← Eesti

1-12-9150/3

Obsah (6)§ 201§ 121§ 199§ 65§ 74§ 75

Kriminaalasi nr 1-12-9150 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2012. a Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-9150 (10249000134) Kohtunik

§ 201

lg 1 järgi Prokurör Margit Luga Süüdistatav V.A Elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeeleesti keel, lapsega kodune, kriminaalkorras karistatud 2 korral 1) 20.06.2011 Tartu MK Viljandi kohtumajas

§ 121

alusel rahalise karistusega 100 pm s.o 320 eurot; 2) 13.06.2012 Tartu MK Viljandi kohtumajas

§ 199

lg 2 p 7 alusel rahalise karistusega 50 pm, s.o 160 eurot,

§ 65

lg 1 alusel liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga, lõplik karistus 100 pm, s.o 320 eurot riigituludesse, tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja Advokaat Roman Levin RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada V.A

§ 201

lg 1 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel vangistust täitmisele mitte pöörata, kui V.A 18 (kaheksateist) kuu jooksul ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda 1

(3)registreerimisele ; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata V.A katseajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 alusel mõista V.A-lt välja 218 (kakssada kaheksateist) eurot 13 senti kuriteoga tekitatud kahju katteks xxxxxxxxxxxa kasuks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustada V.A hüvitama eelnimetatud kahju tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust hiljemalt iga kuu 15 -ndaks kuupäevaks vähemalt 13 (kolmteist) eurot kuus kuni kogu kahju hüvitamiseni xxxxxxxxxxxxxa/a-le xxxxxxxxxxx Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on: 1) sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot; 2) kaitsetasu 82 (kaheksakümmend kaks) eurot 32 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel nõuda V.A-lt menetluskuludena sisse 240 (kakssada nelikümmend) eurot ja määrata need tasumisele osade kaupa ühe aasta jooksul, kohustades teda tasuma menetluskulude katteks igakuiselt hiljemalt 25-ndaks kuupäevaks alates 2 012.a oktoobrist vähemalt 20 eurot kuus kuni kogu summa tasumiseni. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011, Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874. Maksegraafikute mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni a inult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel . Apellatsioonkaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kirjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK V.A-le on

§ 201

lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et tema 10.09.2011 sõites bussiga liinil Võru-Tallinn võttis Põltsamaa linnas bussist väljudes ekslikult arvates, et tegu on temale kuuluva kotiga, kaasaxxxxxxxxxxxxxx kuuluva spordikoti väärtusega 300 krooni ehk 19,17 eurot koos kotis olnud järgmiste esemetega: sõjaväe mustriga püksid väärtusega 300 krooni ehk 19,17 eurot; kapuutsiga dressipluus väärtusega 150 krooni ehk 9,59 eurot; musta värvi seelik väärtusega 100 krooni ehk 6,39 eurot; oranži värvi T-särk väärtusega 170 krooni ehk 10,86 eurot; musta värvi maika pluus väärtusega 100 krooni ehk 6,39 eurot; fliisist sussid väärtusega 25 krooni ehk 1,60 eurot; fliisist sussid väärtusega 50 krooni ehk 3,20 eurot; musta värvi nahkkindad väärtusega 200 krooni ehk 12,78 eurot; metallist püksikett väärtusega 150 krooni ehk 9,59 eurot ; sinist värvi nahast vöö väärtusega 125 krooni ehk 7,99 eurot; 2 paari võrksukkpükse kokku väärtusega 250 krooni ehk 15,98 eurot; triibulised sukkpüksid väärtusega 150 krooni ehk 9,59 eurot; punast värvi retuusid väärtusega 75 krooni ehk 4,79 eurot; 3 nahast ja neetidega käeehet kokku väärtusega 550 krooni ehk 35,15 eurot; metallist ketiga kaelaehe väärtusega 60 krooni ehk 2

(3)3,83 eurot; paelaga sisalikukujuline kaelaripats väärtusega 85 krooni ehk 5,43 eurot; aknakardinad väärtusega 300 krooni ehk 19,17 eurot; pinal joonestustarvikutega kokku väärtusega 150 krooni ehk 9,59 eurot; käsitöötarvikud mustad pärlid väärtusega 60 krooni ehk 3,83 eurot; käsitöötarvikud niidid väärtusega 24 krooni ehk 1,53 eurot; 30 näpunukku kokku väärtusega 900 krooni ehk 57,52 eurot; Soome keele õppematerjali kaustik väärtusega 10 krooni ehk 0,64 eurot; lillede infokaartide papp väärtusega 27 krooni ehk 1,73 eurot; mobiiltelefoni Samsung SGH -C230 laadija 170 krooni ehk 10,86 eurot; digikaamera Pentax andmejuhe väärtusega 300 krooni ehk 19,17 eurot; Calcia 800 plus kaltsiumi purk väärtusega 97 krooni ehk 6,20 eurot; Silicia ränitabletid väärtusega 80 krooni ehk 5,11 eurot; šokolaad Kit Kat batoon ja soolakreekeri küpsised kokku väärtusega 30 krooni ehk 1,92 eurot; sametist kotike väärtusega 30 krooni ehk 1,92 eurot; paelaga käe kujutisega ripatsiga kaelaehe väärtusega 50 krooni ehk 3,20 eurot; ketiga vikatitega ripatsiga kaelaehe väärtusega 50 krooni ehk 3,20 eurot. Vahetust avastades lubas V.A korduvaltxxxxxxxxxxxxxxx koti koos kotis olnud esemetega tagastada ja selgitas ka, et juba tagastas koti samas seda mitte tehes. Seega omastas V.A tema valduses olevad võõrad vallasasjad ja pööras need enda kasuks, millise tegevusega tekitas xxxxxxxxxxxxxx varalise kahju 5118 krooni ehk 327,10 eurot.

§ 201

lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõudis prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks kolm kuud vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel mõistetavat karistust täitmisele mitte pöörata, kui V.A 18-kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle

§ 75

käitumiskont rolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 1 alusel kohustub hüvitama tekitatud kahjud , tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu

  1. kuupäevaks vähemalt 13 eurot kuni kogukahju hüvitamiseni. Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
  2. Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179, 180 alusel tuleb süüdistatavalt riigituludesse sisse nõuda sundraha ja kaitsetasu vastavalt kehtivatele määradele. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist, kuna V.A sissetulekuks on emapalk, milles kohtutäitur teeb juba kinnipidamisi varasemate nõuete katteks ja lisaks tuleb süüdimõistetul hüvitada ka tekitatud kahju. Samuti palus kaitsja maksete ositi tasumisele määramist, kuna ka vähendatud menetluskulu korraga tasumine ei oleks süüdimõistetule jõukohane. Prokurör toetas esitatud taotlust. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud kaitsja poolt välja toodud asjaoludel. Eeltoodust tulenevalt kohaldab kohus KrMS § 180 lg 3 sätteid, vähendab sissenõutavaid menetluskulusid ja määrab need tasumisele osade kaupa. Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.