmaa’le makstud tasu 495 krooni ja 60 senti.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Andreas Avinas’elt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaat Maimu Schmidt’ile makstud tasu 420 krooni.
lg 1 p 4 alusel välja mõista Kristjan Tedrekin’ilt menetluskuluna määratud kaitsjale vandeadvokaat Kristel Vedro`le makstud tasu 495 krooni ja 60 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära Viru Maakohtu viitenumbri 2800049900 ning selgitus. 2 Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud Ööl vastu 22.novembrit 2008.a. läks alaealine K K koos täisealiste A.K, Andreas Avinase, Kristjan Tedrekini ja R K xxxx asuvate garaažide juurde, kuhu oli pargitud J A ning A M ühiselt kuuluv sõiduauto xxxx väärtusega 8000 krooni. Alkoholijoobes K K lõi katki auto tagumise juhipoolse akna klaasi ning sisenes autosse. Talle järgnes koheselt A.K, kes varastas auto rooli väärtusega 1500 krooni ning antitiiva väärtusega 300 krooni, viies need sealsamas kõrval asuvasse Andreas Avinase garaaži. Samal ajal võttis Andreas Avinas oma garaažist vooliku ja kanistri ning koos Kristjan Tedrekiniga varastas auto kütusepaagist 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni. Väänati ka pagasiruumi kaant, kuid seda avada ei õnnestunud. R K hüppas samal ajal auto katusel, mõlkides seda. Kuna T A möödus kella 04.00 paiku garaažide juurest, põgenes K K autost ja jooksis minema. Kui T A hakkas politseisse helistama, kiirustasid ka K kaaslased minema. Varguse ning lõhkumisega oli kannatanutele tekitatud materiaalset kahju kokku summas 4950 krooni, mis on käesolevaks ajaks heastatud. II Süüdistuse sisu A.K süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 22.novembrit 2008.a. xxxx tungis koos Andreas Avinasega, Kristjan Tedrekiniga ja alaealise K K akna lõhkumise teel garaažide juurde pargitud J A ning A M kuuluvasse sõiduautosse xxx ja varastas auto sportrooli väärtusega 1500 krooni, antitiiva väärtusega 300 krooni ja 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni – kokku vara 1950 krooni väärtuses. Andreas Avinast süüdistatakse KarS § 199 2 lg p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, selles, et tema ööl vastu 22.novembrit 2008.a. xxxx tungis koos A.K-ga, Kristjan Tedrekiniga ja alaealise K K akna lõhkumise teel garaažide juurde pargitud J A ning A M kuuluvasse sõiduautosse xxxx ja varastas auto sportrooli väärtusega 1500 krooni, antitiiva väärtusega 300 krooni ja 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni – kokku vara 1950 krooni väärtuses. Kristjan Tedrekini süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ööl vastu 22.novembrit 2008.a. xxxx tungis koos A.K-ga, Andreas Avinasega ja alaealise K K akna lõhkumise teel garaažide juurde pargitud J A ning A M kuuluvasse sõiduautosse xxxx ja varastas auto sportrooli väärtusega 1500 krooni, antitiiva väärtusega 300 krooni ja 10 liitrit bensiini koguväärtusega 150 krooni – kokku vara 1950 krooni väärtuses. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb ettepaneku tunnistada A.K süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära s.o. 2500 krooni ulatuses, tunnistada Andreas Avinas süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära s.o. 2500 krooni ulatuses ning tunnistada Kristjan Tedrekin süüdi KarS 3 § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 miinimumpäevamäära s.o. 2500 krooni ulatuses. IV Kohtu põhjendused Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses
Kohus A.K, Andreas Avinas’e ja Kristjan Tedrekin’i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatavad panid toime KarS § 199 lg 2 p 7 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o isikute grupis ning sissetungimisega võtsid ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. KarS § 199 lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavate käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaks asjaoluks on kahju vabatahtlik hüvitamine. KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaks asjaoluks on süüteo toimepanemine grupi poolt. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatavate puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega ning A.K-le, Andreas Avinas’ele ja Kristjan Tedrekin’ile tuleb mõista prokuröri poolt taotletud rahaline karistus 50 päevamäära ulatuses. KarS § 44 lg 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 50 krooni. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas asjas on menetluskuludeks
lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 6525 krooni ja
lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu (tlk 64, 66 ja 68).
Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik: /allkiri/ Tiit Kullerkupp Ärakiri õige №oremreferent Lea Herne Kohtuotsus jõustus 03. juulil 2009. a. №oremreferent Lea Herne 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.