, § 266 lg 2 p 2, § 200 lg 2 p 7 järgi ja Artjom SNEŽITSKI süüdistuses
lg 2 p 4,7 järgi lühimenetluses Süüdistatavad E.A, elukoht: xxx, isikukood xxx, kodakondsus määratlemata, algharidus, emakeel – vene keel, ei tööta, ei õpi, varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral viimati - 13.06.2006.a. Harju Maakohtu poolt
lg 2 p 1 alusel vangistusega 1 kuu tingimisi katseajaga 1 aasata 6 kuud (karistus pöörati täitmisele), väärteokorras karistatud korduvalt , tõkend –vahistamine Artjom SNEŽITSKI, elukoht: xxx, isikukood 38406150298, kodakondsus määratlemata, põhiharidus, emakeel – vene keel, töötab ehitusel mitteametlikult, varem kriminaalkorras karistatud 1 korral - 13.05.2004.a. Tallinna Linnakohtu poolt
lg 2 p 7 järgi ning karistati vangistusega 3 aastat tingimisi katseajaga 3 aastat, väärteokorras karistatud 4-l korral, tõkend – elukohast lahkumise keeld Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1,2,3, p 2 ja § 319 alusel süüdistav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kättesaamise järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238, § 175, § 180, § 311- 313, § 315 kohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada E.A: -
järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. -
lg 2 p 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. -
lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest ning mõista karistuseks 2 aastat vangistust.
lg 1 alusel liitkaristuseks kuritegude kogumi eest, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga, lugeda 2 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 1 aasta ja 4 kuud vangistust.
lugeda karistusaja hulka ning karistusaja alguseks lugeda 16.07.2008.a. Tõkend – vahistamine – peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. Välja mõista E.A-lt tsiviilhagi A Tkasuks 1800,- krooni. Välja mõista E.A-lt tsiviilhagi A J kasuks 499,- krooni. Välja mõista E.A-lt (ik xxx, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 10875,-krooni, ekspertiisitasu 27 000,- krooni ja kaitsjatasud summas 4929,45 krooni. E.A tasuda väljamõistetud summad Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „E.A, 1-08-5294, sundraha, ekspertiisitasu, kaitsjatasu“. Süüdi tunnistada Artjom SNEŽITSKI
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra, seega kandmisele kuulub 4 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetud karistust täielikult mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 18 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab
lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas: xxx; • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Määrata Artjom Snežitski katseajal Harju Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda 15.10.2008.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – peale kohtuotsuse jõustumist tühistada. • Välja mõista Artjom Snežitski´lt (ik 38406150298, elukoht xxx) riigituludesse sundraha 6525,-krooni ja kaitsjatasud summas 2823,15 krooni. Artjom Snežitski´l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034800017 või Swedbangas nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Artjom Snežitski, 1-08-5294, sundraha, kaitsjatasu“. Menetluskulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK E.A on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, viibides 12.06.2007.a. kella 11.00 paiku Tallinnas Balti Jaamas, lõi tekkinud tüli käigus ühel korral rusikaga näkku A T ning kui A T üritas põgeneda, haaras E.A kannatanu T – särgist, rebides selle katki, mille tulemusena A T ja E.A kukkusid maha. sellise tegevusega tekitas E.A A T füüsilist valu ning lõhutud prillide ka katkitõmmatud T – särgi näol materiaalset kahju summas 1600,- krooni. Seega pani E.A toime teise inimese kehalise väärkohtlemise löömise teel, s.o.
Samuti tema, viibides 12.06.2007.a. kella 15.00 paiku Tallinnas aadressil Xxx, tungis valdaja tahte vastaselt A T korterisse, mis väljendus selles, et E.A ronis esimesel korrusel asuva korteri lahtisest aknast sisse ning kui köögis viibiv S T hakkas E.A köögist välja tõrjuma, siis tekkinud rüseluse käigus lõi E.A S T näopiirkonda, millega tekitas S T füüsilist valu. Seega pani E.A toime valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse tungimise, kui see on toime pandud vägivallaga, s.o.
Samuti tema, viibides 08.09.2007.a. kella 23:00 paiku Tallinnas aadressil Xxx asuva maja trepikojas, grupis koos Artjom Snežitski´ga, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga järgnevalt: Artjom Snežitski ja E.A , olles sisenenud Xxx maja trepikotta (millise ukse avas A J oma võtmetega), tungisid A J kallale. Pärast seda kui Aleksandr Snežitski lõi A J rusikaga näkku ning viimane selle tagajärjel kukkus, kaotas hetkeks teadvuse, võttis Artjom Snežitski maaslamavalt A J võtmed (viiene võtmekimp koos magnetvõtme ja võtmehoidjaga) väärtusega 250,- krooni, isikutunnistuse A J nimele väärtusega 150,- krooni, paki sigarette Bond väärtusega 19,krooni, sularaha summas 80,- krooni ning E.A võttis kannatanule kuuluvad paberid – rahalise väärtuseta pandimaja kviitungi nr 10204 ning kiirmenetluse otsuse nr 0311002185 A Ji nimele. Seejärel põgenesid E.A ja Artjom Snežitski kuriteopaigalt. Seega pani E.A toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, s.o.
Artjom Snežitski on lühimenetluses antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema, isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, viibides 08.09.2007.a. kella 23:00 paiku Tallinnas aadressil Xxx asuva maja trepikojas, grupis koos E.A-ga, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil vägivallaga järgnevalt: Artjom Snežitski ja E.A, olles sisenenud Xxx maja trepikotta (millise ukse avas A J oma võtmetega), tungisid AJ kallale. Pärast seda kui Aleksandr Snežitski lõi A J rusikaga näkku ning viimane selle tagajärjel kukkus, kaotas hetkeks teadvuse, võttis Artjom Snežitski maaslamavalt A J võtmed (viiene võtmekimp koos magnetvõtme ja võtmehoidjaga) väärtusega 250,- krooni, isikutunnistuse A Ji nimele väärtusega 150,- krooni, paki sigarette Bond väärtusega 19,- krooni, sularaha summas 80,- krooni ning E.A võttis kannatanule kuuluvad paberid – rahalise väärtuseta pandimaja kviitungi nr 10204 ning kiirmenetluse otsuse nr 0311002185 A Ji nimele. Seejärel põgenesid E.A ja Artjom Snežitski kuriteopaigalt. Seega pani Artjom Snežitski toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga ja isikute grupis, s.o.
E.A ja Artjom Snežitski esitasid taotlused kriminaalasja arutamiseks lühimenetluses, millega nõustus ka prokuratuur. 09.10.2008.a. toimunud kohtuistungil kinnitasid E.A ja Artjom Snežitski, et on neile esitatud süüdistusest aru saanud, tunnistasid endid süüdi osaliselt ning kahetsesid tehtut, nõustusid kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ning enda ülekuulamist kohtuistungil ei nõudnud, jäid eeluurimisel antud ütluste juurde, Artjom Snežitski kinnitas ka kohtus, et tema lõi kannatanu Jile kaks korda näkku sellepärast, et J solvas tema õde, ka E.A lõi korduvalt J . Mingeid asju tema J ära ei võtnud, peale kannatanu löömist kohe lahkus sündmuskohalt, kas E.A hõivas kannatanu asju ta ei näinud. Kannatanu S T kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav E.A olles 12.06.2007.a. roninud sisse nende kööki akna kaudu, lõi teda, löögist tundis ta füüsilist valu, hiljem oli põsk punane, ka karjus, haaras laualt noa, et hirmutada sissetungijat, tema kisa peale jooksis kohale ta abikaasa A T ja naabrinaine G L . Samuti kinnitas ta, et samal päeval olid abikaasa prillid katki löödud ja T-särk puruks rebitud, kohale kutsutud politsei võttis need asjad kaasa, hiljem tagastas. E.A kaitsja Uido Truija asus seisukohale, et E.A-le esitatud süüdistus 12.06.2007.a. episoodis on põhjendatud ning kvalifitseeritud õigesti, ka E.A ise tunnistas, et ta kannatanu A T lõi, rüseluse käigus läks katki kannatanu seljas olnud T-särk ja prillid. E.A ei eita ka sissetungimist T korterisse, kuid kuna E.A eitas vägivalla kasutamist S T kallal, siis kaitsja arvates tuleks selles episoodis kvalifitseerida E.A käitumist
08.12.2007.a. röövimise episoodis palus kaitsja E.A õigeks mõista, kuna E.A kannatanu J löömist eitab, E.A juures leitud kannatanule kuuluvad dokumendid on materiaalse väärtuseta, seega toimus E.A poolt väheväärtuslike esemete äravõtmine, mis olid kannatanu valdusest välja läinud, kuna E.A korjas dokumente maast, kannatanu J on eeluurimisel andnud väga vastuolulisi ütlusi. Samuti palus arvestada karistuse mõistmisel, et E.A oli 2007.a. juunis veel alaealine. Artjom Snežitski kaitsja Toomas Pilt asus seisukohale, et kuna pole kogutud mingeid tõendeid selle kohta, et tema kaitsealune oleks kasutanud vägivalda kannatanu Ji suhtes kooskõlastatult E.A-ga selleks, et hõivata kannatanu vara, tuleb Artjom Snežitski vastutusele võtta vaid selle eest, et ta kannatanut lõi, tegi ta seda sellepärast, et kannatanu oli tema õde solvanud, seda on kinnitanud A.Snežitski nii eeluurimisel kui ka kohtus. Oma tegu A.Snežitski on puhtsüdamlikult kahetsenud, tema poolt toimepandut tuleks kaitsja arvates kvalifitseerida
Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatavate E.A ja Artjom Snežitski süü kuritegude toimepanemises on tõendatud nende enda eeluurimisel antud ütlustega, mis olid avaldatud kohtuistungil (k I tl. 8 – 12, k II tl. 11 – 15, 46 - 49 E.A ütlused; k II tl. 36 – 39 Artjom Snežitski ütlused). E.A tunnistas ennast süüdi ja kahetses ning selgitas, et tema ema IK läks tööle ja tagasi ei tulnud. Teadis, et ema läks külla, kus seltskonnas oli A T nimeline meesterahvas, nad töötavad ühes firmas. Isa uuris T telefoni numbri ja kodu aadressi välja. T ei osanud öelda, kus tema ema on. Leppisid T ga kokkusaamise jaamas. Ta tegi T ettepaneku, et ta viiks mind ema juurde. Algul oli ta nõus, kuid siis tahtis põgeneda. Tahtis T peatada ning rebis kogemata T-särgi tal katki. Tema ja T kukkusid. T ütles, et läheb koju riideid vahetama. Tema läks samuti T kodu juurde aadressil Xxx. T ei tulnud välja, ta koputas uksele ning palus, et T tuleks välja. Ta otsustas T korterisse sisse ronida. Korterisse sisenedes nägi T naist, kes hakkas teda korterist välja ajama. Naine võttis laualt kööginoa ja hakkas teda ähvardama. Tema jooksis ukse kaudu korterist välja. Tänaval helistas politseile ja siis peeti teda kinni. Jaamas ei peksnud keegi T ja seda ei oska öelda, kuidas prillid katki läksid. 08.09.2007.a. Artjom ja A tülitsesid. Kui suundusid Balti jaama, tegi Artjom talle ettepaneku peksta J . Tema ei olnud nõus. Kui olid jõudnud Ji koduni, tegi A trepikoja ukse lahti ja sisenes, tema kannul läks Artjom ning siis tema. Tema seisis parajasti keldrisse viiva ukse kõrval, kui Artjom, temale täiesti ootamatult lõi At käega näkku. A kukkus, pärast mida hakkas Artjom teda jalgadega näkku peksma. J hakkas eesti keeles appi karjuma ja seejärel vene keeles pomogite. Ta nägi, et A kukkusid mingid paberid taskust välja. Ta võttis need paberid ja pani endale taskusse. Tema jooksis siis trepikojast välja. Politseinikele esitas vanglast vabanemise tõendi ning teda peeti kinni. Artjom Snežitski tunnistab oma süüd ning seletas, et J ja E.A on talle tuttavad. 08.09.2007.a. jõid S Stroomi hotelli kõrval, kus kohtasid A ning jõid kolmekesi. Nad sõitsid trammiga Kopli suunas, kus väljusid kino Rahu peatuses ja läksid Ae maja juurde. Seisid ja rääkisid tema trepikoja juures. J ütles, et minu õde on prostituut. Ta solvus sellepeale ja lõi Ji paar – kolm korda näkku. J kukkus saadud löökide tõttu ning hakkas valjusti ulguma. Saša käskis tal vait jääda ning lõi paar korda lebavat J jalaga. Tema J mingeid asju ei võtnud, samuti ei näinud ta, kas E.A võttis. Samuti on süüdistatavate süü tõendatud ka järgmiste kriminaalasja materjalides leiduvate lubatavate tõenditega, mis olid avaldatud kohtuistungil: 12.06.2007.a. episood: - teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (k I tl. 1), 12.06.2007.a. registreeriti A T avaldus selle kohta, et 12.06.2007.a. kella 11 paiku oli Kopli 2 juures tänaval tema juurde tulnud venekeelt kõnelev noormees, kes lõi avaldajat rusikaga näkku mille tagajärjel prillid purunesid, rüseluse käigus rebiti puruks särk. Avaldajal õnnestus ära joosta koju, kuid 20 minuti pärast hakkas köögiaknast sisse ronima sama noormees, kes oli avaldajat Kopli tänaval löönud. Avaldajal õnnestus sissetungija välja lükata ja abikaasa S T kutsus politsei. Kohapeal peeti kinni E.A ja anti politseile üle. - Kannatanu A T ütlused (k I tl. 2 – 3), alates 09.06.2007.a. on tema telefonile helistanud võõras meesterahvas, kes otsis oma ema. 12.06.2007.a. kella 11.00 paiku võõras meesterahvas määras kohtumise Balti jaamas, kus võõras mees lõi teda näkku, mille tulemusel prillid purunesid. Põgenedes purustas keegi tema T-särgi. Nad jooksid Kopli tänava viina poodi, kus leppisid kokku, et lähvad rahulikult tema juurde Xxx. Oma korteri ukse juures lükkas noormehe endast eemale ja tõmbas tema eest korteriukse kinni. 20 minuti pärast tema abikaasa S , kes istus köögis kutsus teda appi, et võõras isik ronib aknast sisse. Ta püüdis võõrast isikut jõuga korterist välja visata, mis ka õnnestus. Abikaasa kutsus politsei. Ühistu esimees G L nägi pealt võõra mehe sisenemist kööki. Puruks rebitud särk maksab 100,krooni, puruks löödud prillid 1500,- krooni ja puruks löödud uksesilm 200,- krooni, kokku varaline kahju 1800,- krooni. - sündmuskoha vaatlusprotokoll (k I tl. 5 – 6), vaadeldavaks sündmuskohaks on korter aadressil Xxx, Tallinn. Korteri välisuksel on lõhutud uksesilm. Televiisori peal on katkised prillid ka diivanil on katkine T-särk. - tunnistaja G L ütlused (k I tl. 16 – 17), 12.06.2007.a. kella 15.00 paiku oli kodus aadressil Linda 6 – 2, kui talle helistas naaber korterist nr 4 ja ütles, et nende korterisse tungib võõras noormees. Ta läks koridori ja nägi võõrast meest ja veel 5 noormeest. Küsimise peale noormees vastas, et otsib oma ema, et korteri nr 4 omanik A T teab, kus tema ema asub. Tema nõudmise peale lahkuda koos oma seltskonnaga ta keeldus. Lubas kutsuda politsei, mille peale lahkusid nad maja koridorist õue ja tema läks tuppa tagasi. Poole tunnipärast helistas nr 4 korteri naaber S T , ja ütles, et nüüd tungiti talle aknast sisse. №ormees oli läbi köögiakna tuppa tunginud ja toimus kähmlus. Selle peale läks ta tuppa ja kutsus politsei. Siis läks ta tagasi Koridori ja nägi kuidas S l õnnestus noormees korterist välja tõrjuda. Peale seda kutsus ka noormees ise politsei. - tunnistaja S T ütlused (k I tl. 18 – 19), 12.06.2007.a. istus köögis ja korraga nägi, et keegi hakkab aknast sisse tulema, kukkus karjuma ja kutsus oma meest appi. Tundmatu mees oli juba akna lahti teinud ja lõi talle näkku, seejärel hakkas ta teda aknast välja lükkama, aga mehe jõud oli suurem ja sai kööki sisse, sealjuures ta karjus „kus on tema ema“. Tema ema ei tea ja pole kunagi näinud. Kutsusid politsei. Tema kiirabisse ei suutnud minna, kuna oli endast väljas. Sai verevalumi vasaku kulmu pihta, mis läks üle näo siniseks. 08.09.2007.a. episood: - teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta (k II tl. 1), 08.09.2007.a. kella 23.00 ajal aadressil Tallinn, Xxx asuva maja trepikojas E.A grupis koos tundmatu isikuga võõra vallasasja äravõtmise ja ebaseaduslikult omastamise eesmärgil tekitas korduvaid lööke rusikate ja jalgadega pea ja keha piirkonda A J ning varastas kannatanule kuulunud asju ja dokumente. Materiaalne kahju umbes 6000,- krooni. - ettekanne (k II tl. 2), 08.09.2007.a. olles tööl said väljakutse kell 23.05 aadressil Randla 12, kus oli toimunud röövimine. Röövimises peeti kinni kahtlustatav E.A, kelle peale viitas kannatanu A J ning ütles, et see sama isik lõi teda ning võttis asju ära. E.A teksapükste taskust leiti: kiirmenetluse otsuse koopia A J nimele, leping nr 10104 koopia (pandimaja F OÜ) A J nimele. - kannatanu A J ütlused (k II tl. 3 – 5, 42 – 45), 08.09.2007.a. hakkas kella 11 ajal jooma ning sattus ühte seltskonda kahe tuttava noormehega (ühe nimi S ja teine A ). Õhtul, kui ta oli väga purjus kavatses koju minna. Olid kolmekesi Balti jaamas. Siis sõitsid kolmekesi trammiga koju. Seda ta ei mäleta, kas ta läks lõpuks üksinda majani või A ja S saatel. Kui ta trepikotta sisenes, tulid nemad tema kannul sisse. Mäletab, et trepikojas oli pime ja keegi lõi teda jalust, andes hoobi vastu pead. Edasi mäletab, et keegi peksis jalgadega, seejärel joosti kiiresti minema. Kui ta toibus, avastas, et jope taskust on kadunud viiest võtmest koosnev kimp magnetvõtmega maksumusega 250,- krooni, pakk Bond Light sigarette maksumusega 19,- krooni, veel üks alustatud pakk Bond sigarette rahalise väärtuseta, ID-kaart maksumusega 150,- krooni, sularaha summas 80,- krooni, pandimaja kviitung tema nimele mobiili pantimise kohta rahalise väärtuseta, tema nimel trahvikviitung piletita sõidu eest rahalise väärtuseta, kokku kahjusumma 499,- krooni, mille osas esitab ka tsiviilhagi. Kui jalgele tõusis läks ta välja ja teise korruse naabrinaine küsis, kas teda rünnati. Vastas jaatavalt ja ta ütles, et kutsus politsei. Traumapunkti ta ei pöördunud. Politseis öeldi talle ei Saša juurest leiti tema kviitungid. - leping nr 10104 (k II tl. 8), millest nähtub, et 04.09.2007.a. on A J pantinud pandimajja mobiiltelefoni №kia 1112 ja sai selle eest 125,- krooni. - kiirmenetluse otsus (k II tl. 9), millest nähtub, et 08.09.2007.a. A J´il puudus lisapilet sõites buss nr 14 ning talle määrati rahatrahv 5 trahviühiku ulatuses, s.o. 300,- krooni. - tunnistaja MI ütlused (k II tl. 34), 08.09.2007.a. oli kodus ja kuulis koridoris lärmi. Tegi ukse lahti ja nägi, et keegi ründab inimest, jooksis alla ja nägi, et see on naaber korterist nr 10. Ta nägi pikali olevat naabrit ja tema juures oli kolm noormeest. Ühel oli käes kaigas ja nad kohe panid jooksu, kui teda märkasid. Ründajate nägusid ta ei näinud, kuna nad panid jooksu. Siis kutsus naine politsei. Naaber oli tugevas alkoholi joobes. Ta ütles, et talt varastati mobiiltelefon, rahakott ja korteri võtmed. Kõik ründajad olid tumedates riietes. - tunnistaja KI ütlused (k II tl. 35), 08.09.2007.a. oli kodus, kui kuulsid abikaasa ja lastega koridoris mingeid hääli, algul arvasid, et kuskil nutab laps aga hääl läks tugevamaks ning abikaasa läks vaatama ja nägi kuidas kolm meest naabrit At peksid. Ta jooksis alla, tema rahustas lapsi ja kutsus abikaasa tuppa ning kutsusid politsei. Naaber A oli purjus ja rääkis ebaadekvaatset juttu, tal oli probleeme alkoholiga ja suhted perega keerulised. - kahtlustatava E.A kinnipidamise protokoll (k II tl. 6 – 7), peeti E.A kinni, keda kahtlustati
lg 2 p 7 alusel, mis seisnes selles, et tema koos mitte tuvastamata mehega 08.09.2007.a. kella 23.00 tungis A J maja Xxx trepikojas kallale, peksis teda läbi ja võttis isiklikke asju ära. Kinnipidamisel võeti E.A-lt ära pandimaja leping nr 10104 A.J nimele, kiirmenetluse otsus A.J nimele, vabastamisõiend nr 529 E.A nimele, mobiiltelefon №kia 3210, tulemasin metallist Eilat Israel, 2 võtmekimpu, kaelakett valge metallist, raha 2 krooni, püksirihm ja kootud müts musta värvi (Nike). - kohtupsühhiaatria – psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr 9/4 (k II tl. 82 – 91), millest nähtub, et E.A ei esinenud 08.09.2007.a. psüühikahäireid. Temale esineb segatüüpi isiksusehäire, sõltuvus mitmest psühhoaktiivsest ainest ning kohanemishäire segatüüpi ärev – depressiivne reaktsioonina, mis ei piira tema võimet oma tegude tähendusest mõista ning oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. E.A oli alkohoolse intoksikatsiooni seisundis. E.A ei ole oma psüühilise tervise seisundi poolest takistusi menetlustoimingutes osalemiseks, kohtu ette astumiseks ega karistuse kandmiseks. Kohtunik asub seisukohale, et E.A ja Artjom Snežitski, kannatanute ja tunnistajate ütlused, kohtuistungil avaldatud kirjalikud tõendid on kõik lubatavad tõendid. 12.06.2007.a. kannatanu A T suhtes E.A poolt toime pandud kehaline väärkohtlemine löömise teel on tõendamist leidnud E.A enda ütlustega, ta ei eitanud, et lõi tekkinud tüli käigus rusikaga näkku kannatanule, A Tseda kinnitab oma eeluurimisel antud ütlustes, mis olid avaldatud kohtuistungil (k I tl. 2-3): teda löödi näkku, prillid löödi katki ja rebiti särk puruks, S Tkinnitas seda ka kohtuistungil, et abikaasat Balti Jaama juures löödi, rebiti puruks särk ja lõhuti prillid. Samuti on kriminaalasja materjalide hulgas sündmuskoha – kannatanu korteri aadressil Linda 6-4,Tallinnas vaatlusprotokoll, millest nähtub, et korterist on politsei poolt kaasa võetud rebitud T-särk ja katkised prillid (k I tl 5-6). E.A poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
Samal päeval E.A valdaja tahte vastaselt tungis sisse A ja S T korterisse, köögiakna kaudu, seda ei eitanud E.A ise, seda kinnitas kohtus ka S T , sissetungimise ajal köögis olnud S T hakkas E.A välja ajama, nende vahel toimus rüselus, S T karjumise peale jooksid kohale ka A T ja tunnistaja G L (kI tl 16-17), kes nägid E.A ja S T vahelist rüselust, oli kohale kutsutud politsei, nagu seletas S T nii eeluurimisel (k I tl 18-19) kui ka kohtus, E.A lõi teda rusikaga näkku, tal oli hiljem kulm paistes. Kohtul puudub alus kahelda S T ütluste õigsuses, tema ütlused on kooskõlas ka teiste antud asjas kogutud tõenditega, E.A väited aga, et ta S T ei löönud, on paljasõnalised, vastuolus teiste lubatavate ja kohtus kontrollitud tõenditega. Seega E.A poolt toime pandud omavoliline sissetungimine võõrasse ruumi oli seotud vägivallaga ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud
08.09.2007.a. kannatanu A Ji suhtes toimepandut kuriteo puhul tuleb kohtuniku arvates lähtuda eelkõige eeluurimisel kogutud tõenditest, kuna asja arutati kohtus lühimenetluses. Samas ei nõustu kohtunik prokuröri seisukohaga, kes leidis, et kuna on tõendatud, et mõlemad süüdistatavad kasutasid kannatanu suhtes vägivalda, kannatanul kadusid asjad ära, kinnipeetud süüdistatavalt E.A-lt leidis politsei hiljem vaid osa kannatanult röövitud asju, siis ainus võimalus on, et ülejäänud kannatanu asju võttis Snežitski , kuid see on vaid prokuröri oletus, millele ei või rajaneda süüdimõistev otsus. Tõepoolest, kriminaalasjas kogutud tõenditega on tõendatud, et kannatanu Ji suhtes kasutasid vägivalda nii E.A kui ka Snežitski ( seda kinnitas eeluurimisel kannatanu, seda kinnitas kohtus ka Snežitski, seda seletasid ka tunnistajad Meelis ja KI(k II tl 34,35 – kuulsid kisa, läksid vaatama, nägid, et maaslamavat naabrit A.Jit peksid kolm meest, kannatanu rääkis, et talt võeti asju), kohale kutsutud politsei mõne aja pärast pidas kinni E.A, kellelt leiti osa kannatanult röövitud asju, politseile kohapeal kannatanu kinnitas, et E.A on just see mees, kes teda peksis ja asju temalt röövis (ettekanne k II tl 2). Kuigi süüdistatav E.A kohtus eitas kannatanu Ji löömist, kuid tema ütlused on vastuolus teiste antud kriminaalasjas kogutud tõenditega ning kohus peab E.A seletusi paljasõnalisteks ja suhtub nendesse kriitiliselt. Eeltoodu alusel kohtunik leiab, et on tõendamist leidnud, et E.A pani kannatanu Ji suhtes toime röövimise, kuna ta võttis ära võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja see oli toime pandud vägivallaga, tema poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida
Artjom Snežitski seletas nii eeluurimisel kui ka kohtus, et tema kasutas vägivalda kannatanu Ji suhtes sellepärast, et kannatanu solvas tema õde, mingeid asju talt ei võtnud, peale kannatanu löömist kohe lahkus sündmuskohalt, neid süüdistatava A.Snežitski ütlusi pole kriminaalasja materjalidega ümber lükatud, tema ütlustes pole vastuolusid, seega Artjom Snežitski puhul pole olemas mingeid tõendeid selle kohta, et ta oleks kasutanud vägivalda kannatanu suhtes kooskõlastatult E.A-ga selleks, et hõivata kannatanu vara, kannatanu Ji väärkohtlemine Artjom Snežitski poolt on aga tõendatud ning tema poolt toimepandu tuleb kvalifitseerida
Karistuse mõistmisel arvestab kohtunik E.A ja Artjom Snežitski süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ning karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. E.A on varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral, oma süüd ta tunnistab osaliselt, mis on tema karistust kergendavaks asjaoluks, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse esimese ja teise astme kuritegude toimepanemises. Arvestades taolisi asjaolusid asub kohtunik seisukohale, et E.A-le tuleb karistuseks mõista vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Artjom Snežitski on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata, kuna karistatus on tal kustunud, oma süüd ta tunnistab, mis on karistust kergendav asjaolu, tema karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Teda süüdistatakse teise astme kuriteo toimepanemises. Ta kuskil ametlikult ei tööta, seega pole talle otstarbekas mõista rahalise karistuse, vaid talle tuleb karistuseks mõista lühiajalise vangistuse KrMS § 238 lg 2 sätete kohaldamisega, kuna kriminaalasja arutati kohtus lühimenetluses. Kuna aga Artjom Snežitski´l on kindel elukoht olemas, võib tema suhtes kohaldada
, 75 sätteid, määrates, et mõistetud vangistust ei pöörata esialgu täitmisele, kui süüdimõistetud ei pane talle kohtu poolt määratud katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab kontrollnõudeid ja kohustusi. Katseajal tuleb ta anda kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tsiviilhagi on esitanud A T 1800,- krooni ulatuses ja A J 499,- krooni ulatuses, mis on põhjendatud ja kuuluvad väljamõistmisele süüdistatav E.A-lt. Asitõendeid kriminaalasja juures ei ole. Süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele ka menetluskulud. Violetta Kõvask Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.