4-12-286 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2012 a Tallinn Väärteoasja number 4-12-286 (2230,12,001293) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisek

§ 248

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Priit Tuuna Kaebuse esitaja: G.G, ik: xxx, elukoht: xxx RESOLUTSIOON 1. Jätta G.G kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseijaoskonna Liiklusbüroo Liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Vahur Djakovi 15.01.2012 kiirmenetluse otsusele nr 10220912110997 (2230,12,001293) G.

§ 248

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseijaoskonna Liiklusbüroo Liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Vahur Djakovi 15.01.2012 kiirmenetluse otsus nr 10220912110997 (2230,12,001293) G.

§ 248

lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot muutmata ja tühistamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest või otsuse kohtus tutvumiseks kättesaadavuse päevast. Kassatsiooniõiguse soovist tuleb 7 päeva jooksul kirjalikult teatada Harju Maakohtule alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates 17.02.

1. Kassatsiooniõiguse soovist 7 päevase teatamistähtaja jooksul teatamise korral on kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg 1 19.03.
2. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsioonkaebust ei esitata, jõustub kohtuotsus 20.03.
3. Kui kassatsiooniõiguse soovist 7 päeva jooksul ei teatata, jõustub kohtuotsus 25.02.
4. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Politsei- ja Piirivalveameti Korrakaitsepolitseijaoskonna Liiklusbüroo Liiklusjärelevalvetalituse vanemliikluspolitseiniku Vahur Djakovi 15.01.2012 kiirmenetluse otsusega nr 10220912110997 (2230,12,001293) karistati G.G LS § 248 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot selles, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut. Pärast 4,5 tunnist sõiduaega ei alustanud puhkeaja kasutamist, ei kasutanud vähemalt 45 minutilist vaheaega kehtestatud korras kahes osas, rikkudes vaheajale kehtestatud nõudeid. Kasutatud sõiduaja kestvus oli ajavahemikul 11.01.2012 kell 12.04 kuni 11.01.2012 kella 17.41ni 4 tundi ja 55 minutit, millega rikkus LS § 130 lg 1; EP Parlamendi ja nõukogu määruse nr 561/2006 artikli 7 nõudeid ja pani sellega toime LS § 248 lg 1 ettenähtud väärteo. Otsusele esitas menetlusalune isik kaebuse, milles märkis, et temale süüks arvatud määruse nr 561/2006 artikkel 12 võimaldab erijuhul artiklite 6 kuni 9 nõuetest kõrvale kalduda. 11.01.2012 liikus autoga marsruudil Värnamo – Stockholm kus õhtul 16.45 kuni 17.15 jäi liiklusummikusse, Stockholmi kesklinnas ei ole võimalust kusagil turvaliselt peatuda teisi liiklejaid segamata ja liikluseeskirja rikkumata ning oli sunnitud lubatud sõiduaega ületama 25 minutit. Tunnistab, et oleks pidanud digitaalse sõidumeeriku väljatrükil kõrvalekalde ja selle põhjuse üles märkima, aga kiirustas laevale ja unustas seda teha. Seetõttu palub võimalusel otsus tühistada täies ulatuses või siis vähendada trahvisummat. Palub arvestada ka asjaoluga, et tal ei ole kehtivaid rikkumisi. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et sel päeval pidi läbi sõitma ca 500 km ja esimese poole järel tegi puhkepausi. Siis jäi sõita 250 kilomeetrit ja selleks oli aega 5 tundi. Ilmastikuolud läksid halvaks ja tekkisid ummikud ning aega jäi väheks. Ka Stockholmis olid ummikud. Jõudis sadamasse kui praam oli ees ning jäi ootele, veokeid hakati praamile lähemale suunama sõltuvalt veoki kaalust ja praamile sai 2 minutit enne väljumist. Seetõttu tuli tööaja ületamine 25 minutit. Ei saanud ka vahepeal puhkepausi teha ja siis piletiga sadamasse jääda, sest pilet oli broneeritud oluliselt varem. Nõus sellega, et rikkus nõudeid, samas artikkel 12 võimaldab seda, et juht peab kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse hiljemalt sobivasse peatuskohta jõudmisel märkima käsitsi sõidumeeriku salvestuslehele või väljatrükile. Seda unustas teha, seetõttu võikski trahvi vähendada. Alustas sõitu kell 06.44, praam pidi olema 17.
5. Esimene puhkus oli 10.27 kuni 11.
6. Aega oli siis 5 tundi ja 40 minutit ja Stockholmi jõudmiseks plaanis 3,5 tundi, kuid tekkisid ummikud. Kuskil parklas ei peatunud, seisis ummikutes ja ei teadnud kui kaua kui tee oli kinni, on minuteid, mis ei ületanud 15 minutilist puhkeaega, ei teadnud kuidas käituda. Teab, et puhkeaja režiimi võib sõidumeerikul salvestada ainult siis kui on tööülesannetest vabastatud. 16 minutit käsitleb liikumist sadamas ja laevale sõitmist. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. On tuvastatud EÜ määruse 561/2006 artikli 7 nõuete rikkumine. On arusaadav, et kaebuse esitaja tugineb artiklist 12 tulenevatele eranditele, mis võimaldavad artiklite 6 kuni 9 nõuetest kõrvalekaldumist, kuid seda vaid tingimusel, et tagatakse sõidukis asuvate isikute, sõiduki või selle lasti ohutus. Seejuures peab kõrvalekaldumise laad ja põhjus olema märgitud sõidumeeriku salvestuslehele. Samas tuleneb Euroopa Kohtu lahenditest selgitus artikli 12 kohta, mille kohaselt ei lubata nõuetest kõrvale kalduda asjaoludel, mis olid teada juba enne reisi algust. See on võimalik vaid asjaoludel kui nõuete järgimine muutub võimatuks, on ebatavalised raskused, mis ei allu juhi tahtele ja kõrvalekaldumine on vältimatu ja seda ei ole võimalik ette näha. Erandiks võib olla lasti ohutus, kuid igal juhul tuleb tagada liiklusohutus. 2 Seega peab olema töö selliselt korraldatud, et saaks järgida nõudeid. Kui juht tegutseb aktiivselt sõiduki roolis veotegevuses, siis käsitletakse seda sõitmisena, hoolimata sellest kas ta on foori taga või ummikus. Juht pidi teadma, et sellisel aastaajal võivad olla halvad teeolud. Salvestise tagumisel küljel puudub ka märge selle kohta, et oleks kõrvale kaldutud ettenägematutel põhjustel. Samas on seisakuid juhi poolt kasutatud puhkeaja režiimina, mida otsuse tegija ei ole arvestanud sõiduaja sisse, kuid kaebuse esitaja ütluste kohaselt osales ta ka sellel ajal liikluses, mistõttu sõiduaeg pikeneks veelgi. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, sellele lisatud sõidumeeriku väljatrükiga, kuulanud ära kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja arvamused, tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevatele seisukohtadele. Vastavalt LS § 248 lg 1 sätetele karistatakse kehtestatud vaheaja mittekasutamise eest pärast 4,5 tunnist sõiduaega mootorsõidukijuhi poolt rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Kaebuse esitajale määrati karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, so ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kohtuistungil kaebuse esitaja tunnistas väärteo toimepanemist ja selgitas, et muutunud ilmastikuolude ja tekkinud ummikute tõttu ei saanud ta planeeritud aja jooksul sadamasse ning teha vajalikku puhkepausi, kuid unustas märkida sõidumeeriku väljatrükile kõrvalekaldumise laadi ja põhjuse kohta kui oli jõudnud praamile, leides, et samas oleks olnud kohaldatav artikli 12 sätestatud võimalus kõrvale kalduda artiklite 6 kuni 9 nõuetest. Kohus suhtub taolisesse väitesse kriitiliselt. Kaebuse esitaja alustas sõitu 11.01.2012 varahommikul, teades, et tegemist on talveajaga ja sõidutingimused eeldatavalt rasked ning arvestades aega, mil ta pidi jõudma sadamasse, siis on üldteada asjaolu, et linnas, sõltumata selle asukohast, on õhtusel ajal liiklusummikud. Seega ei ole tegemist ettenägematute asjaoludega ning ilmastikuolud ja õhtune tipptund linnas teada igale sõidukijuhile, sh ka veokijuhile. Seega oli teada see, et kohale jõudmiseks peab olema piisav ajavaru. Kaebuse esitaja ütlustest väärteo toimepanemise kohta nähtus, et ta on vaheajale ja puhkeajale esitatud nõuetega hästi kursis ning sõidumeeriku väljatrükist nähtuvalt on ta ka manipuleerinud sõidumeeriku näitudega, lülitades kell 14.13 kuni 14.19 ja 16.02 kuni 16.04, so kokku 8 minutit sõidumeeriku vaheaja režiimile, et näidata puhkeaega, kuigi oli pidevalt roolis ja veotegevuses ning seisis liiklusummikutes. Taoline käitumine näitab objektiivselt seda, et kaebuse esitaja oli teadlik vaheaja nõuetest ja sellest, et ta ei järgi neid nõudeid ning püüdis taolisel viisil vaheaja pikkust suurendada, vähendamaks ettenähtud, kuid kasutamata jäetud vaheaja aega. Seejuures ei suutnud ta kummalgi juhul venitada seda aega piisavalt pikaks. Peale selle on sõidumeerikult näha, et juht on tegelenud ka korduvalt teiste töödega (13.06 kuni 13.13, 14.06 kuni 14.11, 14.20 kuni 14.22, 16.06 kuni 16.08, kokku 16 minutit), kuigi kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et ta tankimas käinud ei ole. Seega tegutses kaebuse esitaja teadlikult. Arvestades seda, kuidas kaebuse esitaja lülitas sõidumeerikut ühelt režiimilt teisele, saab järeldada, et nende ümberlülituste tegemist pidas kaebuse esitaja piisavaks ega pidanud vajalikuks enam artikli 12 kohaselt märkida sõidumeeriku väljatrükile vaheaja nõuetest kõrvalekaldumist, pidades kõrvalekaldumist tühiseks. Samas, oleks kaebuse esitaja pidanud kõrvalekaldumise põhjust oluliseks, oleks ta seda kindlasti märkinud, sest eelnevalt oli ta tundide jooksul manipuleerinud sõidumeerikuga ja praamil oleks selleks olnud piisavalt aega. Seetõttu ei loe kohus kaebuse esitaja väiteid sõidumeeriku väljatrükile kõrvalekaldumise märkimise unustamise kohta usaldusväärseks. Kohus leiab, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärteo toimepanemine on täies ulatuses tõendamist leidnud ning see käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Mis puutub menetlusalusele isikule määratud karistust ettenähtud sanktsiooni keskmises määras, siis leiab kohus, et see karistus vastab isiku süüle. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 3 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesoleval juhul võib rikkumise ulatust arvestades asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on keskmine, mis peaks tingima ka karistuse määramise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Vaidlustatud otsuse kohaselt ei ole selliseid asjaolusid tuvastatud ning ka kohtulikul arutamisel ei tuvastanud kohus ei karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Peale selle tuleb karistuse valikul lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Kaebuse esitanud isiku karistusandmetest nähtuvalt ei ole teda karistusregistrisse kantud, millest saab järeldada, et kaebuse esitajal kehtivad karistused puuduvad. Kohus leiab, et sellise asjaoluga on kohtuväline menetleja ka arvestanud, kuivõrd kehtivate karistuste olemasolul olnuks ilmselgelt ka karistus rangem. Peale eelmärgitu tuleb karistuse määramisel lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra alla ka liikluskord. Liikluses on aga suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõidukid, millede juhtidelt eeldatakse nii liikleja kohustuste täitmist kui ka juhi kohustuste täitmist. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on aga kaebuse esitaja temale inkrimineeritud väärteo toime pannud tahtlikult, püüdes sõidumeeriku andmeid muutes oma süüd vähendada. Samas on kaebuse esitanud isik oma kohustustest hästi teadlik. Seetõttu, arvestades menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos tuvastatud süü suurust, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kehtivate karistuste puudumist ja õiguskorra kaitsmise huvisid, siis on kohus seisukohal, et määratud rahatrahv ettenähtud sanktsiooni keskmises määras on põhjendatud ja kohtu arvates puudub igasugune alus selle karistuse kergendamiseks, rääkimata selle tühistamisest. Eeltoodud motiividel asub kohus seisukohale, et puudub seaduslik alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata ja tühistamata. Märt Toming Kohtunik 4