Obsah (5)

§ 200§ 263§ 64§ 68§ 76

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12 mai 2009, Tallinn Kriminaalasja number 1-08-16955 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika Aav

§ 200

lg 1, § 263 p 1,4 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 17 märtsi 2009 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav G.S Prokurör Ringkonnaprokurör Marina Kalistratova Süüdistatav G.S, ik: XXX, varem korduvalt karistatud, kinni peetud 09.07.2008, viibis eelvangistses 2 päeva. Kaitsja Vandeadvokaat Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 17 märtsi 2009 otsus kriminaalasjas nr 1-08-16955, G.S-i süüdistusasjas, muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. G.S-i süüdistatakse

§ 263

p 1, 4 järgi selles, et tema 09.07.2008 kella 23.30 paiku Tallinnas, Xxxxx xx asuva maja juures rikkus avalikku korda, tungides koos Martin Lepa ja Kaido Kivikuga kallale A. V.'le, pekstes teda käte ja jalgadega erinevatesse keha piirkondadesse. Peksmise tagajärjel A. V. kaotas teadvuse ning viidi kiirabiga haiglasse. Peksmisega tekitas A. V.le füüsilist valu ja kehavigastusi: näo-pea piirkonna põrutused. Avalikus kohas grupi poolt kannatanu peksmisega väljendasid M.Lepp, G.S ja K.Kivik ka lugupidamatust teiste isikute suhtes ja rikkusid oma tegevusega sündmuskoha läheduses viibivate taksojuhtide P. R. ja T.V. rahu. 2. G.S süüdistatakse

§ 200

lg 1 järgi selles, et tema, viibides 18.12.2007 kella 15.00 paiku Raplamaal, XXXXXX alevikus, XXXXX X-X asuvas ja H. S. kuuluvas korteris, surus jõudu kasutades H. S., (sündinud XXXX), põrandale maha ja võttis H. S. taskus olnud rahakotist ära 116 krooni sularaha, tekitades röövimisega kannatanule varalist kahju summas 116 krooni ning seejärel lahkus korterist. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 3. Maakohus tunnistas G.S-i süüdi

§ 263

p 1, 4 järgi ja karistas 9 kuulise vangistusega,

§ 200

lg 1 järgi ja karistas 2 aastase vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel, liites mõistetud karistused täies ulatuses, mõistis liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 2 aasta ja 9 kuulise vangistuse. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendas G.S-ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 aasta ja 10 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestas G.S-ile mõistetud karistusest kantuks kahtlustatavana kinnipidamise aja, so 27.12.2007 kuni 28.12.2007, so 2 (kaks) päeva, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva, millise karistuse ärakandmist arvestas alates G.S-i kahtlustatavana kinnipidamisest, so alates 09.07.2008. APELLATSIOON: 4. G.S-i apellatsioonis leitakse, et kuna tegemist oli ühe kriminaalasjaga ja ühe otsusega siis oleks tulnud

§ 200

lg 1 ja 263 p 1,4 järgi karistuste mõistmisel kohaldada kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise põhimõtet mitte aga need kokku liita. Samuti märgib, et kuna talle mõisteti tähtajaline karistus pole tal võimalust ennetähtaegselt vabaneda. Arvab, et kohus polnud tema vastu õiglane. Loodab mõistvat suhtumist. 2 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:

1. Apellant- süüdistatav toetas esitatud apellatsiooni ja palus liitkaristuse mõistmisel kohaldada kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise põhimõtet ja sellega mõista talle lühemaajaline vangistus. Kaitsja toetas esitatud apellatsiooni. Prokuröri arvamuse kohaselt on kohtuotsusega mõistetud karistus kooskõlas seadusega, põhistatud ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
2. Kriminaalkolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, kohtuotsusega ja apellatsiooni sisuga, ära kuulanud menetlusosalised leidis, et kohtuotsus on seaduslik ja apellatsiooni alusel tühistamisele ei kuulu. Apellatsioonikohus peab vajalikuks osutada, et kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus lubatav juhul, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt temale mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Antud juhul pole apellant vaidlustanud mõistetud üksikkaristuste liiki ega määra vaid on piirdunud liitkaristuse mõistmisel kohaldatud põhimõtte vaidlustamisega. Kohtukolleegium märgib, et kogumisse kuuluvate üksikkuritegude eest mõistetavatest karistustest liitkaristuse moodustamiseks on seadus ette näinud mitmeid võimalusi. Maakohus on kohaldanud liitkaristuse mõistmisel seaduses ettenähtud rangeimat moodust ja liitnud mõistetud üksikkaristused täies ulatuses. Apellant on taotlenud kohtukolleegiumi poolt

§ 64

lg 1 ettenähtud liitkaristuse moodustamise põhimõtet, mis on süüdlasele soodsaim. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjalikult selgitanud oma järeldust miks tuleb G.S-ile liitkaristuse mõistmisel liita mõistetud karistused täies mahus. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et süüdlase poolt toimepandud teod on eriliigilised, erineva tahtluse ja eesmärgiga, erinevatel asjaoludel ja ajal toimepandud. Asjakohaselt on maakohus leidnud, et liitkaristuse moodustamise põhimõtte valikul tuleb arvestada faktiga, et G.S pani uue tahtliku kuriteo toime ajal, mil varavastase kuriteo menetlus oli tema suhtes juba alustatud. R.

loni väited sellest, et röövimise episoodis kannatanul tema vastu pretensioone ei olnud ning kannatanule ta vigastusi ei tekitanud, ei anna alust temale liitkaristuse mõistmisel kohaldatud printsiibi muutmiseks.

§ 200

lg 1 järgi üksikkaristuse mõistmisel on kohus arvestanud tekitatud varalist kahju, selle hüvitamist, kannatanu isikut ja ka süüdistatava poolt vägivalla kasutamise astet. Nagu eelpool nimetatud, ei vaidlustanud süüdistatav mõistetud üksikkaristusi ja kohtukolleegium leiab, et süüdistatava poolt apellatsioonikohtus esitatud väited ei kummuta maakohtu põhistust ega too endaga kaasa ringkonnakohtu poolt liitkaristuse muutmist. Asjaolu, et antud juhul oli erinevate kuritegude süüdistus esitatud ühes kriminaalasjas ning R.

lon oli süüdi tunnistatud ja karistatud mitme kuriteo toimepanemise eest ühe otsusega, 3 ei anna iseenesest seaduslikku alust kohaldada vaid kergema karistuse raskemaga neeldumise põhimõtet. Vangistusest ennetähtaegne vabastamine on ette nähtud

§ 76

, mille lõige 2 reguleerib esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise võimalusi. Seega on seaduses sätestatud tähtajalisest vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus ning vastupidised apellandi väited on ekslikud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt mõistetud liitkaristus on kooskõlas seadusega, põhistatud, õiglane ja õige ning apellatsiooni alusel muutmisele ei kuulu. 7. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 17 märtsi 2009 otsuse kriminaalasjas nr 1-08-16955 muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JÜRI PAAP 4