lg 2,3 kohaldades määrata, et mõistetud rahatrahv 120 eurot tuleb tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 30 eurot. Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates päevast, mil isik otsusest teada sai või teada saama pidi. VAIDLUSTATUD OTSUSE SISU Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi Saareoks 30.04.2012.a. kiirmenetluse otsusega väärteoasjas 2302,12,006423 tuvastati, et K.I juhtis 30.04.2012.a. kell 20:20 Harju maakonnas, Jõelähtme vallas, Tallinn – Narva mnt 11. Kilomeetril mootorsõidukit Audi A4 Avant registreerimismärgiga xxx kiirusega 79 +/-3 km/h, lubatud 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 26 km/h. Väärteo toimepanek on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik ei ole esitanud vastulauset. Menetlusalune isik K.I rikkus seega liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 nõudeid pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. Võttes aluseks eeltoodut ja lähtudes
lg 1 määras kohtuväline menetleja K.I-le LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahvi 30 trahviühiku ulatuses s.o. 120 eurot. KAEBUSE SISU K.I esitas 14.05.2012.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et vaidlustab Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi S 30.04.2012.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,12,006423 osaliselt ning palub vähendada mõistetud trahvisumma. K.I tunnistab esitatud kaebuses, et 30.04.2012.a. ületas lubatud suurimat sõidukiirust ja kahetses, et rikkus liikluseeskirja. Kaebaja väidab, et tal puudus tahtlus kiiruse ületamiseks ning antud teelõigul olid käimas teeremondi tööd, mistõttu olid muudatused lubatud suurimas piirkiiruses. Kaebuse esitaja leiab, et talle määratud rahaline trahv on motiveerimata ning ei ole võetud arvesse kergendavaid asjaolusid. Kiirmenetluse otsuses on märgitud kergendavate asjaolude reale puuduvad. Menetleja põhjendas, et talle määratud trahv on „miinimum trahv“, mida on võimalik antud rikkumise puhul teha, kuigi seadus ei sätesta miinimumi vaid maksimumi. Samuti leiab, et otsust on motiveerimata. Seega kaebuse esitaja palub vähendada tasumisele kuuluvat trahvisummat kuni 60 eurot. KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHT Kohtuvälise menetleja esindaja nõustus kohtule 04.06.2012.a. saadetud kirjalikus seisukohas väärteoasja nr 4 – 12 – 2129 (2302,12,006423) K.I kaebuses kohtuvälise menetleja otsuse peale läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldab, et antud väärtegu on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Kohtuväline menetleja jäi seisukohale, et menetlusalune isik pani toime ohtliku väärteo ning tegemist oli tahtliku ja liiklusreeglite nõuete rikkumisega, mille puhul on 30 trahviühiku, s.o. 12 euro ulatuses karistuse kohaldamine põhjendatud. LS § 227 lg 2 alusel võib taolise rikkumise eest määrata karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega kuni 6-ks kuuks. Minimaalne rahatrahv väärteo toimepanemise eest on 3 trahviühikut. Seega kohtuväline menetleja leiab, et karistus on määratud alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kaebaja leidis, et kohtuväline menetleja on jätnud arvestamata karistust kergendavate asjaoludega, milleks olid halvasti tähsitatud liikluskorraldus, süü tunnistamine ja igakülgne koostöö politseiametnikega. Kohtuväline menetleja asub seisukohale, et taoline kaebuse väide on asjakohatu. Kohtuväline menetleja lähtub karistuse määramisel sanktsiooni keskmisest määrast kui puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning eelnimetatud asjaolude ilmnemisel vastavalt siis kas vähendatakse või suurendatakse määratavat karistust. Menetlusalune isik on kahetsust maininud alles kaebuses, seega ei saanud kohtuväline menetleja karistuse määramisel menetlusaluse isiku kahetsuse kui kergendava asjaoluna arvestada. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et lubatud sõidukiiruse ületamine oli tahtlikult toime pandud tegu ning rikkuja eesmärgiks oligi lubatud sõidukiirust ületada ning arvestades lubatud sõidukiiruse ületamise ulatust. Kohtuväline menetleja jääb seisukohale, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud 2 otsust muutmata ning tühistamata. Kohtuväline menetleja ei ole selle vastu, kui määratud rahatrahv 120 eurot kuulub tasumisele ositi. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja poolt esitatud seisukohtadega ja väärateoasja materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Liiklusseaduse § 50 lõige 5 punkt 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Liiklusseaduse § 227 lõige 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 – 40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuueks kuuks. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt on K.I poolt 30.04.2012.a. toimepandud tegu tõendamist leidnud: 30.04.2012.a. koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles nähtuvalt K.I on andnud ütlusi, et Narva poolt Tallinnasse sisse sõites ei näinud kiirust piiravaid märke. Põhjuseks pimestav päike ning liiklusmärkidega kirjuks aetud sissesõit linna. 30.04.2012.a. koostatud liiklusjärelvalve kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, milles nähtuvalt mõõdeti sõiduki Audi A4 Avant reg.nr xxx sõidukiiruseks 79 km/h +/- 3 km/h. Lubatud teelõigul sõidukiirus 50 km/h. Seega ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 26 km/h. 30.04.2012.a. koostatud tunnistaja ülekuulamise protokolliga, mille kohaselt mõõtis Tallinn – Narva mnt 11 km suunaga Tallinn Audi reg.nr xxx sõidukiiruseks 79 km/h. Sõidukit juhtis K.I sünd 29.02.1988.a.. Karistusregistri väljavõtte, mille kohaselt K.I on varem väärteokorras karistatud 2-l korral rahatrahvidega. K.I poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseeritud. Karistuse määramisel on kohtuvälise menetleja poolt arvestatud K.I varasemat liiklusalast käitumist. Liiklusseaduse § 227 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmise 6 kuuni. Kohtuväline menetleja on eelnimetatud asjaolusid hinnates jõudnud järeldusele, et K.I on võimalik karistada rahatrahviga mis jääb sanktsiooni keskmise määra piiridesse. Eeltoodust lähtudes kohus leiab, et mõistetud karistus on proportsionaalne toimepandud rikkumisega ning selle suurus muutmisele ei kuulu.
lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja võib mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ning ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik määrata rahatrahv 120 eurot tasumisele ositi tasuda 4 (nelja) kuu jooksul alates otsuse jõustumisest igakuiste maksetena summas 30 eurot
Eeltoodust lähtudes jätab kohus K.I kaebuse rahuldamata ja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo liiklusjärelvalve talituse liikluspolitseinik Aivi Saareoks 30.04.2012.a. kiirmenetluse otsuse väärteoasjas 2302,12,006423 sisuliselt muutmata, kuid
3 Kohus juhindub V™S § 120 lg 1, 132 punktist 1, § 133, § 134;
lg 1,2,3 Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.