Obsah (8)

§ 203§ 201§ 199§ 266§ 64§ 68§ 74§ 56

KOHTUOTSUS 1-07-14154 EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. mail 2008.a., Tallinn Kriminaalasja number 1-07-14154 (07231701367) Kohtukoosseis K

§ 203järgi.

Prokuröri abi Kristiina Väliste Süüdistatav O.T, alaline elukoht puudub (viibib xxx Vanglas), isikukood xxx, EV kodanik, põhiharidusega, emakeel – vene keel, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 11 korral - 25.01.1995.a Tallinna LK poolt KrK § 182 alusel 7 k v/k; - 05.08.1996.a Tallinna LK poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2; § 144 alusel 2 a v/k; - 04.12.1998.a Lääne MK poolt KrK § 139 lg 2 p 2, 3; § 108 lg 1; § 128 lg 1 alusel v/k 1 a 6 k; - 14.12.1999.a Tallinna LK poolt KrK § 198 lg 1 alusel 9 k v/k; 27.09.2000.a Tallinna LK poolt KrK § 107 lg 1 alusel 2 a v/k; - 14.07.2003.a Tallinna LK poolt

§ 201

lg 2 p 1 alusel 5 k vangistust; - 29.10.2004.a Tallinna LK poolt

§ 199

lg 2 p 4- § 25 lg 2 alusel 30 p vangistust; - 18.10.2005.a Tallinna LK poolt

§ 199lg 2 p 4- § 25 lg 2 ; § 121 alusel 5 k vangistust; Tõkend - 01.02.

2006.a Harju MK poolt

§ 199

lg 2 p 4- § 25 lg 2 alusel 3 k vangistust; - 25.10.2006.a Harju MK poolt

§ 199lg 2 p 4 alusel 7k 15 p, lõplik karistus 6 k 24 p vangistust; - 19.01.2007.a.

Harju MK poolt

§ 199lg 2 p 4 - § 25 lg 2 alusel 4 k vangistusega vabanes 17.05.2007.a.

karistuse ärakandmisest, Vahistamine alates 24.05.2007.a., kinni peetud 22.05.2007 Kaitsja Owe Ladva RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada O.T

§ 203järgi ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.

Süüdi tunnistada O.T

§ 266

lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel mõista liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõista O.T-le 1 aasta vangistust .

§ 68

lg 1 alusel lugeda O.T eelvangistuses viibitud aeg alates 22.05.2007 karistusaja hulka. Karistusaja alguseks lugeda 22.05.2007.a. O.T suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine- jätta muutmata. Välja mõista KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäär, s.o. 6525 ( kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse ja kaitsjatasu menetluses osutatud õigusabi eest 6700.50 (kuus tuhat seitsesada) krooni ja 50 senti riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulu – ekspertiisi tasu 6360 krooni riigi kanda. Sundraha ja kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Hansapangas märkides viitenumbri 2800049777, märkides maksekorraldusele „O.T, 1-07-14154, sundraha või kaitsjatasu“. Sundraha ja kaitsjatasu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Tallinna Linna Nõmme Linnaosavalitsuse kaudu esitatud hagiavaldus 194 970 krooni nõudes jätta lahendamiseks tsiviilkohtupidamise korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. 2 Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa O.T 22.05.2007.a. kella 18.00 ajal tungis valdaja tahte vastaselt akna kaudu Tallinnas Xxx asuvasse Tallinna Linnavalitsusele kuuluvasse ja Nõmme Linnaosavalitsuse halduses olevasse eramusse, s.o. võõrasse hoonesse. Sellise tegevusega pani O.T toime omavolilise sissetungi ehk valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse sissetungimise, s.o.

§ 266lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, olles 22.05.2007.a. kella 18.00 ajal akna kaudu sissetunginud Tallinnas Xxxasuvasse Tallinna Linnavalitsusele kuuluvasse ja Nõmme Linnaosavalitsuse halduses olevasse eramusse, süütas endal kaasas olnud tuletikkudega samas olnud paberprahi ja tapeedi, rikkudes selliselt võõra asja ja põhjustades tulekahjuga Nõmme Linnaosavalitsusele varalise kahju kokku summas 175 500,- krooni, s.o. oluline kahju. Sellise tegevusega pani O.T toime võõra asja rikkumise, kui sellega on tekitatud oluline kahju, s.o.

§ 203järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O.T süü temale inkrimineeritud kuritegudes on täielikult tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. : - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos lisadega (tl. 2 – 6) vaadeldavaks sündmuskohaks on kahekorruseline maja aadressil Xxx. Vaadeldavaks objektiks kahekordne puidust maja, mille territoorium piiratud puuaiaga. Majas 2 välisust. - juriidilisest isikust kannatanu Nõmme Linnaosavalitsuse seadusliku esindaja MR´i ütlused koos lisadega (tl. 7 – 30), Nõmme Linnaosa Valitsuse linnavara osakonna juhatajat MR´a on kannatanut esindama volitatud. Tallinnas, Xxxasuv elamu kuulub Tallinna linnale ja on Nõmme LOV haldamisel. Selles elamus praegu elanikke ei ole. Majas oli olnud tulekahju ka aprillis, süüdlane ei ole teada. Eile, 22.05.2007.a. õhtul oli majas taas tulekahju. Neile teatati tulekahjust kell 19.

1. käisid ka kohal kella 20.30 paiku. Põles korter nr 1, mis asub elamu I korrusel, on kolmetoaline, 43,6 m2 . See korter oli enne täiesti korras, kuna sealt oli just enne tulekahju üürnik lahkunud. See korter ei olnud varem põlenud. Korterisse oli ka jäetud mingit mööblit, diivanid jm, kuid need ei kuulunud Tallinna linnale. Kahjustada sai see korter ja ka ülemine korrus ning elamu katus. Tulekahju koha vaatas üle ka ekspert. Elamul olid uksed lukustatud ja aknad laudadega kinni löödud. Käisid ka tihti seal kontrollimas ja panid kõik jälle kinni, kui oli lahti lõhutud. Elamu kindlustatud ei ole. O.T-ga ei ole Nõmme LOV-il kokkupuuteid olnud, tema selles elamus ei ela ja ei ole ka elanud. Õiendist Xxxhoone põlengu kohta nähtub, et hoone on põlenud korduvalt, samuti hoone on rüüstatud vandaalide poolt. Kõige enam on põlengus kannatada saanud esimese korruse elutuba (plaanil nr 4). Hävinud on kogu siseviimistlus, elektrisüsteem, aken ja uks. Toas oli ka põlenud mööbli jäänused. Esimese korruse plaanil nr 3 tähistatud köögis on põlengu ja kustutusvee tagajärjel hävinud kogu siseviimistlus, elektrisüsteem, aken ja kasutamiskõlbmatuks on muutunud ka pliit koos soemüüriga. Nimetatud ruumides toimunud tulekahju tõttu on söestunud osaliselt ka hoone välisfassaad ja räästaalune. Tulekahju tõttu oli söestunud osaliselt ka hoone 3 - - - - välisfassaad ja räästaalune. Tulekahju tõttu on kustutustööde käigus lõhutud hoone läänepoolne katusekate, väiksemaid kahjustusi on ka lõunapoolsel katuseserval. Antud põlengu kahjustuste heastamiseks tuleb: koristada ja utiliseerida ruumides olev praht, inventar ja riknenud siseviimistlus, asendada kolm puitakent (neist kaks koos lengidega), teostada läänepoolse ja osaliselt lõunapoolse katuse remont, teostada söestunud puitfassaadi ja räästalaudade vahetus ja värvimine, katta ruumide nr 3 ja 4 seinad kipsplaatidega, pahteldada liitekohad ja katta värviga, remontida põrandad koos konstruktsioonide osalise asendamisega, ehitada välja ruumide nr 3 ja 4 elektrijuhtmestik, paigaldada pistikupesad ja lülitid, asendada üks siseuks koos lengiga, laduda ümber pliit koos soojamüüriga ning teostada välised koristus – ja heakorratööd. OÜ Cõiendi (lk 11, 12) kohaselt on põlenguga kaasnenud kahju ning põlengu ja kustutusel tekkinud kahjustuste heastamiseks on tööde maksumus 175 500,- krooni. Arve nr 10-1 ja osutatud teenuse akti kohaselt on tehtud tööde maksumus 19 470 krooni. Põhja – Eesti Päästekeskuse menetlusbüroo teatis koos lisadega (tl. 31 – 34), vastavalt väljasõidu protokoll – arvestuskaardile teatas tulekahjust kodanik M , telefonilt xxx. sündmuskohale sõitsid välja kaks Nõmme keskkomando põhimasinat Nõmme 11 ja Nõmme 12 ning üks paakauto Liiva
2. päästetööde juht sündmuskohal oli Nõmme keskkomando rühmapealik RK. Tunnistaja MTütlused (tl. 35 – 36), 22.05.2007.a. õhtupoolikul oli oma kodus aadressil XXXX, Tallinn. Kella 18.00 paiku aknast õue vaadates nägi üle tänava asuva mahajäetud maja Xxx paremal pool katuse ääre alt suitsu. Kuna selles majas teevad kodutud tihti tubades lõket, helistas koheselt tuletõrjesse. Minutite jooksul enne tuletõrje jõudmist tuli vasakult maja tagant aiast välja mees umbes 45 aastane, mustas jopes, peakatteta, heledam hallisegune pea, hele pluus jope all. Tuli rahulikult tänavale ning läks XXXX tänava nurgale, kust oli otsevaade tulekahjule. Antud isik kükitas seal ja jälgis toimuvat rahulikult. Kui kohale jõudis tuletõrje lõi katusest välja ka leek. Ta juhtis tuletõrjele ja politseile tähelepanu mehele, kes ka kinni peeti. Majas sees tema ise ei käinud, kuid kedagi teist maja juures ka ei näinud. Kuna olukord oli väga ohtlik jälgisid majaelanikega väga pingsalt seal toimuvat. Tunnistaja RK´i ütlused (tl. 37 -38), töötab Põhja – Eesti Päästekeskuses Nõmme keskkomandos rühmapealikuna. Oli tööl ka 22.05.2007.a.. Said kell 18.03 väljakutse Xxx, Tallinnas, kus pidi põlema mahajäetud elamu. Jõudsid kohale kell 18.09 kus oli krundil puumaja. Elamul põles tänava poolt vaadatuna parempoolne tagumine uks. Seal põles konkreetselt nurgatuba. Selle aken on maja taha. Majal olid uksed ja aknad lahti, nemad midagi ei lõhkunud. Põleval toal ei olnud enam üldse aknaraame ees. Tulekolle oli ruumis taga nurgas, aknast vaadatult vasakul. Seal oli prahti maas, paber jm. tuba oli suitsu täis ja tule tõmbas aknast välja üles katuseräästasse. Toas sees oli prahti ja vana diivan, mis põles ka. Maja lähedal XXXX täna nurga juures istus üks mees, kes ütles päästjatele, et tema pani maja põlema. Politsei võttis selle mehe kinni. Majas elektrit ei olnud ja sellest ei saanud maja põlema minna. Põlema võis minna lahtisest tulest. Kinnivõetud mees tundus purjus olevat. See maja on ka varem põlenud, tema kustutamas ei käinud, siis põles teine pool. Toas nad lammutasid ka seina puitvooderdist, et sinna vahele leek ei jääks. Samuti lammutasid katuseserva, seal oli eterniitkatus ja selle all laastukatus. Tunnistaja RR´i ütlused (tl. 39 – 41), töötab Lõuna Politseiosakonnas vanemkonstaablina ja oli tööl 22.05.2007.a. patrullis. Kella 18 paiku said väljakutse aadressile Xxx, kust olevat tulekahju. Tuletõrje oli kohal juba ja kustutas, suuri leeke enam ei olnud. seal oli mahajäetud elamu, kus kõik oli lõhutud. Töökaaslastelt on kuulnud, et sellel aadressil on pidevalt pahandusi, igaüks saab sinna sisse. 4 - - - Tulekahjukoha lähedal istus kõnnitee äärekivil üks noormees ja teatas, et tema panigi maja põlema. Ta ütles, et oli juba eelmisel päeval tahtnud vanglasse tagasi pääseda ja siis poe aknaklaasi lõhkunud. Teda ei oldud siis kinni pandud ja siis olevat otsustanud maja põlema panna. Ta vist ütles, et süütas majas maasolnud sodi. Rohkem selle põlenud maja juures mingeid asotsiaale ei olnud. Tänaval oli ka üks naisterahvas, kes elab vastasmajas, tema näitas selle noormehe peale ja seletas, et just see noormees oi sellest majast peale tulekahju puhkemist välja tulnud. Pidasid noormehe kinni ja toimetasid Lõuna Politseiosakonda. №oremehe nimi oli O.T. Tulekahjuekspertiisi aktis nr. PT – 67 – 07/5176 18.10.2007.a. eksperdi arvamus (tl. 44 -47), mille kohaselt tulekahjukolle paiknes ruumi nr 8 parempoolse nurga piirkonnas (seinal ja/või põrandal). Tulekahju on põhjustanud lahtise tule allika termiline toime. Tulekahju võis alguse saada kahtlustatava poolt kirjeldatud viisil – paberiprahi süütamisest tikkudega. Kahtlustatav O.T ütlused (koos tõlkega tl. 54 – 67), tunnistas oma süüd. On karistatud kohtulikult ning vabanes 17.mail 2007.a. Elas varem XXX tänaval aga sealt tõsteti välja. Pärast elas rehabilitatsioonikeskuses XXX. Viimane kord sinna ei võetud. Enne viimast vahistamist jäid tal kõik asjad ja dokumendid sinna. Ta põeb AIDSi ja on töövõimetu. Ta käis juba arstlikust komisjonist läbi, kuid pensioni ei jõudnud veel vormistada. Alalist elukohta tal ei ole, samuti ei tööta kuskil. Toetust ei saa. Vanemad on surnud. Peale vabanemist hulkus ainult tänaval, ööbis, kus juhtus. 21.05.2007.a. lõhkus pangaautomaadi ja vitriini Männikul. Tahtis vanglasse sattuda, närvid ei pidanud vastu. Teda peeti kinni ja lasti lahti. Pärast läks XXX tänaval olevasse majja. Ennem seda käis Kauge tänaval, kuhu teda ei võetud. Raha oli tal 900,- krooni. oma vabastustõendi kaotas ta ära. Käis öömajades Akadeemia tee 34 ja 48, kuhugi ei võetud teda. XXX tänava majja läks õhtul. Istus seal natuke aega ja siis pani selle toa põlema, kus istus. Pani tikkudega põlema ajalehed ja tapeedid ning ajalehed seinal. Seal olid kõik uksed lahti ja aknad sisse löödud. Tema midagi ise ei lõhkunud. Enne seda jõi ära 1 pudeli õlut 1,5 liitrit. Peale teda kedagi majas ei olnud. Kui seal oleks inimesed olnud, siis ta ei oleks süütama hakanud. Kui tal oleks kuskil elada, saaks ehitusel töötada. Peale seda kui toa põlema pani, ronis ise aknast välja ja jäi tuletõrjujaid ning politseid ootama. Neile tunnistas ise ülesse, et pani maja põlema. Ise tulekahjus kehavigastusi ei saanud. Kahtlustatav O.T ütluste ja olustikuga seostamine koos lisadega (tl. 76 – 88), O.T osutas Lõuna PO hoovil Tallinnas, Rahumäe tee 6, et tuleb sõita Männiku teele, kus osutas XXX tänavale paremale ja sinna pöörates Männiku sotsiaalmaja taga vasakult kätt asuvale krundile XXX 1 B, millel oleva elamu ta süütas 22.05.2007.a. Kahtlustatav osutas elamu tagaküljel viimasena asuvale aknale ja seletas, et selle akna kaudu sisenes ta hoonesse. Kahtlustatav osutas, et selles ruumis süütas ta kaasasolnud tikkudega vasakul pool nurgas põrandal olnud ajalehed ja paberiprahi. Seejärel osutas kahtlustatav, et tule süttides ronis ta aknast välja ning ronis samas majanurga juures üle piirdetara ja lahkus sündmuskohalt kõrvalasetsevale XXXX tänavale, kus jäi ootama tuletõrje ja politsei saabumist. Xxxkrunt on piiratud puittaraga, värav avatud ja sissepääs krundile vaba. Krundil paikneb ühekorruseline puitelamu, milles elanikke ei ole. Elamu uksed – aknad osalt avatud, osa aknaklaase purustatud. Osa aknaid suletud puitkilpidega. Krundil vedeleb igasugust prügi, kasvab umbrohtu, aed hooldamata. Elamu on põlemisjälgedega, kõik ruumid sodi täis ja mustunud lagedega, sees põlenud esemete, mööblitükkide jäänused, praht. Kahtlustatava poolt osutatud aknaavas elamu taga puuduvad klaasid ja osaliselt raamid, aknaava osaliselt söestunud, eriti ülaosas. Aknalaua kõrgus maapinnast 0,5 m. Sees väike tuba, mille lagi ja seinad põlemisjälgedega, osaliselt söestunud. Ruumis 5 - aknast paremal näha poolpõlenud diivan, vasakul pool nurgas söestunud lauatükkide ja muu prahi hunnik. Põrandal söestunud paberit jm prahti. Ruumi seintelt puitvooderdis osaliselt maha kistud, tükkidena maas, seintel ripendavad tükkidena poolpõlenud tapeedid. Ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 99, 19.07.2007.a. antud ekspert arvamus O.T kohta (tl. 103 – 104), ekspertiisi kohaselt O.T ei ole nõrgamõistuslik ja ei põe vaimuhaigust. Inkrimineeritava teo sooritamise ajal oli tarvitanud alkoholi, mis ei takistanud teda oma teo keelatusest aru saamast ja vastavalt sellele oma käitumist juhtimast, s.t. tema oli süüdivusseisundis. O.T on võimeline osalema eeluurimisel, esinema kohtus ja süüdimõistmisel kandma karistust. Tema suhtes ei ole vajalik rakendada psühhiaatrilist sundravi. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud. Süüdistatav O.T on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end süüdi temale inkrimineeritud kuritegudes vastavalt süüdistusaktis toodud süüdistuse sisule. Vastavalt toimepandule tuleb O.T karistada. Karistamise alus on isiku süü. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik tunnistamine , karistust raskendavad asjaolud puuduvad. O.T on varem kriminaalkorras karistatud erinevate, põhiliselt varavastaste kuritegude eest, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks , kuna selle alusel on kohtul võimalik hinnata O.T suhtumist õiguskuulekasse eluviisi, ei tööta . O.T-le karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada O.T edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse mõistmisel O.T-le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et O.T tuleb karistada vangistusega, kuna tema suhtes ei ole võimalik rahalise karistuse kohaldamine sissetuleku puudumise tõttu. O.T resotsialiseerumise väljavaateid arvestades võiks tema suhtes kohaldada tingimuslikku karistuse täitmisele mittepööramist allutamisega käitumiskontrollile, mille kaudu oleks võimalik aidata O.T tagasi pöörduda normaalsesse , seadusekuulekasse ühiskonda. Kuid arvestades, asjaolu, et O.T puudub elukoht , samuti et O.T suhtes varasemalt kohaldatud reaalsed vangistused ei ole mõjutanud teda seaduskuulekalt käituma ning ta ei ole teinud eelnevatest karistustest vajalikke järeldusi, jätkas kuritegude toimepanemist eesmärgiga sattuda uuesti vanglasse, et kindlustada endale ööbimiskoht, kuna tal puudub elukoht ,ei ole otstarbekas kohaldada

§ 74sätteid, s.t.

ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

O.T puhul ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, s.o. süüdata tulekahju valdavalt puust majadega asustatud elurajoonis ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. O.T selgitustest nähtuvalt oli see teadlik eesmärgipärane tegevus süüdimõistmise ja vangistusliku karistuse saavutamiseks. Kohus leiab, et O.T suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse. Tallinna Linn Nõmme Linnaosavalitsuse kaudu on kriminaalasjas esitanud hagiavalduse 194 970 krooni nõudes, mis seisneb otseses varalises kahjus, mis tekkis süütamise tagajärjel summas 175 500 krooni ja kahju väljaselgitamisega kaasnenud kulutuses summas 19 470 krooni. Kahju suuruse hindamise aluseks on esitatud OÜ Convenant õiend (t.l. 11,12 ) . Toimikus olevast OÜ C 22.10.2007.a. õiendist nähtuvalt on tegemist Nõmme Linnaosavalitsuse tellimusel koostatud õiendiga Tallinnas XXX tn 1b asuva hoone põlengu kahjudest. 6 Õiendi koostanud diplomeeritud insener AK on õiendis märkinud, et tegemist korduvalt põlenud ja vandaalide poolt rüüstatud hoonega. Põlengu ja selle kustutamisel tekkinud kahjustuste heastamiseks on õiendi koostaja arvamuse kohaselt vajalik :1) koristada ja utiliseerida ruumides olev praht, inventar ja riknenud siseviimistlus; 2) asendada kolm puitakent, neist kaks koos lengidega; 3) teostada läänepoolse ja osaliselt lõunapoolse katuse remont; 4) teostada söestunud puitfassaadi ja räästalaudade vahetus ja värvimine; 5) katta ruumide seinad kipsplaatidega, pahteldada liitekohad ja katta värviga; 6) remontida põrandad koos konstruktsioonide osalise asendamisega; 7) ehitada välja ruumide elektrijuhtmestik, paigaldada pistikupesad ja lülitid; 8) asendada üks siseuks koos lengiga; 9) laduda ümber pliit koos soojamüüriga; 10) teostada välised koristus- ja heakorratööd. Kirjeldatud tööde maksumuseks kokku on õiendi koostaja hinnanud 175 500 krooni. Kohtu hinnangul ei ole nimetatud õiendis sisalduva alusel võimalik rahuldada antud kriminaalmenetluses esitatud tsiviilhagi. Loetletud on küll terve rida ehituslikke töid , mis on vajalikud teostada, kuid ei ole välja toodud iga töö maksumust, vaid on esitatud hinnanguline kogumaksumus. Tsiviilhagi saab lahendada ainult sel juhul kui selle suurus on konkreetne, täpne ja tõendatud ( lisatud on tõendid ja dokumendid ), umbmääraseid (hinnangulisi) kahjusid ei saa kelleltki välja mõista ega kohustada kedagi neid hüvitama. Oluline on ka õiendi koostaja väide, et nimetatud hoone oli juba varasemalt põlenud, vandaalide poolt rüüstatud. Haginõude puhul peab ka tõendama, et nimetatud kahju (kahjusumma) on põhjuslikus seoses antud süüdistatava teoga. Kohus on seisukohal, et põlenguga tekitatud kahju hindamiseks ei piisa Nõmme Linnaosavalitsuse linnavara osakonna paljasõnalisest hinnangust , et kahju võib olla umbes 150 000 krooni (kannatanu ülekuulamise protokoll t.l.8-9) ega kahju hindamiseks tellitud õiendis esitatud hinnangulisest arvamusest kahjustuste heastamiseks tehtavate võimalike tööde kogumaksumuse kohta. Peale tõendusmaterjali omamist võib tsiviilhageja pöörduda oma nõudega kohtusse tsiviilkohtumenetluse korras, kriminaalasjast tuleneva kahjunõude esitamine on riigilõivuvaba. O.T-lt kuuluvad väljamõistmisele sundraha summas 6525 krooni ja kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 6700.50 krooni . Arvestades O.T varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid, siis menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, mistõttu juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätab kohus osa menetluskuludest – ekspertiisi tasu summas 6360 krooni - riigi kanda . Kohtunik 7