järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri I osakonna prokuröri abi Margus Lellep Süüdistatav S.B RESOLUTSIOON ik XXX elukoht: XXXXXXXXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata; väärtegude toimepanemise eest karistatud 2-l korral; tõkendit kohaldatud ei ole Juhindudes KrMS §-dest 253 p 1 ja 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada S.B
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 350 (kolmesaja viiekümne) päevamäära ulatuses, s.o summas 17 500.(seitseteist tuhat viissada) krooni. 2.
a kuni 02.03.
alusel määrata, et S.B on õigus rahaline karistus summas 17 050.- krooni tasuda ositi, so 12 (kaheteistkümnes) osas, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust igakuuliste maksetena vähemalt 1 420 (tuhat nelisada kakskümmend) krooni 83 senti kuus kuni rahalise karistuse täieliku tasumiseni. Rahaline karistus tuleb tasuda vastavalt kohtuotsuses sätestatud tingimustele Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034796011 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100065035 ning selgitus: „S.B, 1-09-2924, rahaline karistus“. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 5.
MS § 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista S.B-lt menetluskuluna: sundraha 6 525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni; määratud kaitsjale väljamakstav tasu summas 991,20 krooni (üheksasada üheksakümmend üks krooni 20 senti); kriminaaltoimiku koopia tegemise kulu 20,80 krooni (kakskümmend krooni 80 senti). Süüdimõistetul tasuda väljamõistetud menetluskulud Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr
järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest. Kohtu seisukoht süüdistuse osas ja süüdistatavale mõistetava karistuse motiivid Kohus on seisukohal, et tõendamiseseme asjaolud on selged. Kriminaalasjas kogutud tõenditega on süüdistus tõendatud. S.B on ennast kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud (tl 10).
Karistuse mõistmisel S.B-le arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kriminaalasjas ei ole ilmnenud karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. S.B-le on varem kriminaalkorras karistamata. 2
järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Arvestades, et S.B-le ei ole kriminaalkorras karistatavaid tegusid varem toime pannud, samuti tema poolt toime pandud kuriteo iseloomu ja tehiolusid, siis leiab kohus, et süüdistava karistamine vangistusega ei ole põhjendatud. Kohus on seisukohal, et S.B-le on võimalik mõjutada rahalise karistusega. Silmas pidades, et süüdistatav on varem karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ning süüdistava poolt toime pandud teo üldohtlikku iseloomu, tuleb kohtu arvates mõista S.B-le rahaline karistus üle karistusliigi keskmise määra. Prokurör on teinud ettepaneku karistada süüdistavat 350 päevamäära, s.o 17 500.- krooni, suuruse rahalise karistusega. Vastavalt
§-le 44 lg 2 arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on viiskümmend krooni. Tõendist isiku maksustava tulu kohta (tl 16) nähtub, et süüdistava netosissetulek
Ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära. S.B-le mõistetud rahalist karistust tuleb seega vähendada 9 päevamäära võrra ja mõista süüdistatavale lõplikuks karistuseks 341 päevamäära.
lg 2 järgi võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahalise karistuse kandmisele ositi. Prokurör on taotlenud rahalise karistuse ositi kohaldamist. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole S.B sissetulek piisav rahalise karistuse kandmiseks ühes osas, mistõttu see võib olla süüdistatavale ebamõistlikult koormav. Seetõttu tuleb lubada süüdistaval rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul, tasudes igal kuul vähemalt 1 420,83.- krooni. Vastavalt
§-le 50 lg 1 võib Mootorsõiduki ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. S.B on mootorsõidukiga liiklemise reegleid rikkumise reegleid korduvalt rikkunud. Kohus leiab, et seetõttu on lisakaristuse kohaldamine süüdimõistetu suhtes põhjendatud nii eripreventiivsel eesmärgil, kui ka avaliku hukkamõistmise kaudu seda liiki kuritegude arvu vähenemise saavutamiseks. Siiski leiab kohus, et S.B on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, kohaldades lisakaristust sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Eeltoodu alusel on kohus jõudnud veendumusele, et S.B-lt tuleb mootorsõiduki juhtimise õigus ära võtta kolmeks kuuks. Kohtu seisukoht kohtukulu osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2. Kohus mõistab sundrahana välja 1,5 kuupalga alammäära, s.o 6 525.- krooni. Samuti peab kohus 3 põhjendatuks KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 5 alusel süüdimõistetult välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu summas 991,20.- krooni ja kriminaalmenetluse toimiku koopia tegemise kulu 20,80 krooni. Rutt Teeveer Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.