← Eesti

1-10-4971/42

Obsah (5)§ 342§ 45§ 175§ 185§ 337

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. märts 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-10-4971 Kohtukoosseis Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Meeli

§ 342

lg 3 p 1 antud õigusega, korrata kõiki maakohtu otsuse põhiosas kajastatud asjaolusid, piirdub vaid apellatsioonide peamistele väidetele hinnangu andmisega. 4 6.2 Esitatud apellatsioonides taotleb apellant maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist ning süüdistatava õigeksmõistmist. Kriminaalkolleegium peab vajalikuks viidata tõendite hindamise põhinõudele, mis kehtestab, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel süüdistatav talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt nt RKKKo 3-1-177-05). Kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole sellised vead maakohtu otsuses aga tuvastatavad. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis, neid omavaheliselt kõrvutanud ning usaldusväärselt lükanud ümber nii süüdistatava kaitseversiooni kui ka kaitsja asjassepuutuvad väited. Siinjuures kolleegium märgib, et apellant ei ole apellatsioonis viidanud ühelegi tõendile, mille seaduslikkusele või usaldusväärsusele oleks kohus andnud süüdistatava arvamuse kohaselt ebaõige hinnangu. Samuti puuduvad viited kohtuliku uurimise puudulikkusele või ühekülgsusele. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonides esitatud väited eraldivõetult ega ka kogumis ei anna alust maakohtu seisukohtade ümberhindamiseks, kuna nad ei lükka ümber maakohtu otsuses esitatud enam kui veenvaid põhjendusi küsimuses, mis puudutab süüdistatava poolt talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemist. T.T on apellatsioonis märkinud, et kuna tal oli ahjuküttega korter ja kütet ta ka tegelikult ostis ja raha kulutas, pidi ta ka toimetulekutoetust saama. T.T-le süüdistuses etteheidetud tegude tegelikku toimepanemist pole apellant vaidlustanud. Tuvastamist on leidnud ja selles osas vaidlus ka puudub, et dokumentidele, millised T.T esitas kohalikule omavalitsusele, kanti süüdistatava poolt andmed, mis ei olnud sisult õiged, seega oli tegemist fiktiivsete dokumentidega. Võltsiti ka allkirju. T.T kirjutas vähemalt viiel korral U.K allkirja ja M.L kuuel korral A.R allkirja. Selleks puudus neil aga igasugune õigus. Kolleegium nõustub prokuröri seisukohaga, et kõigi 31 arve- kviitungi ja 8 lepingu puhul oli tegemist majandustehingu toimumist kinnitavate tõenditega, mida muuhulgas kinnitab ka allkiri ja millised olid õiguste omandamiste alusteks. Seega on maakohtu poolt tuvastatud KarS § 344 lg 1 ettenähtud koosseis, dokumendi, mis oli kohane õiguse omandamiseks, võltsimine. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, millele viitas ka apellatsioonikohtus prokurör, et T.T on ise menetluse käigus kinnitanud ja seda pole ka vaidlustatud, et dokumentides kajastatud tehinguid ei toimunud. T.T apellatsioonis esitatu, et ta ikkagi ostis küttepuid, kuid selle kohta tal igasugused arve-kviitungid puuduvad, ei muuda võltsitud dokumente sisult õigeteks ega anna alust jõuda järeldusele, et kohalikule omavalitsusele esitati õigeid andmeid. Dokumentidel kajastatud andmed olid valed, väljamõeldud ja võltsitud ametlikud dokumendid esitas T.T kohalikule omavalitsusele toetuse saamise eesmärgil. 5 Seega on kohus seaduslikult tuvastanud T.T käitumises ka KarS § 280 lg 1 objektiivse ja ka subjektiivse koosseisu.

  1. Kokkuvõtvalt kolleegium leiab, et kuigi apellant on maakohtu otsuse tühistamise alusena viidanud materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele, pole antud juhul esitatud juriidilist argumentatsiooni, mis annaks aluse sellisele järeldusele jõuda.
  2. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus kuulub tühistamisele osas, millega T.T-lt mõisteti välja Sindi linna kasuks tsiviilhagi summas 2872,45 eurot. Riigikohus on varasemalt korduvalt väljendanud seisukoha, mille järgi saab kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks olla üksnes nõue, mida on põhimõtteliselt võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses (vt. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendid nr. 3-11-60-07; 3-1-1-35-08; 3-1-1-73-09; 3-1-1-101-09). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Sindi linna tsiviilhagi aluseks asjaolu, et T.T esitas Sindi Linnavalitsusele valeandmeid, millest tingituna maksis linnavalitsus süüdistatavale alusetult toimetulekutoetust 2872,45 euro suuruses summas. Alusetult makstud toimetulekutoetuse tagastamist ei ole võimalik nõuda tsiviilhagi esitamise teel, sest sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 30 lg 7 kohaselt tuleb sellised nõuded lahendada haldusmenetluses ettekirjutusega. SHS § 30 lg 7 sätestab, et kui toetus maksti isikule teadvalt andmete varjamise või valeandmete esitamise tõttu, tagastab isik saadu vabatahtlikult. Kui isik keeldub saadut vabatahtlikult hüvitamast, võib valla- või linnavalitsus teha isikule ettekirjutuse. Sama paragrahvi
  3. lõike kohaselt on valla- või linnavalitsusel ettekirjutuse täitmata jätmise korral õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Valla- või linnavalitsuse ettekirjutus on tulenevalt HKMS § 4 lg-st 1 vaidlustatav halduskohtus. Kohtukolleegium leiab, et tulenevalt eeltoodust Sindi linna hagi lahendamine ei kuulu kohtu pädevusse. Vastavalt TsMS § 423 lg 1 p 13 kohus jätab hagi läbivaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt maakohus kandis tsiviilhagi tagamiseks kinnistusregistri registriossa nr. 372506 T.T-le kuuluvale kinnisasjale (asukohaga Pärnu mnt 12a-7, Sindi linn) kohtuliku hüpoteeki 35 315 krooni ulatuses Sindi linna kasuks Sindi Linnavalitsuse kaudu. Tulenevalt TsMS § 386 lg 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse.
  4. Mõistetud karistust pole eraldi vaidlustatud, seetõttu peab kolleegium vajalikuks vaid märkida, et nii mõistetud karistus, kui ka T.T tingimisi karistusest vabastamine, on kooskõlas karistuse mõistmise üldiste põhimõtetega. Karistuse mõistmisel materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusõiguslikke rikkumisi kolleegium ei tuvastanud. 10.

§ 45lg 4 kohaselt on kaitsja osavõtt kohtumenetlusest kohustuslik.

Advokaat taotleb ringkonnakohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungist osavõtu eest 6 kaitsjatasu väljamõistmist, koos käibemaksuga, summas 139,20 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsja taotlus kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale makstav tasu menetluskulu.

§ 185

lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Ringkonnakohus jätab esimese astme kohtuotsuse T.T süüdimõistmise ja temale karistuse mõistmise osas muutmata, mis on ette nähtud

§ 337

lg 1 p 1, seega jäävad T.T süüdistusasjas määratud kaitsja Avo Pärmann’i tasu T.T kanda. 11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 1, 4, § 342 lg 3 p 1 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 16.

märtsi 2011 aasta otsuse T.T süüdimõistmise ja tema karistamise osas muutmata ja tühistab maakohtu otsuse T.T-lt tsiviilhagi väljamõistmise osas. T.T esitatud apellatsiooni jätab kohus rahuldamata. Pavel Gontšarov Meelika Aava Sten Lind 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.