S § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses kinnipeetuna viibitud aeg: 22.09.2011.a. ja 17.03.-19.03.2012.a., kokku 4 päeva . Kandmisele kuulub vangistus 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva. Karistuse kandmise algust arvestada alates viimasest kinnipidamisest – 19.05.2012.a. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista B.H-lt riigituludesse: 1)
9 alusel sundraha – 435 eurot 2)
4 alusel kaitsjatasu – 268.80 eurot 3)
5 alusel kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu – 0.90 eurot 4)
1 alusel ekspertiisi maksumus 84 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank Maksekorraldusele märkida selgitus: kriminaalasja kohtunumber 1-12-9777, viitenumber 2800049777 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: 1.CD-plaat turvakaamera salvestusega (asub kriminaalasja toimiku juures), DNA proovid, nuga, telliskivi tükk, määrdunud nokamüts, riideese, suitsukoni, sinine jope, relvataoline ese padrunisalvega (asuvad PP asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) – hävitada
4 alusel kui väärtusetud esemed; 2.B.H jope ja spordijalanõud (asuvad PP asitõendite hoidlas aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn) –
2 alusel tagastada omanikule B.H-le. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus B.H süüdistatakse selles, et tema, 17.03.2012.a. Tallinnas Paldiski mnt 56 Tallinnas asuva kaupluse Merimetsa Selver turvaruumis ähvardas RV, sihtides relvasarnase esemega – tulirelva väliselt meenutava mängupüstoli RV suunas, ütles, et tal on püstol ja koheselt ka ähvarduse mõju suurendamiseks, kannatanut sihtides, vajutas relvasarnasel esemel päästikule, asudes kannatanust umbes 50 cm kaugusel. Relvataoline ese sarnanes ehtsale relvale ja oli kannatanule selgelt märgatavad ning B.H väljendas nii suuliselt kui ka konkludentselt relvataolise esemega sihtides ja päästikule vajutades, et võib ohustada kannatanu elu või põhjustada tervisekahjustuse, mistõttu RV pidas sellist tegevust relva kasutamisega ähvardamiseks ja reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. Seega B.H, ähvardades tapmise ja tervise kahjustamisega teist inimest, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 10.09.2011.a kella 14:00 paiku, Tallinnas, XXXkorteris, tungis kallale RK´ile, lüües RKi korduvalt käega näkku, nii et kannatanu tundis valu ja kukkus maha. Sellise tegevusega tekitas B.H kannatanule RK füüsilist valu ja tervisekahjustuse – hematoomid näol lõua piirkonnas. Samuti tema, 19.05.2012.a. kella 16:15 paiku, Tallinnas, Paldiski mnt 56 asuva kaupluse Merimetsa Selver taga asuvas pargis, tungis B.H kallale AP, pekstes teda vähemalt 5 minuti vältel käte ja jalgadega ning maast leitud kaikaga näkku ja vastu pead ja keha piirkonda ja seejärel lõi pooliku telliskiviga vastu pead. Sellise tegevusega tekitas Vladimir 2 B.H kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – ägeda kõvakelmealuse verevalumi vasakul otsmiku-oimu-kiiru piirkonnas vasakul, 3 põrutushaava peas, haavu suulimaskestal, näo ja vasaku õlavarre põrutuse, nahaaluse verevalumi vasaku silma ümbruses, vasakul otsmikuoimu-kiiru piirkonnas ja vasaku õlavarre piirkonnas. Seega, B.H, lüües, pekstes ja kahjustades teise inimese tervist, millega tekitas valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Otsuse põhjendused B.H tunnistas kohtus end täielikult süüdi temale esitatud süüdistuses. Kuna ta ülekuulamist ei taotlenud, arvestab kohus tõenditena tema kohtueelses kahtlustatavana antud ütlusi. menetluses Süüdistus KarS § 120 järgi Kohus leiab, et antud episoodis on B.H poolt toimepandud kuritegu tõendatud järgmiste tõenditega: - Kannatanu RV( turvatöötaja) ütlustega (II kd. lk. 2-3), mille kohaselt 17.03.2012.a umbes kella 16:40 ajal edastati talle raadiojaama teel väljakutse aadressile Paldiski mnt 56, Tallinn, et Merimetsa Selveri kaupluses on paanikahäire. Jõudis kohale umbes kella 16:42 ajal, mil kaupluse kassade juures olid kaks kaupluse enda turvatöötajat koos meesterahvaga, kes ei soovinud maksta pähklite eest. Mees toimetati kaupluse turvaruumi. 17.03.2012.a umbes kella 16:50 ajal ütles meesterahvas vene keeles, et tal on püstol. Pärast öeldut võttis meesterahvas koheselt parema käega enda vöö vahelt välja musta värvi kulunud püstoli, tõmbas püstolil kelgu tagumisse asendisse ning lasi seejärel kelgu tagasi ette. Olles selle ära teinud, suunas ta relva kannatanu suunas rinna piirkonda ning tegi koheselt ühe lasu, ilma et oleks midagi öelnud. Kogu see tegevus toimus kiiresti ja kannatanust 0,5 meetri kaugusel. Püstoli ja püstoli lasu peale ta ehmus ja tundis suurt hirmu ja ohtu oma elule. Hiljem sai teada, et tegemist on mängupüstoliga, mille välimus oli identne päris püstoliga, sellel püstolil oli ka salv. Kannatanu ütlustega haakuvad ka tunnistajate AG, RO ja AA ütlused. - Tunnistaja AG ütluste (II kd. lk. 4) kohaselt saabus ta Merimetsa Selverisse kell 16:46 ning selgus, et turvatöötajate poolt oli kinni peetud B.H kui varguses kahtlustatav ning kes istus turvaruumis. Turvaruumis RV hakkas teostama B.H-le turvakontrolli ning mingil hetkel B.H võttis paremalt taskust relvataolise eseme ja suunas RV rinna ja kaela piirkonda. RV ehmus selle peale, kattis ennast kahe käega. Tunnistajad RO(II kd. lk. 5-7) ja AA (II kd. lk. 9-11) on andnud sarnaseid ütlusi osas, et Merimetsa Selveris ei soovinud üks meesterahvas kauba eest tasuda ning kuna meesterahvas ei tahtnud korraldustele alluda, toimetasid isiku koos G4S patrulliga turvaruumi. RO ütluste kohaselt jäi G4S turvatöötaja kinnipeetava kõrvale seisma umbes 1 m kaugusele. Mõlemad tunnistajad kuulsid mingit heli, mingit klõpsu (nipsu tegemise heli). RO ütluste kohaselt nägi, et kinnipeetaval oli parem käsi välja sirutatud G4S turvatöötaja suunas ning mingi ese on kinnipeetaval käes. Ta ei kuulnud, kas see kinnipeetav midagi G4S turvatöötajale ütles või mitte, seejärel nägi, kuidas G4S turvatöötaja surus ennast nurka ja tõstis kaks kätt näo juurde, siis kuulis, et käis üks-kaks plõksu ja tal tekkis šokiseisund, ei saanud koheselt aru, mis toimub. Toibus ja tal tuli mõte, et mehel on relv. G4S turvatöötaja oli ehmunud olemisega. Kui küsis kinnipeetavalt relvataolise eseme kohta, siis võttis kinnipeetav selle püksivärvli vahelt välja ning andis tema kätte. See relv nägi päris relva moodi välja, ta mõtles, et tegu on päris relvaga. Ka tunnistaja AA nägi, et G4S töötaja hoiab käsi näo juures üleval ja on nurgas; tema vastas seisis kinnipeetav ja hoidis käes püstolit, käsi oli küünarnukist kõverdatult; siis pani kinnipeetav relva püksivärvli vahele tagasi. Relv oli musta värvi metallist ja nägi ehtne välja, jäi mulje, et see on päris püstol. Arvab, et turvatöötaja sattus paanikasse. 3 Süüdistatava õigusvastane tegevus, s.o kannatanu sihtimine relvataolise esemega, nähtub asitõendi vaatlusprotokollist koos fotodega (II kd. lk. 17-30), kus vaadeldavaks objektiks on CDR plaat videosalvestusega. On tuvastatud, et ajal kui kinnipeetav relvataolise eseme võtab, tõstab G4S turvatöötaja enda käed küünarnukist kõverdatuna näopiirkonna juurde. Relvataoline ese oli suunatud G4S turvatöötaja suunas. Relvataolist eset padrunisalvega on asitõendina vaadeldud, kirjeldatud ja fotografeeritud (II kd. lk. 31-33). Süüdistatava seotust kannatanu ähvardamises relvataolise esemega kinnitab ka õigusrikkuja üleandmise akt (II kd. lk. 38), kus on fikseeritud 17.03.2012.a aset leidnud õigusrikkumise kirjeldus ning tuvastatud õigusrikkuja isik – B.H. Süüdistatav on andnud kohtueelses menetluses ütlusi (II kd. lk. 42-44), mille kohaselt ei ole ta kuritegu toime pannud. Selgitas, et ta ei ole päästikule vajutanud. Ütluste kohaselt seisis ta relvaga vehkimise ajal ning tema juures oli 1 turvamees. Relv oli tal püksivärvli vahel. Ta seisis, võttis relva välja, liigutas relva kelku, vehkis sellega erinevates suundades, vajutas päästikule, sihtides relva seina suunas, seejärel suunas relva endale pähe ja vajutas uuesti päästikule, et turvamees ei kardaks ja näeks, et see ei ole päris. Nägi, et turvamees ehmus tema tegevuse tõttu, kuna ta oli joobes. Siis tuli teine turvatöötaja ja küsis, kas see on tõeline püstol, vastas et ei ole ja andis püstoli ära. Vabandab selle juhtumi pärast, käitus ebaadekvaatselt. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd. Kohus leiab, et B.H on toime pannud kuriteo, mis vastab KarS § 120 koosseisule. Kannatanu ütlusi, et süüdistatav sihtis teda relvaga, toetavad tunnistajate AG, RO ja AA ütlused, samuti leiab see kajastamist videosalvestusel, mida on asitõendina vaadeldud. Usutavad on ka kannatanu ütlused, et relvaga sihtimise ajal tundis ta ohtu oma elule ja tervisele, kuna sellele viitab juba kannatanu reaktsioon toimunule – kätega näo katmine relvaga ähvardamise ajal ning ehmunud olek, mida on tajunud ka eelnimetatud tunnistajad. Lisaks kannatanule oli süüdistatava käitumisest šokis ka tunnistaja RO, mis veelgi tugevdab kohtu veendumust, et kui juba kõrvalseisja tajus süüdistatava käitumises ohtu, tundis seda kindlasti ka kannatanu, kellele oli relv otseselt suunatud. On igati mõistetav, et isik, kellele ligikaudu 50 cm kauguselt suunatakse relvataoline ese, millel selle kasutaja ka päästikut vajutab, tajub talle suunatud ohtu reaalsena ning peab võimalikuks enda tapmist või vähemalt tervisekahjustuste tekitamist. Kuna selline käitumine süüdistatava poolt tuli kannatanule ootamatuna ja üllatuslikult, ei saa ka kuidagi eeldada, et kannatanu oleks pidanud aru saama, et tegemist ei olnud päris relvaga, vaid mängupüstoliga, millest tulistamisega eluohtlike vigastuste tekitamine või tervise kahjustamine tavapäraselt võimalik ei ole. Seda, et mängupüstol nägi välja ehtne, on kinnitanud ka tunnistajad RO ja AA. Relva käeshoidmist ja sellega vehkimist ei ole eitanud ka süüdistatav ise. Kuigi tegemist oli mängupüstoliga, ei välista see süüdistatava käitumises ähvardamise koosseisu, kuna oluline on see, mida tunneb ähvardamise ajal kannatanu ning millistele asjaoludele tuginedes ta temale suunatud ohtu tajub. Nii on kannatanu avaldanud, et temale teadolevalt toimus tema ähvardamine päris püstoliga, kuna sellel oli ka salv. Sellisest teadmisest lähtuvalt oli ka kannatanu veendunud, et temale suunatud oht on reaalne. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Süüdistatava tegevus, mis seisnes relvataolise eseme kätte võtmises ja selle suunamises kannatanule näitab ilmekalt tema tahtlust panna kannatanu tundma hirmu oma elu pärast ning kuna välisel vaatlusel ei ole arusaadav, kas tegemist on pärisrelvaga või mitte, oli talle teada, et tema selline käitumine tekitab kannatanus igal juhul hirmu. Tema käitumine oli eesmärgipärane. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et B.H käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 120 järgi. 4 Süüdistus KarS § 121 järgi 10.09.2011.a episood, kannatanu RK Kohus leiab, et antud episoodis on B.H poolt toimepandud kuritegu tõendatud järgmiste tõenditega: -Kannatanu RK 13.09.2011.a ütlustega (I kd. lk. 6-10), mille kohaselt 10.09.2011.a kella 14.0015.00 vahel oli ta aadressil XXX, kui tuppa tulid kolm isikut, kes tahtsid jooma hakata. Tema ajas neid välja, kuid nad ei lahkunud ja hakkasid õlut jooma. Üks neist läks välja. Jõi koos nendega ühe pokaali õlut. Ühel hetkel hakkasid nad raha nõudma (pikem meestest), tema ütles, et raha ei ole. Seejärel tahtsid nad telekat võtta, aga tema keelas neid ja astus teleka eest välja. Seejärel lõid mõlemad isikud teda näkku, mille käigus tundis füüsilist valu. Teda löödi kordamööda, oli pikka aega pikali maas ja ei suutnud püsti tõusta. Seejärel hakkasid nad riiulitelt ja laualt asju võtma, võeti mobiiltelefon ja televiisor. Löömise tagajärjel on tal vigastatud näo parempoolne osa, peapõrutus, peale peksmist ta tõusta ei suutnud. Kannatanule tekitatud tervisekahjustused nähtuvad LK ütlustes, samuti on kahjustused fikseeritud patsiendikaardis ning isiku läbivaatuse protokollis koos fototabeliga. - LK antud ütluste (I kd. lk. 2-5; lk. 83-85) kohaselt läks ta 13.09.2011.a aadressile XXX, kus elab tema vend RK. Vend lamas voodis ja kaebas, et süda on paha ja pea valutab, nägu oli vigastatud, peaaegu sinine. Vennalt sai teada, et 10.09.2011.a käis tema juures Volodja oma sõpradega, et nad jõid koos, siis peksid kannatanut ja võtsid asju korterist. Ta läks koos RK traumapunkti. - SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla patsiendikaardist 56002 (I kd. lk. 11) nähtuvalt tuvastati RK 13.09.2011.a arstliku läbivaatuse käigus parema alalõua piirkonna turse (hematoom). - Vastavalt 13.09.2011.a isiku läbivaatuse protokollile koos fototabeliga (I kd. lk. 12-16) oli kannatanu RK näos paremal pool hematoom. Süüdistatava B.H ütlused ei ühti täies ulatuses RK ütlustega. Süüdistatav tunnistas 10.09.2011.a. RK juures viibimist ja tema löömist, kuid eitas kannatanu peksmist mitme isiku poolt ja seoses televiisori äravõtmisega. Selgitas, et 10.09.2011.a läks kannatanu juurde üksi, nad jõid tema poolt toodud õlut. On võimalik, et keegi võis veel sisse astuda, kuna kannatanul on seal nagu läbikäiguhoov. Kuna õlu lõppes otsa ja raha ei olnud, tegi ta ettepaneku anda pandimajja kannatanu televiisor. Kannatanule ettepanek ei meeldinud, kuid ta rääkis kannatanu pehmeks, mingit vägivalda ta seejuures ei kasutanud. Kannatanu nõusolekul viis televiisori toast välja ja läks pandimajja. Pandimaja vastuvõtja keeldus sellist risu vastu võtmast. Ei tahtnud rohkem televiisoriga jännata ja jättis selle pandimajja. Läks RK poole tagasi. Kui Raul küsis, kus televiisor on, kus on raha selle eest ja sõimas teda ropult, ei pidanud ta vastu ja lõi paar korda kannatanut rusikaga näkku, mille tagajärjel paistetasid Rauli huuled kohe üles. Kannatanu jäi voodile, aga tema läks üldse minema. B.H tunnistab seega end süüdi selles, et vastastikuses tülis lõi kaks korda RK rusikaga näkku. Süüdistatava seotus kannatanule tervisekahjustuse tekitamises leiab tõendamist ka äratundmiseks esitamise protokollis ja vastastamisprotokollis. - Vastavalt 23.09.2011.a äratundmiseks esitamise protokollile (I kd. lk. 53-55) tundis kannatanu RK fotol nr 1 ära isiku (Volodja), kellest ta rääkis 13.09.2011.a ülekuulamisel. Volodja on see pikemat kasvu mees, kes koos teistega peksis teda ja võttis TV. Fotol nr 1 on B.H . 5 Vastastamisel kannatanuga jäid kumbki oma ütluste juurde peksmise asjaolude osas ja kuna vastuolusid ei õnnestunud kõrvaldada, lõpetati B.H suhtes kriminaalmenetlus röövimise faktis ja kuritegu RK suhtes kvalifitseeriti KarS § 121 järgi (I kd. lk. 93-95). Kuna B.H on löömist tunnistanud ja seda tõendavad ka muud eespool analüüsitud tõendid, on tema tegevuses KarS § 121 nii objektiivne kui subjektiivne teokoosseis. Subjektiivsetelt tunnustelt on kuritegu toime pandud kavatsetult. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ka selles episoodis tuvastanud ei ole. Kehaline väärkohtlemine APsuhtes B.H on ta tunnistanud APpeksmist käte ja jalgadega ning on pidanud võimalikuks ka kiviga löömist vastu pead. Alkoholijoobe tõttu ta toimepandut detailselt ei suutnud meenutada. (3.kd. lk. 49-51). Lisaks süüdistatava ütlustele tõendavad AP peksmist B.H poolt: -kannatanu enda ütlused, milles ta räägib tema peksmisest Merimetsa Selveri taga talle tundmatu noormehe poolt (3.kd. lk. 29-30, 37); -kannatanu läbivaatuse protokoll koos fotodega, milles kirjeldatud ja nähtuvad tema vigastused pea ja õla piirkonnas (3.kd. lk. 31-35); -tunnistaja RP ütlused. Tunnistaja oli Merimetsa Selveri taga õues suitsu tegemas, kui kuulis metsast karjumist ja nägi, kuidas üks mees peksis teist käte ja jalgadega. Läks kauplusse sisse politseisse helistama ja kui tagasi tuli, oli peksja kadunud (3.kd. lk. 38-41); -kannatanuga ühises joomaseltskonnas viibinud tunnistajate NM, GZ, LP ja NO ütlused. Nimetatud isikud kõik nägid pealt AP peksmist B.H poolt. Lisaks rusikatega peksmisele lõi B.H kannatanut ka kaikaga pähe, selga ja jalgadesse ning maast võetud telliskiviga pähe (3.kd. lk. 59-70); -B.H kinnipidamise protokoll ja tema läbivaatuse protokoll, millest nähtub temal kinnipidamisel seljas olnud riiete ja jalas olnud jalanõude verega määrdumine ja ka tema käed olid verised (3.kd. lk.27-28, 42-48); -numbrile 110 helistatud kõne salvestise vaatlusprotokoll. Kõne sisust tulenevalt teatatakse Merimetsa Selveri taga toimunud ühe inimese peksmisest teise poolt. Kõne tehtud 19.05.2012.a. kell 15:59:43 ( 3.kd. lk. 95-96); -sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et peksmise kohal oli maas verd ja ka verega määrdunud poolik telliskivi (3.kd. lk.5-25). Kriminaalasjas kogutud tõendid kogumis kinnitavad, et AP peksti 19.mail 2012.a. kell 16 paiku Merimetsa Selveri taga metsas. Peksjaks oli B.H, kes peksis rusikate, jalgade, kaika ja telliskiviga. Seega on B.H pannud AP suhtes toime vägivallateo ja tekitanud tervisekahjustusi, milleks eksperdiarvamuse kohaselt olid äge kõvakelmealune verevalum vasakul otsmiku-oimu-kiiru piirkonnas, põrutushaavad peas, haavad suu limaskestal, näo ja vasaku õlavarre põrutus, nahaalune verevalum vasaku silma ümbruses, vasakul otsmiku-oimukiiru piirkonnas ja vasaku õlavarre piirkonnas (3.kd. lk. 86-89). Tulenevalt eksperdiarvamuses öeldust, et tervisekahjustused ei olnud eluohtlikud, on B.H poolt toime pandud kuritegu kvalifitseeritud õigesti KarS § 121 järgi. Kuritegu on toime pandud kavatsetult. Karistamine 6 B.H-le karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu või puudumist. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 121 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 120 rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Prokurör taotles süüdistatavat KarS § 120 järgi karistada 4-kuulise vangistusega, KarS § 121 järgi 1 aasta ja 6-kuulise vangistusega ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud, mida vähendada 1/3 võrra. Kohus nõustub prokuröriga osas, et B.H ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades võimalik karistada kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, kuna B.H on varem kolmel korral kriminaalkorras karistatud, kuid isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Selleks, et isik mõistaks oma õigusvastaste tegude tagajärgi ning hoiduks edaspidi süütegude sooritamisest, peab kohus põhjendatuks mõista B.H-le karistuseks vangistus. Kuna antud kriminaalasjas süüdistatakse B.H kokku kolmes episoodis, neist kahes kehalises väärkohtlemises, kus kannatanutele (eriti A. P ) põhjustatud tervisekahjustused olid ulatuslikud ja intensiivsed ning eriti suurendab tema süüd AP löömine telliskiviga elutähtsasse piirkonda, nõustub kohus KarS § 121 järgi vangistuse määras prokuröriga ja mõistab süüdistatavale 1 aasta ja 6-kuulise vangistuse. RV ähvardamise eest mõistab kohus karistuse keskmisest määrast väiksema, arvestades, et tegemist oli siiski mängupüstoliga ja arvestades kergendava asjaoluna süüdistatava kahetsust. B.H-le liitkaristust mõistes kuritegude kogumi eest KarS § 64 lg 1 alusel ei pea kohus võimalikuks lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, sest sellisel juhul jääks ta ähvardamise episoodis sisuliselt karistamata. Tähelepanuta ei saa jätta, et ähvardamine toimus relvataolise esemega ning seda ajal, kui kannatanu oli varguses kahtlustatavana kinni peetud. Nimetatu näitab, et süüdistatav suhtub tema poolt toime pandud õigusvastastesse tegudesse kergekäeliselt ja üleolevalt, olukorra tõsidust naeruvääristavalt ning tema reaalaseks mõjutamiseks on vajalik kohaldada ka teole vastav karistus. Seetõttu on põhjendatud mõista liitkaristus üksikkaristustest raskema suurendamise teel ning mõistetavaks liitkaristuseks on 1 aasta ja 9 kuud vangistust, mida lühimenetluse tõttu vähendada kolmandiku võrra, karistuseks jääb 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses kinnipeetuna viibitud aeg: 22.09.2011.a. ja 17.03.-19.03.2012.a., kokku 4 päeva ning kandmisele kuulub vangistus 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva algusega 19.05.2012.a. Tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Kuigi kaitsja taotles kohtult võimalust asendada B.H-le kohaldatud vangistus üldkasuliku tööga, peab kohus esitatud taotlust põhjendamatuks, kuna toimepandud kuritegude rohkus, samuti ohtlikkus ja laad kinnitavad, et B.H ei ole isik, kelle saaks jätta vabadusse ning allutada ta kriminaalhooldusele. Selline karistus ei vastaks B.H poolt toime pandud süü suurusele, samuti ei oleks see õiguskorra kaitsmise huvisid arvestav. Kohus juhindub
4. 7 Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teate esitamise korral on motiveeritud otsus kättesaadav Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleist alates 16.11.2012.a. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.