lg 2 p 4, 8 ja § 266 lg 1 järgi; Lühimenetlus Prokurör Marina Kalistratova Süüdistatav F.D Kaitsja ik: XXX, EV kodanik, keskeriharidus, töökoht: süüdistatava sõnade kohaselt AS ME, elukoht: süüdistatava sõnade kohaselt XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.03.2012, Harju Maakohtu 26.09.2012 määrusega muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 07.10.2012. Varasem karistatus: 1) Tallinna Linnakohtu 16.12.2003 otsusega KrK § 17 lg 6 ja § 142 lg 1 järgi vangistus 2 kuud 18 päeva; 2) Tallinna Linnakohtu 26.05.2004 otsusega KrK § 1411 lg 2 p 2 ja
Harju Maakohtu 18.06.2006 määrusega täitmisele pööratud. Vabanes 22.04.2008 tingimisi enne tähtaega, ärakandmata osa oli 1 aasta 4 kuud 5 päeva. Harju Maakohtu 26.03.2009 määrusega täitmisele pööratud. Vabanes 06.11.2009 tingimisi enne tähtaega, ärakandmata osa oli 8 kuud 20 päeva. Harju Maakohtu 21.12.2009 määrusega täitmisele pööratud, vabanes 01.09.2010 pärast karistuse kandmist. Advokaat Eve Jundas 1 RESOLUTSIOON 1. F.D süüdi tunnistada
lg 2 p 4, 8 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõiste temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 2. F.D süüdi tunnistada
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 2 (kaks) kuud. 3.
lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud. 4. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada F.D-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 3 (kolm) kuud ja 10 (kümme) päeva. 5.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so Harju Maakohtu 26.09.2012 vahistamismääruse alusel kinnipidamise aeg alates 07.10.2012, arvestades ärakandmisele kuuluva karistuse ärakandmist alates 07.10.
F.D (F.D) süüdistatakse samuti selles, et tema, öösel vastu 05.11.2010 ukse avamise teel tungis ebaseaduslikult valdaja AN tahte vastaselt korterisse, aadressil Tallinn, XXX. Seega F.D pani toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi ebaseadusliku tungimise. Kohtuistungil süüdistatav F.D seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Selgitas, et elas XXX maja keldris pärast vabanemist ja leidis keldrist juba maha võetud veemõõtja, mille ära võttis. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. F.D kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 30.10.2010 episoodis: • 03.11.2010 koostatud HE Kinnisvaraarendus OÜ avaldusest nähtub, et 30.10.2010 ajavahemikul 00:15 - 08:00 tungiti keldriakna lõhkumise teel aadressil XXX, Tallinn, keldriruumidesse ning varastati üldveemõõtja Fold 20 nr 201096 väärtusega 1156 krooni. Maja ja veemõõtja kuuluvad HE Kinnisvaraarendus OÜ-le. Varguse käigus lõhuti keldriaken ja osaliselt vee torustikku. Akna remont läheb maksma 600 krooni. Kahju kokku 2056 krooni. (tl 2) • 10.02.2011 koostatud kannatanu esindaja Olavi Kalmet ülekuulamisprotokollist koos lisaga nähtub, et 30.10.2010 ajavahemikul kella 00:15-st kuni kella 08:00 aadressil Tallinn XXXtungiti keldriakna lõhkumise teel sisse keldriruumidesse ja varastati maja üldveemõõtja Flod 20 nr 201096 väärtusega 1156 krooni (so. 73,88 eurot). Maja ja veemõõtja kuuluvad HE Kinnisvaraarendus OÜ-le. Varguse käigus lõhuti keldriaken ning lõhuti torustikku. Akna remont läks maksma 300 EEK (so. 19,17 eurot). Torustiku remont läks maksma 600 EEK (so. 38,35 eurot). Kahju kokku 2056 EEK (so. 131,40 eurot). Keldrist leiti mobiiltelefon, mida seal polnud eelmise kuu veemõõtja näidu võtmise ajal. Oktoobri kuus 2006, kui firma poolt oli ostetud maja aadressil Tallinn, XXX, sai kannatanu esindaja endiselt omanikult informatsiooni, et korteris nr 7 elas F.D, kellele saatis kannatanu esindaja suulise üürilepingu lõpetamiseks dokumendi Tallinna Vanglasse, kust see ka F.D allkirjaga tagastati. Kannatanu tsiviilhagi ei esita. (tl 4-8) • Üürilepingu ülesütlemise avaldus, millest nähtub, et korteris XXX kuni 31.01.2008 elas Kalle F.D. (tl 10) • 30.10.2010 koostatud tunnistaja LK ülekuulamisprotokolli kohaselt elab ta aadressil XXX , Tallinn. Vett kasutas ta 30.10.2010 kell 00.15. 30.10.2010 avastas, et maja keldriaken oli avatud asendis ja ära oli varastatud veemõõtja. Keldri põrandalt leidis mobiiltelefoni №kia, mille andis politseile. (tl 13-15) 3 • 07.04.2011 koostatud tunnistaja DR ülekuulamisprotokolli kohaselt temale esitatud sinist värvi korpusega mobiiltelefoni №kia ei ole Kalle temale kunagi andnud, kuid on näinud sarnast telefoni Kallel. (tl 21-25) • 30.10.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokollist nähtub, et Tallinnas XXX asub 2-e korruseline puidust maja. Maja hoovist vasaku trepikoja all asuva keldri aken oli avatud asendis. Aknaraam korrapärane, ilma murdmise jälgedeta. Aknaklaas korrapärane, ilma vigastusteta. Astudes keldrisse oli paremal keldri esimene ruum, kus vasaku seina juures metallist montaažitellingud. Vasakul oli avauks, mis viis keldri teise ruumi, kus parema seina juures oli metallist kinnitused ja kaks veetoru. Põrandal, veetorude juures oli näha läbi lõigatud torude kaitse fragmendid. (tl 39-43) • 03.11.2010 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldavaks objektiks oli mobiiltelefon №kia 1100 Imei koodiga 352946008044875. Telefon oli väga määrdunud, kulunud aga vigastused puudusid. (tl 44-47) • Karistusregistri teatisest nähtub, et süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 2 korda: 1) 16.12.2003 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 17 lg 6 ja § 142 lg 1 järgi vangistus 2 kuud 18 päeva; 2) 26.05.2004 Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 1411 lg 2 p 2 ja
18.06.2006 Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele. Vabanes 22.04.2008 tingimisi enne tähtaega, ärakandmata osa oli 1 aasta 4 kuud 5 päeva. 26.03.2009 Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele. Vabanes 06.11.2009 tingimisi enne tähtaega, ärakandmata osa oli 8 kuud 20 päeva. 21.12.2009 Harju Maakohtu määrusega pöörati täitmisele, vabanes 01.09.2010 pärast karistuse kandmist. (tl 56-59) • 08.03.2012 koostatud kahtlustatava F.D ülekuulamisprotokolli kohaselt tunnistab ta end süüdi ja selgitab, et 2010 sügisel jalutas Tallinnas, Veerenni tänaval. Tungis majja keldriakna kaudu sisse ja varastas veemõõtja. Temale esitatud mobiiltelefonis tundis ära temale kuuluva telefoni värvi, kõnekaardi ja tuttavate telefoninumbrite järgi. Ei mäleta kuhu ta veemõõtja pani. Kahetseb. (tl 60-63) • Tallinna Linnakohtu 26.05.2004 otsus, millega karistati süüdistatavat KrK § 1411 lg 2 p 2 ja
(tl 128-129) 05.11.2010 episoodis: • 05.11.2010 ja 22.11.2010 koostatud kannatanu AN ülekuulamisprotokolli kohaselt 04.11.2010 kella 13:00 - 05.11.2010 kella 05:45 varastati välisukseukse lahtimurdmise teel kannatanu elukohast Tallinnas, XXX ära järgmised esemed: tuulejope M&M väärtusega 300 krooni - musta värvi, oli elutoas, jope suurus L või XL, tuulejope väärtusega 300 krooni; beeži värvi jope, suurus L või XL, varrukate otstel olid punast värvi triibud, jope oli elutoas; valget värvi T-särk väärtusega 250 krooni - T-särgil oli peal silma sügava prillidega mehe must-valge pilt; valget värvi T-särk väärtusega 250 krooni - suurus L või XL (mõlemad T-särgid olid elutoas, riiulis); välisvalgusti liikumisanduriga väärtusega 150 krooni, valgusti oli elutoas, laual; šampoon väärtusega 150 krooni; keedukann väärtusega 300 krooni, kann oli köögis, laual; pesuvahend 11 pudel väärtusega 50 krooni - oli köögis riiulil; pesuloputusvahend 11 pudel väärtusega 50 krooni, vähe kasutatud, asus köögis, riiulil; mudelrongide komplekt „PIKO" väärtusega 500 krooni. Varguse toimepanemisega tekitati kokku varaline kahju summas 2300 krooni ning selle summa ulatuses esitab tsiviilhagi. 05.11.2010 koju tulles 05:45 paiku avastas, et korteri tuli põles, välisukse ust oli murtud, lukud terved, koridori vaheukse juures maas olid verekahtlased jäljed. Korteri vaheukse lukk oli puruks löödud. (tl 69-72; 73-74) • 05.11.2010 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et aadressil XXX, Tallinn, koridori vaheukse ees maas olevalt verekahtlaselt jäljelt võeti DNA proov. Korterelamu välisuksel oli näha murdmisjälgi, lukud olid terved. Korter 2 uksel puudus lukk. Koridorist edasi minnes asuval vaheukse lukustusel oli näha muukimisjälgi. Vannitoa paremas nurgas oli näha murtud torustik, läbilõigatud juhtmed, vesi maas. (tl 76-83) 4 • 07.03.2011 ja 17.05.2011 koostatud kahtlustatava F.D ülekuulamisprotokolli kohaselt selgitab ta, et novembri alguses 2010 kella 01.00 paiku käis selles korteris, kuid ta ei ole ust lahti murdnud ja midagi ei olnud sealt varastanud. Sai teada Olavi nimeliselt mehelt, kes elas XXX mahajäetud majas, et tema käis Koidu tänava mahajäetud majas ning murdis ühte korterisse sisse ja tõi sealt mingeid asju, mis olid kotis. Ise läks sinna korterisse huvi pärast, vaatas, et korteris on asjad segamini ning pöördus tagasi, midagi sealt ei võtnud. Tagasiteel kohtus AP ja Leo-nimelise mehega, kes siirdusid sinna majja. Läks XXX mahajäetud majja. Hommikul sai teada, et P ja Leo sellest majast varastasid metalli ja mingeid muid asju. Kahetseb tehtut. (tl 84-85; 94-95) • 25.01.2011 koostatud ekspertiisiaktis nr GE-1423-10/4318 antud eksperdiarvamuse kohaselt koridoris olnud verekahtlaselt määrdumiselt (karp, kahel tampoonil, proov P100445, sisaldas eeltesti alusel verd) võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit ühelt isikult. Andmebaasiotsingu tulemuste alusel (vt LISA1 p 23) on see DNA profiil kokkulangev F.D 'i (ik XXX) võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. F.D'i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 4,9 x 10"11. Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 2,0 x 1010 inimese kohta. (tl 107-111) • 09.03.2011 koostatud RTC Renoekspert OÜ avaldus, mille kohaselt AN oli õigus elada korteris Tallinn, XXX. (tl 114) • Teatisest kahtlustatava F.D päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 0 eurot. (tl 133) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavaid ütlusi ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava F.D süüd tunnistavaid ütlusi, HE Kinnisvaraarendus OÜ avaldust, kannatanu esindaja OK´i ja kannatanu AN ütlusi, tunnistajate LK ja DR ütlusi, üürilepingu ülesütlemise avaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, sündmuskoha vaatlusprotokolle, Teatist Karistusregistrist, 26.05.2004 Tallinna Linnakohtu otsust, ekspertiisiakti nr GE-1423-10/4318 eksperdiarvamust, RTC Renoekspert OÜ avaldust, teatist kahtlustatava F.D päevasissetuleku ja elatustaseme kohta, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava F.D käitumine kvalifitseeritud
Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud omastamise toimepanemise eest Tallinna Linnakohtu 26.05.2004 otsusega ning inkrimineeritava teo toimepanemise ajaks ei olnud see karistus kustunud. Seega oli F.D
Kriminaalasja materjalide kohaselt tungis süüdistatav 30.10.2010 öösel või varahommikul keldriakna avamise teel võõrasse hoonesse ning varastas sealt veemõõtja. Selline võõrasse hoonesse sisenemise viis ja aeg viitavad selgelt, et sisenemine võõrasse hoonesse oli toime pandud valdaja tahte vastaselt ja teadmata, kuivõrd keldriaken kindlasti ei ole elamule kavandatud sisenemise koht, mistõttu kohus hindab taolist sisenemist omavolilisena ning sissetungimisena
Süüdistatav küll selgitas, et elas selle maja keldris, kuid täpsustamisel ilmnes, et tal selleks hoone valdaja luba puudus, mistõttu on ka täpsustatud ütluste kohaselt hoonesse sisenemine ja hoones viibimine olnud omavoliline. Süüdistatava väide selle kohta, et ta leidis veemõõtja keldrist juba maha võetuna ei ole kohtu arvates usutav, kuivõrd majaelaniku ütluste kohaselt katkes veega varustamine majas 30.10.2010 varahommikul ootamatult ja vett sai kasutada keskööni. Kuivõrd süüdistatav võõrandas varastatud võõra vallasasja rahaliste vahendite saamiseks, siis on selline käitumine hinnatav võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Sellest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud sissetungimisega ja isiku poolt, kes on varem toime pannud omastamise, so
Peale selle on kohtueelsel menetlusel süüdistatava F.D käitumine kvalifitseeritud
valdaja tahte vastaselt võõrasse hoonesse ebaseadusliku tungimisena. 5 Kriminaalasja kogutud materjalidega on tõendamist leidnud, et F.D sisenes 05.11.2010 ukse avamise teel korteri valdaja teadmata ning tahte vastaselt korterisse aadressil Tallinn, XXX. Kannatanuna üle kuulatud AN ütlustest ei nähtu, et ta oleks süüdistatavat enda juurde kutsunud ning süüdistatav ei sisenenud kannatanu korterisse kannatanu juuresolekul, vaid sisenes sinna kannatanu äraolekul, millele viitab ka asjaolu, et sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt oli kannatanu korteri uks lõhutud, sest kannatanu oli korteri ukse lukustanud, vältimaks võõraste isikute sisenemist korterisse tema äraolekul. Kuivõrd kriminaalasjas kogutud tõenditega on üheselt tuvastatud, et sündmuskohalt leitud bioloogiline materjal kuulus süüdistatavale, siis on süüdistatav isikuks, kes tungis kannatanu korterisse kannatanu tahte vastaselt. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud valdaja tahte vastaselt võõrasse ruumi omavolilise tungimisena so.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist. Karistust kergendava asjaoluna peab kohus võimalikuks arvestada kahetsust. Süüdistatavale
lg 2 p 4,8 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 1 aasta. Kriminaaltoimikust nähtuvalt süüdistataval puudub alaline sissetulek, mistõttu on süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine välistatud ning tema suhtes tuleb kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat on varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, viimati Tallinna Linnakohtu 26.05.2004 otsusega tingimisi vangistusega, mis on kontrollnõuete mitte täitmise tõttu täitmisele pööratud. Süüdistatav vabastati karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaega, kuid taaskord kontrollnõuete mittetäitmise tõttu pöörati karistus täitmisele. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavale esitatud süüdistus kahes süüteo episoodis, mis on toimepandud peale karistuse kandmiselt vabanemist kahe kuu möödudes. Karistusregistri kohaselt on pärast seda süüdistatav suutnud süütegude toimepanemisest hoiduda pea 2 aastat. Arvestades seda, et süüdistatavat süüdistatakse vaid ühe varguse toimepanemises, millega tekitatud varaline kahju ei olnud oluline ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud, leiab kohus, et süüdistatava süü ei ole kuigi suur ning kohtu arvates võib süüdistatavale kuriteo toimepanemisest suhteliselt pika aja möödumise tõttu mõista karistuse
Karistuse määra valikul
lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest lähtub kohus süü suurusest, ning sellest, et kriminaalasjas kogutud tõenditega ei ole tuvastamist leidnud, et süüdistatava käitumise tulemusena kannatanule varalist kahju tekitati. Seetõttu leiab kohus, et ka selles episoodis ei ole süüdistatava süü kuigi suur, millest tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse ka
Kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude eesmärgid olid erinevad ja need on ka toime pandud erineval ajal ja erineva tahtlusega ning rünnatud on erinevaid õigushüvesid, leiab kohus, et karistused erinevalt kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest kuuluvad täies ulatuses liitmisele. Kohtuistungil selgitas süüdistatav, et ta elab XXX koos elukaaslasega ja töötab MEASs abitöölisena ning leidis, et teda võiks karistada üldkasuliku tööga või siis jätta karistus tingimisi kohaldamata, kuivõrd ta on uurija juurde ilmunud esimesel kutsel ja kohtukutsest ei olnud teadlik, sest elukaaslane oli ära sõitnud. Kohus suhtub süüdistatava taolistesse ütlustesse kriitiliselt. Kriminaaltoimikust nähtuvalt ei suutnud kohtueelne menetleja F.D vaatamata korduvatele kutsetele kätte saa muul viisil, kui sundtoomisega ja teda ei leitud mitte tema väidetavast elukohast XXX, vaid XXXja sedagi öösel. Seejuures nimetas F.D, et tema töökoht objektil on XXX, so kinnipidamise koha kõrvalmaja. Ka kohtukutsetele süüdistatav ei ilmunud, kuivõrd süüdistatavale ei saadud XXX aadressil kutset üle anda erinevatel päevadel ei hommikul ega õhtul. Seega tegelikkuses ei ole F.D XXX aadressilt kättesaadav olnud kogu menetluse ajal. Kui kohtuistungil täpsustati F.D töökohta, siis ilmnes, et tegelikkuses oli ta kinnipidamise ajal 07.10.2012 haige ja tööl ei käinud. Samas kinnipidamisest XXXmaja juures, mis ei ole seostatav ei süüdistatava väidetava töökoha ega ka elukohaga, ei soovinud F.D kellelegi teatada, so ei väidetavale elukaaslasele ega väidetavale tööandjale. Kinnipidamise 6 järgselt ei olnud aga arsti tõendi kohaselt võimalik F.D kohtuistungile küsitlemiseks toimetada F.D terviseseisundi tõttu ning see takistus ei olnud tingitud F.D väidetavast kopsupõletikust. Arvestades taolisi asjaolusid leiab kohus, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik kohaldada ei
ega § 74 sätteid, kuivõrd mõlemad sätted eeldavad kriminaalhooldusele allutamist, kuid F.D eluviis ja varasemate kohtuotsustega mõistetud karistuste täitmisele pööramised kontrollnõuete täitmata jätmise tõttu viitavad üheselt sellele, et süüdistatav ei sobi kriminaalhooldusele ja käituks kriminaalhooldust takistavalt.
sätete kohaldamine süüdistatava suhtes on aga välistatud, kuivõrd süüdistatavale on varem vangistust juba kohaldatud. Süüdistatavale rahalise karistuse kohaldamine on aga süüdistatavale inkrimineeritud süütegude iseloomu ja toimikust nähtuvate sissetuleku puudumist tõendavate tõendite kohaselt välistatud. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatavale mõistetud karistus kuulub reaalsele ärakandmisele. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 sätetele hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks ekspertiisitasu, sundraha ja määratud kaitsjale makstud tasu. Kohus leiab, et kuivõrd kaitsjale makstud tasu on muutunud väga suureks seetõttu, et kaitsja tasu sisaldab endas ka tasu õigusabi osutamise kohta jõudmiseks kulutatud aja eest ning sõidukulu, siis tuleb süüdistatavalt välja mõista vaid menetlustoimingutel oalemise tasu ning muus osas tuleks jätta kaitsjatasu riigi kanda. Kuivõrd süüdistatav on hinnanud ennast töövõimeliseks isikuks, kes on võimeline töö kõrvalt tegema ka üldkasulikku tööd, siis leiab kohus, et puudub alus menetluskulu osaliseks riigi kanda jätmiseks ning välja mõistetav menetluskulu kuulub täies ulatuses süüdistatava poolt hüvitamisele. Kuivõrd kokkuvõttes on menetluskulu suhteliselt suur ja süüdistatavale mõistetakse vangistus, mis on lühiajaline, siis leiab kohus, et süüdistatavale võib anda pikema aja menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks, määrates suuremate menetluskulude tasumiseks maksimaalse tähtaja ja väiksema menetluskulu tasumiseks lühema tähtaja. Märt Toming kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.