lg 1, § 280 lg 1, § 424 ja § 329 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 07 mai 2008 lühimenetluse otsus Apellatsiooni esitaja Süüdistatav L.N Prokurör Ringkonnaprokurör Toomas Tomberg Süüdistatav L.N, ik: xxx, varem karistatud, vahistatud ei olnud Kaitsja Vandeadvokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 07 mai 2008 otsus kriminaalasjas nr 1-07-13616 L.N-i süüdistuses
Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: 1. L.N’ ile oli esitatud
Harju Maakohtu poolt karistatud
järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 2 kuuks, uuesti 21.05.2006.a. kella 02.25 paiku Harjumaal, Rae vallas, Tallinna ringteel juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxx xxx, olles alkoholijoobes. 2. Samuti
järgi selles, et tema, olles isikuks, kellelt on jõustunud ja täitmisele pööratud 31.08.2005.a. Harju Maakohtu kohtuotsusega ära võetud mootorsõiduki juhtimise õigus 1 aastaks ja 2 kuuks, juhtis 21.05.2006.a. kella 02.25 paiku Harjumaal, Rae vallas, Tallinna ringteel juhtis mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxx xxx. 3. Samuti
kella 02.25 paiku Harjumaal, Rae vallas, Tallinna ringteel mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest kinni peetud, esines 21.05.2006.a. kella 02.25 paiku alkoholijoobe tuvastamisel, väärteoprotokolli koostamisel ja samal päeval kella 02.30-02.35 paiku menetlusaluse isiku ülekuulamisel teise isiku nime all, esitades Põhja Politseiprefektuuri Ida-Harju PO konstaablitele Igor Ponomarenko’le ja Raimo Toomingas’ele teise isiku –oma venna Xxxxxx xxxx’a- isikuandmed, eesmärgiga sellisel viisil vältida enda seostamist toime pandud kuriteoga, kuivõrd L.N oli 31.08.2005.a. Harju Maakohtu poolt karistatud
mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest vangistusega 6 kuud katseajaga 18 kuud ning mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 1 aastaks ja 2 kuuks. 4. Samuti
kella 06.00 paiku Tallinnas, Gonsiori 28 maja lähedal kasutas võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivalda, nõudes Xxxxx xxxx’ilt mobiiltelefoni ja lüües kaks korda rusikaga kannatanule pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu kukkus, samuti pani põgeneda püüdnud kannatanule jala ette, mille tagajärjel kannatanu kukkus peaga vastu maad ning võttis kannatanu teksapükste taskust ära mobiiltelefoni №kia 6230i väärtusega 5690.-krooni, tekitades vägivalla kasutamise tagajärjel kannatanu otsmikule marrastushaavad. HARJU MAAKOHTU OTSUS: 5. Maakohus mõistis L.N-i süüdi
lg.1 järgi ning karistas 2 aastase vangistusega,
lg.1 järgi ning karistas 3 kuulise vangistusega,
ja § 424 järgi ning
lg.1 alusel karistas 7 kuulise vangistusega.
MS § 238 lg.2 alusel vähendas L.N-ile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõistis 1 aasta ja 4 kuulise vangistuse. 2
Harju Maakohtu poolt mõistetud ärakandmata karistuse , 6 kuud vangistust, võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõistis L.N-ile 1 aasta ja 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohtuotsuse jõustumisel vanglasse saabumise päev. APELLATSIOON:
10. Apellatsioonikohtus süüdistatav kinnitas oma taotlust temale mõistetud karistuse asendamisest üldkasuliku tööga, kuid apellatsioonist tulenevalt peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et kuigi
lg 1, 328 ja 424 sanktsioonides on rahaline karistus ette nähtud siis
lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette vaid vangistuse, seega antud juhul puudub seaduslik võimalus L.N-i karistamiseks vaid rahalise karistusega. Apellatsioonikohtu poolt Seega osade kuritegude eest rahalise karistuse mõistmine, mis siis lisanduks
lg 1 ettenähtud vangistusele oleks aga sisuliselt süüdistatava olukorra halvendamine mida süüdistatava apellatsiooni alusel asja arutav ringkonnakohus teha ei saa. 11. Puudutavalt apellandi taotlust temale mõistetud vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga märgib kohtukolleegium alljärgnevat:
lg 5 näeb tahtliku kuriteo eest vangistuse kohaldamisel ette liitkaristuse moodustamise
Seega, kui isikule mõistetakse vangistus, esinevad vangistuse täitmisele pööramise alused, siis üldjuhul tuleb mõistetud vangistus ka reaalselt ära kanda. 3 Samas võimaldab
lg 5 ka vangistuse täitmisele pööramisel asendada see üldkasuliku tööga
§-s 69 sätestatud tingimustel ja korras. Seejuures on kohtupraktika asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks nii tema tingimisi vabastamiseks kui ka temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. L.N-i on kohus karistanud 2 aastase vangistusega ja ta ise taotleb üldkasuliku töö kohaldamist, seega on täidetud
ettenähtud üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused, kuid üldkasuliku töö kohaldamisel tuleb alati arvestada materiaalsete alustega ning nagu ülalpool öeldud peavad antud juhul nende puhul esinema erandlikud asjaolud. Selliseid kuritegude toimepanemise asjaolusid, mida saab hinnata erandlikeks ringkonnakohus asja materjalide alusel aga ei tuvastanud ja selliseid fakte ei kajasta süüdistatav ka apellatsioonis. Käesoleval ajal perekonna soetamine ja selle ülalpidamise vajadus sellisteks erandlikeks asjaoludeks ei ole. Kohtukolleegiumi veendumuse kohaselt on üldkasuliku töö kohaldamine võimalik vaid kergemate kuritegude toimepanemiste eest süüdimõistmise korral. Antud juhul on L.N toime pannud vägivalla kasutamisega esimese astme, kõige raskema astmega, kuriteo.
Asjaolu, et kohus on teda karistanud seaduses ettenähtud minimaalses tähtajas vangistusega ei anna alust tuvastada, et tegemist oleks kerge kuriteoga. Otsustamaks üldkasuliku töö kohaldamist peab kohus olema ka veendunud, et vabaduses viibides ei pane isik, kes uue kuriteo toimepanemisega on juba raskelt rikkunud katseaja nõudeid, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu. Antud juhul sellist veendumust ringkonnakohtul ei tekkinud. Apellatsioonis on L.N märkinud, et pärast vaidlustatud kriminaalasjas toimepandud kuritegude ta õigusrikkumisi toime pannud ei ole. Selline väide on aga vastuolus karistusregistri õiendiga, mille kohaselt on L.N 02.06.2007 aastal, seega ligi kaks kuud peale viimast kuritegu, toime pannud
97, 117/. Tuvastamist on leidnud, et kõik kuriteod olid L.N-i poolt toime pandud alkoholijoobes. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on L.N-i poolt aastate jooksul väärtegude toimepanemine olnud seotud samuti alkoholi tarvitamisega. Kohtukolleegium leiab, et üldkasulik töö ei sobi isikutele, kelle on sõltuvusprobleeme alkoholist ja antud juhul on süüdistatav oma käitumisega sellise probleemi olemasolu näidanud. Eeltoodust lähtuvalt kohtukolleegium leiab, et L.N-ile on põhistatult mõistetud reaalne vangistus ning süüdistatava poolt karistuse asendamise taotluse rahuldamiseks ning maakohtu otsuse tühistamiseks seaduslikud alused puuduvad. 12. Ülaltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 07 mai 2008 aasta kohtuotsuse muutmata ja süüdistatava L.N-i apellatsiooni rahuldamata. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA JULIA KATŠKOVSKAJA 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.