Obsah (7)

§ 201§ 266§ 64§ 65§ 73§ 75§ 69

Ärakiri 1-07-1657 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg 12.september 2008 Haapsalu 09. september 2008 Kriminaalasja number 1-07-1657 Kohtukoosseis Kohtunik Pii

) § 199 lg 2 p 4, 8 - § 25 lg 2 järgi ja karistas vangistusega 4 kuud;

§ 201

lg 2 p 1 järgi ja karistas vangistusega 2 kuud;

§ 266

lg 1 järgi ja karistas vangistusega 1 kuu.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus R.O-le liitkaristuseks 4 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega.

§ 65

lg 2 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades nimetatud kohtuotsusega mõistetud 4 kuud vangistust, Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja 11. mai 2006 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 6 kuud vangistust võrra ning lõplikuks karistuseks luges kohus 10 kuud vangistust.

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel asendas kohus mõistetud 10 kuuse s.o 300 päevase vangistuse üldkasuliku tööga 600 tundi. Kohus määras, et R.O teostab üldkasulikku tööd Pärnu Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna Haapsalu talituse juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma

§ 75

lg 1 p 1-5 tulenevaid kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p 1 tulenevat kohustust - heastama 18 kuulise käitumiskontrolli tähtaja jooksul kannatanu * * kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 4 050 krooni ja kannatanu * * kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 2 000 krooni. R.O-le määratud 600 tundi üldkasulikku tööd tuli süüdimõistetul ära teha 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 28.02.2007. Kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne 22.08.2008 saabus kohtusse kriminaalhooldusametniku A. Kurov erakorraline ettekanne, mille kohaselt kriminaalhooldusalune R.O hoidub kõrvale üldkasuliku töö (edaspidi ÜKT) täitmisest. Ettekande esitamise põhjus. Kriminaalhooldusalune R.O, kes mõisteti Pärnu Maakohtu poolt 20.02.2007 kuritegude toimepanemise eest süüdi ning keda karistati vangistusega 10 kuud, mis

§ 73

lg 4 ja 69 lg 1 alusel asendati üldkasuliku tööga 600 tundi, ei ilmunud vastavalt koostatud ajakavale tööle selleks määratud kohta Haapsalu Linnamajanduse AS-i. Talle oli kriminaalhooldaja poolt tehtud hoiatus 20.07.

1. a, millega R.O oli nõus ja kirjutas rikkumise fikseerimise akti ja hoiatuse protokollile alla 02.08.
2. a kui kriminaalhooldaja tegi hooldusaluse juurde teise kodukülastuse poole kuu jooksul, et selgitada, miks R.O siiski ei käi ÜKT tunde teemas. Peale seda hakkas R.O metsakalmistul ÜKT-d tegema ja 18.08.
3. a seisuga on tehtud 331 ÜKT tundi. Käesolevaks ajaks on R.O poolt tegemata veel 269 tundi, mille tähtaeg on 19.08.
4. a. Kokkuvõte kriminaalhooldusaluse seletusest. Oma seletustes ÜKT mittetäitmise kohta R.O teatas 02.08.
5. a, et tal ei ole aega teha ÜKT tunde, sest on palju muud tegemist: teha maja remonti, kus ta elab sügisest 2007 ja kui tal tekib rohkem aega, siis ta hakkab täitma oma kohustusi ja ei kavatse kõrvale hiilida. 13.11.
6. a kriminaalhooldaja esitas prokurörile ülevaate kriminaalhooldusaluse R.O ÜKT tegemisest ja selleks ajaks oi tal tehtud 18 tundi. Ülejäänud aja aprillis ja mais oli R.O pühendunud puhkusele, oma korteri remondile, arstide juures käimisele, kuigi ühtegi tõendit, et R.O oli haige, arstidelt ta toonud ei ole. Kriminaalhooldaja helistas mitmel korral *, kellele R.O apelleerib, et arst annab varsti tõendi, et ta ei saa ÜKT-d teha. Telefonivestluses kinnitas * mitmel korral, et R.O ei ole mingisuguseid takistusi ÜKT tegemiseks, vaatamata sellele, et tal on *. R.O käib * tööl 0,45 kohaga ja saab töötasu, millest maksab 160 krooni igakuiselt riigieelarvesse. Ka kohtutäitur T. Söömer teatas, et R.O maksab * krooni iga kuu riigieelarvesse. 2 Ärakiri 1-07-1657 Kriminaalhooldaja hinnang üldkasuliku töö tegemisele. Katseaja alguses toimunud vestluste ajal R.O rõhutas mitmel korral, et ta ei taha ÜKT-d teha, sest see on tema printsiipide vastu: ta ei tee tööd kellegi jaoks või kellegi käsul. Kriminaalhooldaja poolt koostatud ÜKT ajakava alusel oli R.O kohustatud alustama tööd alates
7. aprillist
8. a, kuid kohustuste täitmisega tekkisid hoolealusel probleemid, mis seisnesid tema poolt määratud päevadel tööle mitteilmumises, kuigi ÜKT ajakava järgi ja R.O enda palvel olid ÜKT teostamiseks määratud tööpäevad pealelõunasele ajale, kuna hommikul oli R.O * tööl. 04.10.
9. a oli tehtud 8 tundi, 13.11.
10. a oli tehtud 18 tundi ja 18.08.
11. oli tehtud 331 tundi. Tööle mitteilmumise põhjuseks nimetas R.O oma puhkust, kusjuures kriminaalhooldaja soovitaski sellel ajal teha aktiivsemalt ÜKT tunde; nimetas, et ta oli mitmel korral haige aga arstitõendeid ei ole ta esitanud; rääkis, et oli teinud mitmel korral pika aja jooksul korteri ja maja remonti, kus ta üürib oma korterit; katseaja jooksul oli oma sõnade kohaselt käinud 3 korda *. Vestluses 19.05.
12. a, kui oli tehtud juba 240 tundi, R.O tunnistas, et ÜKT mittetäitmise põhjuseks oli siiski tema enda süü, kuna ta ei võtnud määratud kohustust tõsiselt ning seetõttu tahab, et pikendataks tema katseaega, mille tulemusena saab ta ÜKT ära teha. 29.07.
13. a R.O avaldas arvamust, et karistust tema suhtes täitmisele ei pöörata. Kriminaalhooldaja ettepanekud põhjendusega. Pöörata karistus täitmisele. Kuna kriminaalhooldusalune R.O hoidus kõrvale määratud katseaja jooksul ÜKT täielikust teostamisest, siis juhindudes Kriminaalhooldusseaduse §-st 31 ning

§ 69

lg 6 sätetest teeb kriminaalhooldaja ettepaneku saata kriminaalhooldusalune R.O temale Pärnu Maakohtu 20.02.

1. a otsusega nr 1-07-1657 mõistetud ja ärakandmata 134 päeva pikkust (s.o 269 teostamata ÜKT tundi) vangistust kandma. 03.09.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik A. Kurov täienduse R.O kohta koostatud erakorralisele ettekandele, milles kriminaalhooldaja teatab, et kriminaalhooldusalune R.O ei ole täitnud talle Pärnu Maakohtu 20.02.
3. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-1657 pandud kohustust p 4.6: heastama 18 kuulise käitumiskontrolli tähtaja jooksul kannatanu * * kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 4 050 krooni ja kannatanu * * kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 2 000 krooni. Kriminaalhooldaja vestles kriminaalhooldusosakonnas isiklikult hr * *, kes kinnitas, et ta pole saanud 1,5 a jooksul 2 000 krooni R.O poolt. Kriminaalhooldaja telefonivestluses hr * *, kes elab ja töötab *, kinnitas samuti, et ta pole 1,5 a jooksul saanud 4 050 krooni R.O poolt. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja esitatud taotluse juurde, täpsustas et kohtuistungi päevaks on tehtud R.O poolt 377 tundi ÜKT-d, tegemata 223 tundi. Kriminaalhooldaja selgitas kohtuistungil, et R.O-ga on korduvalt olnud juttu tagajärgedest, kui tähtaegselt ÜKT-d ei tee, on selgitatud seaduses toodud aluseid, milliste puhul on võimalik tähtaega pikendada. Samuti on R.O-ga juttu olnud, selles, et ta on kohustatud kannatanutele kahjud tasuma. R.O andis kohtuistungil ütlusi, et on arusaadav, miks erakorraline ettekanne on kohtule esitatud. Mis ikka öelda, keerutama ei hakka, suuremas osas on ise süüdi. Alguses ei võtnud seda tõsiselt, võttis umbes nii et hiihaahaa, mõtles, et küll jõuab kuidagi. Ei ole millegi taha ennast peita ega taha õigustada. On tõesti teinekord nii selle peavaluga, et läheb hommikul * ja võtab vabu päevi. Ei ole seda öelnud, et tegema ei hakka, et ei taha sihikindlalt. Teab, et on süüdi ja teab, et on valesti teinud, aga paluks lihtsalt, et seadusega võib seda veel kuni kahe aastani pikendada, lubab, et aitab ka kolmest kuust ja tõesti teeb selle asja ära. See maja, kus elab, see on peremehe maja, peremees ise on Ameerikas, vastutab selle maja eest. Võttis üle aasta aja aega, et saada tööle, saab nüüd kolm aastat töötatud ja siis peab hakkama nullist ja see on väga raske. Palub anda veel ükskord võimalus. Ei ole endale kirja pannud, kui palju neid tunde tegi, * neid kirjutas. 3 Ärakiri 1-07-1657 Aprillist oktoobrini 2007, siis lootis, et küll kuidagi saab. Iga kuu regulaarselt käis kriminaalhooldaja juures. Kriminaalhooldajaga oli juttu selles, et ei ole asunud ÜKT- d tegema. See on kõik tema süü, pole mõtet sellest rääkida. Veebruaris saab neli aastat, kui Tartu vanglast vabanes, pole nii kaua väljas olnudki, alati oli nii, et kuu- kaks väljas ja jälle kinni. Võtab *. * poole pöördus novembris 2007,ei teadnud, et selline inimene on. Iga kolmapäev käib tema juures, ta on küllaltki palju abi andnud. Oli vahepeal tõesti liimist lahti, mõtlesin juba vahepeal ahh, et… Otsuste vastuvõtmine - häda ongi see, et on küllaltki emotsionaalne inimenenagu öeldakse, et enne teeb ära ja pärast hakkab mõtlema, et kas oli ikka vaja seda. * võib saata faxi, kunas käis tema juures, mis ravi ta määras. Käis arsti juures ja ütles arstile, et tõendit vaja. * ütles talle, et tema ei tohi ilma kohtu nõudmiseta tõendeid välja anda seoses andmekaitse seadusega. Arst ei anna tõendit talle. Arst ütles talle, et kui kohus nõuab välja, et siis tema saadab tõendi. On nii kuidas tujudega on, kui on normaalne tuju, siis võib hommikust õhtuni tööd teha, aga kui on halb, siis ei taha teha. №vembrist maini oli tervis parem, sai vahepeal *. Praegu * andis ka *. Ütles, et võtaks selle kella 1 – poole kahe ajal, et läheb muidu „ käima“. Hommikul kolm-neli tundi on * tööl ja nüüd on nii, et kui kell 7 * lõpetab, siis läheb hommikul vara surnuaeda. Kriminaalhooldajaga oli see kava, et kella 14-
4. Kriminaalhooldaja määras tundide tegemise kava nii nagu soovis, et saaks peale postimaja tööd puhata. Võttis seda asja liiga kuidagi nii, et küll jõuab.
5. detsember sai aru, et viimane aeg - kui oli * juures - kus see üks asi lõpetati ära. Nüüd viimane lõpp hakkas käima päris normaalselt. Ei tea ise ka, mille peale lootis. Teadis, mis siis juhtub, kui ei tee tähtaja jooksul üldkasulikku tööd ära. Mingisugune lootus oli selle peale, et võib–olla seda kahe aasta peale venitada. Poolteist aastat oli tähtaeg. Inimesed, kes käisid ka tunde tegemas, seal oli mingi roolijoodik Paliverest, temal oli 590 tundi määratud- kahe aasta peale, teisel oli ka 400 tundi, ka kahe aasta peale. Siis hakkas mõtlema, et võib–olla tal ka niimoodi juhtub. Ei rääkinud sellest kriminaalhooldajaga. * * ütles ka nii, et juhul kui tõesti ei jõua, et siis nad võivad seda pikendada, et kui kuritahtlikult - on vaja 600 tundi teha, aga on tehtud 100 tundi, et siis ei saa. Vahepeal oli 41 päeva puhkust, tahtis puhata ka ikkagi. Käis ema juures, aitas seal kaks nädalat. Paber, mis oli see raha, sellele *, lasi selle kahe silma vahelt läbi, teadis, et on kohus ära, et kriminaalhooldaja hakkab sellega tegelema, et kutsub välja. Iga kuu võetakse 310 krooni. Kohtutäitur * * raha läheb *, aga pangast võetakse ka ja seda ei tea, kuhu see läheb. Lootis, et kui kohtuotsus jõustub, et siis kriminaalhooldaja hakkab kannatanute kahjutasudega tegelema. Ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Teadis varasemast praktikast seda, et kui on võlgu, siis hakati neid välja nõudma. Mõtles oma ajudega, et see läheb kohtutäituri kätte ja tema võtab need siis. On käinud pangas ja pangatelleri käest küsinud, et ole hea inimene ja trüki välja. Kohtutäitur * on rääkinud. Sellist summat ei ole võimalik nii kiiresti teha, et kannatanutele tasuda. Ütleme, et oleks leidnud selle summa, aga millest oleks siis elanud, vargile läinud või? Tookord ei süüvinud sellesse asjasse sisse. See oli enda prohmakas. Ei pannud rõhku sellele, et see kahju oli vaja selle aja jooksul ära maksta. Oli juttu prokuröri juures kokkuleppe sõlmimisel, et oleks olnud inimesi, kellelt oleks saanud kahjude hüvitamiseks raha. Andke mingi aeg ja näitab, et saab maksta. * nägi laupäeval ja ütles, et ta seedib seda asja. Siin inimesed kõik kuulevad, see saab tehtud. * ütles, et annaks teada kui kohtus on läbi. Ütles talle, et on vaja 6000 krooni saada. Ütles, et kui on vaja, et siis nad aitaksid teda. „Kohale“ jõudis see, kui sai kohtuotsuse ärakirja, kus paluti hiljemalt 02.09 kohtusse tulla, et kas tahan advokaati ja dokumendid olid vaja kaasa võtta. Praegu * * töötab nii, et pool 4 tõusen üles, kella 4, veerand 5 ajal läheb jagan * * ära. Kui raske päev on, siis jõuab kell 7 tehtud, aga mõni on lõuani. Kui pool 8 lõpetab ära, siis tunnike- kaks on pikali. Mõnikord on läinud ÜKT-d tegema kohe, kui * lõpetab. 4 Ärakiri 1-07-1657 Vene keeles on selle kohta väga hea vanasõna olemas, seda ei taha kohtusaalis öelda. Nagu öeldakse, et kui viimane aeg on käes, et siis on nagu tuli takus ja siis hakkad täiel rinnal tegema. Ei ole kunagi mõelnud, et ei taha seda teha või üldse kunagi ei tee. Prokurör oli kohtuistungil seisukohal, et taotlus tuleb rahuldada ja pöörata karistus täitmisele. R.O oli vahepeal uus kriminaalasi, mis aga sai kannatanu nõusolekul lõpetatud. 540 päeva oli tal aega teha üldkasulikku tööd, kui ta oleks korralikult seda teinud, siis oleks ta 100 päevaga need ära teinud. Tema lubadus, et ta hakkab hüvitama kannatanutele kahju ja et rääkis *, kes lubas kahjude hüvitamisel aidata - kahjuks oli see tema järjekordne paljasõnaline väide, mis * * helistades kinnitust ei saanud. Ei näe prokurörina

§ 69

sätetel ühtegi alust, millega võiks siduda selle, et anda lisatähtaega ÜKT tegemiseks. Hooldaja on mitu korda nõudnud arstipabereid, neid ei ole ühtegi R.O poolt esitatud. Prokurör toetas kriminaalhooldaja taotlust. Kaitsja palus kohtul mitte pöörata karistust täitmisele. Tutvudes kriminaalhooldaja erakorralise ettekandega, siis nähtub, et R.O alates 02.04.07 karistust koheselt kandma ei asunud. 2007 a oktoobrist on hakanud ta tegema ÜKT- d. Kogu asjaajamisest, R.O isikust ja suheldes * * ja dr *, tuleneb, et tal esineb *. Vesteldes arstiga telefoni teel, siis arst ütles, et ÜKT tegemine ei ole takistatud, küll aga R.O *, sest tal tõepoolest esineb *. Kuni oktoobri alguseni 2007 polnudki temani jõudnud, kuidas seda ÜKT tuleb teha. Tuleb lähtuda isiku eripärast ja kaitsja leidis, et kohtul tuleb seda ka arvesse võtta. Ega ka kriminaalhooldaja ei eitanud seda, et kui R.O-ni jõudis see, et asi on tõsine, et siis ta hakkas tegema ÜKT-d. Kaitsja arvas , et R.O ei teinud ÜKT-d ainult karistuse hirmus. * viitab ka sellele, et hoiakute muutumine on väga pikk protsess ja kui isik oli allutatud käitumiskontrollile, et see aeg ei olnud maha visatud aeg, on olnud positiivseid nihkeid. Karistuse täitmisele pööramine katkestaks kogu positiivse protsessi. Praeguseks on näha, et isik tahab karistust kanda, kui vaadata, milliselt ta seda nüüd on hakanud tegema.

§ 69lg 3 sätestab et ÜKT tähtaeg ei tohi ületada 2 aastat.

Kaitsja leidis, et lg 3 esimene lause võimaldab määrata 2 aastat tähtajaks, pikendada seda 18 kuulist tähtaega ja et R.O oleks võimalus näidata, et ta soovib karistust täita. Kaitsja leidis, et neli kuud oleks see aeg, kus R.O peaks oma ÜKT ära tegema ja see oleks reaalne. Asjaolu, et kannatanutele on vaja hüvitada 6050 krooni - nelja kuu jooksul on lahenduse otsimine sellele täiesti võimalik. Kaitsja palus anda R.O-le see võimalus ja palus kohtul mitte pöörata karistust täitmisele. Viimases sõnas kohtule palus R.O pikendada kui mitte kuus kuud, siis neli kuud. Lubas, et tõesti teeb ÜKT ära. Palus ennast uskuda kasvõi viimast korda. Läheb kasvõi läbi tule-vee ja vasktorude, leiab selle raha ja teeb tunnid ära - 5 tööpäeva nädalas, 24 tööpäeva kuus, kui iga päev saaks kuu aega teha, siis saab 150 tundi teha kuu ajaga ja teeb selle ära, lubab. Liiga palju on kaalul. Kui läheb trellide taha, tuleb välja, mõelge, kuidas peab uuesti alustama. Kohtu seisukoht

69 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata talle mõistetud vangistuse täitmisele. Vastavalt Pärnu Maakohtu 20.02.

1. a otsusele kriminaalasjas nr 1-07-1657 oli R.O kohustatud 600 tundi üldkasulikku tööd ära tegema 18 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 28.02.
2. a, seega üldkasuliku töö tegemise lõpptähtajaks oli
3. august
4. a. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et erakorralisest ettekandest nähtuvalt on kriminaalhooldusametnik ekslikult arvestanud üldkasuliku töö tegemise tähtaega alates 5 Ärakiri 1-07-1657 kohtuotsuse tegemise päevast s.o alates 20.02.2007 (mitte kohtuotsuse jõustumise päevast), millest tulenevalt on arvestatud üldkasuliku töö teostamise viimaseks päevaks 19.08.
5. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt oli 18.08.
6. a seisuga R.O 600-st tunnist üldkasulikust tööst teostatud 331 tundi. Kriminaalhooldusametniku poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtuvalt oli R.O kohtuistungi ajaks tehtud 377 tundi üldkasulikku tööd ja tegemata 223 tundi üldkasulikku tööd. Lisaks on kriminaalhooldaja erakorralise ettekande täienduses teatanud, et R.O ei ole täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustust - heastada 18 kuulise käitumiskontrolli tähtaja jooksul kannatanu * * kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 4 050 krooni ja kannatanu * * kuriteoga tekitatud varaline kahju summas 2 000 krooni. R.O palus anda talle võimalus ÜKT tundide tegemiseks – pikendada üldkasulik töö tegemise tähtaega.

§ 69

lg 3 sätestab alused, milliste esinemise puhul võib kohus peatada kriminaalhooldusametniku ettekande alusel üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise. Nendeks alusteks on seadus sätestanud süüdimõistetu haiguse või perekondliku olukorra või aja, mil süüdimõistetu on kutsutud tegevteenistusse või õppekogunemisele kaitsejõududesse. Mingeid tõendeid kohtule selliste aluste olemasolu kohta esitatud ei ole. R.O on ise küll selgitanud, et on käinud korduvalt * juures ja teinekord tervis ei luba tal ÜKT-d teha, kuid tõendeid selle kohta ei ole esitanud ta ei kriminaalhooldusametniku korduvate küsimiste peale ega esitanud ka kohtule. Vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele nr * on tõepoolest näha, et R.O on *. Täpselt sama oli tema * ka kohtuotsuse tegemise ajal. Seega R.O üldises tervislikus seisundis olulisi muutusi ei ole toimunud. Dr * (kes on R.O ütluste kohaselt tema *) on tõendis kinnitanud, et R.O on korduvalt pöördunud ambulatoorselt tema vastuvõtule ja talle on määratud ambulatoorne ravi, R.O * tulenevalt võib tal esineda *. Psühholoog * on kohtule esitanud R.O iseloomustuse, milles kinnitab, et R.O on käinud tema juures * alates novembrist 2007, hoiakute muutmine on pikaajaline protsess, mis kulgeb etapiliselt, nõustamise katkestamine viib kogu eelneva töö algfaasi tagasi. Seega ei ole kohtule esitatud tõendit, et R.O tervislik seisund ei oleks tal võimaldanud üldkasulikku tööd teha. R.O ütluste kohaselt on tema tervislik seisund olnud üpris sarnane kogu perioodi. Viimased paar kuud on ta üldkasulikku tööd teinud korralikult, mis näitab veelkord, et üldkasuliku töö mittetegemise põhjuseks ei olnud tervislik seisund. Esitatud tõenditest tuleneb küll, et R.O on vajanud *, kuid kohus leiab, et see ei ole asjaoluks, mis annaks aluse üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et R.O esineks tervisehäiret, mis takistab tal üldkasulikku tööd tegemast. Kriminaalhooldaja, prokuröri ja R.O enda ütlustega on tõendamist leidnud, et R.O-le on erinevate ametnike poolt korduvalt selgitatud ÜKT tähtaegse tegemise vajadust ja tagajärgi, mis saabuvad, kui töö tähtaegselt tehtud ei saa. R.O on ju ise tunnistanud, et suhtus talle mõistetud karistusse üleolevalt ja lootis ei tea millele. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna tõendatud on, et R.O esineb mõningane otsustamisraskus, siis ta ei saanud algul lihtsalt aru, mis karistus talle määrati ja seetõttu tuleb üldkasuliku töö tegemise tähtaega pikendada. R.O-le oli karistuseks mõistetud 600 üldkasuliku töö tundi, mille tegemise ajaks oli 18 kuud. R.O ise kinnitas, et kriminaalhooldaja määras esialgse töö tegemise graafiku vastavalt tema soovile – ta oleks saanud peale oma põhitööd paar tundi puhata ja siis minna tegema üldkasulikku tööd 4 tundi. Sellest hoolimata ei asunud R.O üldkasulikku tööd tegema Kriminaalhooldaja seletuse kohaselt oleks R.O üldkasuliku töö ära teinud juba 2007 aasta oktoobri lõpuks, kui ta oleks hakanud üldkasulikku tööd vastavalt graafikule aprillist 2007 teostama – 4 tundi päevas.. R.O kinnitas 6 Ärakiri 1-07-1657 ka kohtule, et peale seda kui ta 21.12.2007 prokuröri juures käis, sai ta aru, et pääsu pole kusagile ja üldkasuliku töö tunnid tuleb ära teha. See arusaamine ja vastavalt sellele arusaamisel käitumine ei kajastu aga üldkasuliku töö tegemise graafikus – jaanuaris on R.O teinud 12 ÜKT-tundi ja veebruaris 6 ÜKT-tundi. Seega leiab kohus, et üldkasuliku töö tegemiseks oli määratud piisavalt pikk aeg ja isegi siis, kui R.O tõepoolest alles 2007 a detsembris sai aru (nagu ta ise väitis), et tuleb ÜKT ära teha, oleks ta selle jõudnud tähtaegselt ära teha. Kohus leiab, et kõik R.O poolt kohtuistungil toodud põhjendused (puhkus, halb tuju, maja remont, tervislik seisund) ÜKT mittetegemise kohta on lihtsalt endale õigustuste leidmine. Kohtus oskas R.O väga hästi rehkendada, kui mitu tundi ta jõuab ta ühe kuuga tehtud ja kui kiiresti ta nüüd jõuaks ÜKT ära teha. Seega ei saa väita, et R.O oleks raskusi karistusest arusaamisega. Tegelikult nõustub kohus R.O poolt kohtus väljaöelduga, et ta on lootnud ei tea millele, tegelenud pigem kõige muuga ja seetõttu leiab kohus, et R.O on üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidunud pahatahtlikult. Kohus leiab, et R.O-le määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaeg oli määratud 18 kuud, just arvestades seda, et isik oleks võimeline talle määrtaud tunnid tegema. R.O väited, et kui ta peab minema vangistust kandma, siis tema elu pöördub pea peale, ei ole käesoleval juhul argumendid, millele toetudes saaks pikendada üldkasuliku töö tegemise tähtaega. R.O-le oli määratud piisavalt pikk üldkasuliku töö tegemise tähtaeg, kuid R.O tegi oma valikud – mitte kandes talle mõistetud karistust, vaid tegeledes talle meeltmööda olevate asjadega. Eriti ilmekas näide on asjaolu, et R.O leidis, et kui tal on põhitöökohast puhkus, siis ei saa teda sundida ometi sel ajal ÜKT-d tegema, ta tahab ju puhata. Eeltoodu näitab ilmekalt, et R.O on ÜKT tegemisest pahatahtlikult kõrvale hoidnud, mitte täites kohtuotsust, vaid lootes, et tema on ise see isik, kes määrab, millal tal on võimalus ja tahtmine tema suhtes jõustunud kohtuotsust täita. KrMS § 409 sätestab, et jõustunud kohtuotsust ja – määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil. Seadus sätestab väga selgelt, milliste aluste esinemisel oleks kohtul olnud võimalik üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemine peatada, kuid selliseid asjaolusid kohus käesolevas asjas ei tuvastanud. Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et

§ 69

, mis sätestab üldkasuliku töö tegemise maksimumtähtaja, võimaldaks käesoleval juhul pikendada K.Tomstile kohtuotsusega määratud üldkasuliku töö tegemise tähtaega. Pigem on

§ 69

lg 3 sätestanud selgesõnaliselt, et kohus määrab üldkasuliku töö tegemise tähtaja ja loetlenud ka väga kindlad põhjused, mis saavad olla selle tähtaja kulgemise peatamiseks. Samuti ei ole R.O täitnud talle kohtuotsusega pandud kohustust – hüvitada 18 kuu jooksul kuriteoga kannatanutele tekitatud kahju. R.O ei ole kannatanutele tasunud mitte midagi. Kohus leiab, et R.O selgitused, et ta ei saanud aru, mis tegema peab, on ennastõigustavad, sest samas ta väitis kohtule, et kokkuleppe sõlmimisel prokuröri juures oli juttu, et tal on inimesed, kes aitavad kahjusid tasuda. Sama jutt kordus jälle kohtuistungil, et * on lubanud teda aidata kahjude tasumisel. Prokuröri järelpärimisele vastas *, et sellist juttu tal R.O-ga ei ole olnud. Samuti on kriminaalhooldaja kinnitanud, et R.O-ga on juttu olnud, et kannatanutele tuleb 18 kuu jooksul kahjud hüvitada. Seetõttu leiab kohus, et R.O vabandused on ennastõigustavad, lootuses pääseda talle mõistetud karistusest. Arvestades kõiki eelkirjeldatud ajaolusid, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 20.02.2007. a kohtuotsuse kohaselt

§ 65lg 2 alusel mõisteti R.O-le liitkaristus 10 kuud s.o 300 päeva vangistust.

Vastavalt

§-le 69 lg 6 teisele lausele arvestatakse vangistuse täitmisele pööramisel karistusest kantuks süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille kaks tundi võrdub ühe päeva vangistusega. R.O on tehtud 377 tundi üldkasulikku tööd, tegemata on 223 tund üldkasulikku tööd, st, et kandmata karistuseks on 111 päeva vangistust. 7 Ärakiri 1-07-1657 Seega, kuna R.O on pahatahtlikult kõrvale hoidunud üldkasulikust tööst ja ei ole täitnud talle kohtuotsusega määratud kohustust tasuda 18 kuulise käitumiskontrolli jooksul kannatanutele kuritegudega tekitatud kahjud, tuleb

§ 69

lg 6 alusel täitmisele pöörata R.O-le mõistetud ärakandmata karistus – 111 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda R.O poolt karistuse kandmisele asumise aeg peale kohtumääruse jõusutmist. Menetluskulu Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev – riigi õigusabi korras kaitsjale R.Sild R.O kaitsmise eest makstud tasu 495 krooni 60 senti. /allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige Tallinna Ringkonnakohtu 07.10.2008 kohtumäärusega jäetud Pärnu Maakohtu kohtumäärus muutmata, kuid täpsustatud ärakandmisele kuuluva vangistuse pikkust, lugedes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 06.10.2008 seisuga 90 tundi üldkasulikku tööd, s.o. 45 päeva vangistust 8