KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23.aprill 2012.a Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-12-1180 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Kohtuis

§ 236

lg 1 järgi Vaidlustatud lahend Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 05.03.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,11,020088 Asja läbivaatamise kuupäev 12.04.2012.a, 19.04.2012 Istungil osalenud isikud kaebuse esitaja G.N kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri, esindaja Helen Kommussar RESOLUTSIOON Juhindudes V™S § 132 p 1, § 133-135, kohus otsustas: Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo avariitalituse 05.03.2012.a. üldmenetluse otsus väärteoasjas nr. 2302,11,020088 muutmata ning G.N-i kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja, teatades kirjalikult kassatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates lõpposa kuulutamisest ning esitades kassatsiooni 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kaebuse arutamisel kohus tegi kindlaks: Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariipolitseinik Margit Villems koostas 06.02.2012.a. väärteoprotokolli AB 1177868 G.N-ile selle kohta, et tema 30.12.2011.a. kell 01.24 juhtis Tallinnas, S 2 juures sõidukit VW Sharan, reg. märgiga XXX, tagurdamisel ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara ja sõitis otsa pargitud sõidukile. Põhjustades sellega varalise kahju AS-le Nordea Finance Estonia ja ES. Juht lahkus liiklusõnnetuse sündmuskohalt sellest politseile nõuetekohaselt teatamata. Kirjeldatud tegevusega rikkus G.N LS § 16 lg 1 ja § 169 lg 5 nõudeid, pannes sellega toime väärteod, mis on kvalifitseeritavad liiklusseaduse §

§ 236lg 1 järgi.

Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo avariitalituse avariiteenistuse teenistuse vanem Tanel Pajumaa karistas 05.03.2012.a. G.N väärteosasjas nr. 2302,11,020088 tehtud otsusega ülalnimetatud õiguserikkumiste eest liiklusseaduse § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 132 eurot ja § 236 lg 1 alusel rahatrahviga 152 eurot. Harju Maakohtule esitatud kaebuses palub kaebuse esitaja G.N tühistada vaidlustatud otsus ning lõpetada vääreomenetlus tema suhtes ja ta õigeks mõista. Kaebuse esitaja jäi kohtus oma kaebuse juurde. Ta selgitas, et ta töötas sel ööl taksos, läks tööle 29.12.2011 ja sõitsin kuskil kella 4 või 5-ni hommikul ja ta võis olla ka vanalinnas. Ta ei mäleta, kas S maja juures oli. Tal olid kliendid, keda viis vanalinna ja kesklinna, seega võis olla vanalinnas ja sõita sel tänaval, aga ta ei ole teinud ühtegi avariid, sest nägi seda autot Honda Civic, selle vigastusi, aga need vead võisid tekkida kellegi teise tõttu. Tema autol oleks sellisel juhul ka vigastused olnud, aga neid ei olnud. IL ta ei tunne. Arvab, et tunnistaja, kes andis politseile tema sõiduki numbri, nägi valesti. Ei usu, et tunnistaja valetab, aga talvel pool 2 öösel on pime ja ta ei tea, miks ja kuidas võis tunnistaja näha tema auto numbrit. Ei tea, kus tunnistaja seisis ja kuidas ta vaatas. Volkswagen kuulub ES, tema on vastutav kasutaja. Ei ole võimalik, et 30.12.2011 ööl juhtis keegi teine Volkswagenit, sest auto oli sel ajal tema käes ja tema sõitis sellega. Tunnistaja LMandis kohtus ütlusi, mille kohaselt G.N on talle võõras. IL ei tunne. Parkis auto õhtul võib-olla 6-7 paiku kodu lähedale S 2 juurde. S 2 juures on tänav valgustatud. Järgmisel hommikul ruttas tööle, ilm oli vihmane. Vigastusi autol ei märganud, kuna ilm oli sombune ja porine. Hämar oli, sest see oli talvehommik. Lahkus S 2 parkimiskohalt poole 9 paiku. Esimest korda märkas kriimustusi siis, kui politseist helistati 30.12.2011, selleks ajaks oli jõudnud oma sõidukiga sõita S 2 parkimiskohast Mustamäe tee 3 parklasse. Helistati politseist, öeldi, et vanalinnas on toimunud öösel õnnetus tema autoga. Tunnistaja, kes nägi õnnetust, olevat helistanud politseisse. Läks välja ja nägi, et tõepoolest vasakpoolne esimene nurk on kriimustatud ja mõlkis. Sõidukil eesotsas eelnevalt vigastusi ei olnud. Varasemad vigastused olid tagaotsas - tagastangel. On täiesti veendunud, et 29.12.2011 õhtul autot ära parkides autol vigastusi ei olnud. Peale tema ei kasuta keegi Civicut. Ei ole võimalik, et keegi kasutas tema teadmata sõidukit, sest see on tööauto ja talle määratud, ta täidab sellega oma töökohustusi. Autol on signalisatsioon, kuid hommikul auto juures midagi teistmoodi ei olnud. Ei mäleta, et oleks kuulnud öösel signalisatsiooni töötamist. Vigastusi täpselt ei mäleta, aga esimese vasaku nurga lambi juurest oli mõlkis ja kriimustused, oli nagu paigast ära natuke. Selle hommikupoolse sõidu ajal töökohale Mustamäele Civic ei osalenud mõnes liiklusõnnetuses ja Mustamäe tee 3 parklas need vigastused ei saanud tekkida, sest see on suur parkla ja see oli tühi, mõned üksikud autod olid. Tunnistaja IL andis kohtus ütlusi, mille järgi ta G.N isiklikult ei tunne. Civicu omanikku ei tea. Kuupäeva ei mäleta, kellaaeg oli umbes 12, kui oli õhtul Chedi restorani ees, s.o S tänaval. Ootas ühte inimest, nägi taksot Volkswagen Sharan vist ja Honda Civic oli ka. Tema oli näoga S suunas, seal on tupikumärk ristmiku ees, auto seisis seal ristmiku peal või natuke eemal. Takso ootas kliente ja keegi tuli peale, ta hakkas tagurdama ja tagurdas parema tagumise nurgaga Civicule vasakusse juhi esitiiba sisse. Siis takso sõitis S tänavat pidi üles. 2 Seejärel läks üks 10 minutit mööda, takso tegi uue ringi, juht vaatas Honda Civicut lähemalt, mis kahjustused on. On täiesti kindel, et Volkswagen Sharani roolis oli kaebaja. Tänav oli valgustatud, vaatevälja miski ei seganud. Honda Civicul signalisatsioon ega tuled tööle ei hakanud. Sharan oli kas must või tumesinine ja Honda oli roheline. Võimalik, taksojuht ei saanud aru kokkupõrkest. Siis ta helistas politseisse, Volkswageni tähed olid XXX ja Honda Civicul vist XXX. Ei ole võimalik, et ta eksis ja nägi numbrimärke valesti. 20 meetrit oli umbes vahemaa tema ja autode vahel. Ei, tea, kas Civicul oli eelnevalt esitiib vigastatud. Sharanil olid taksotunnused, oli vist Global takso. See oli märgitud juhi küljeuksele. Ilmaolustikku ei mäleta. Civic oli vist tolmume. Kokkupuute tagajärjel seisev sõiduk ei liikunud. Civicul oli poritiiva esimesest nurgast tule all 20 cm läbimõõduga mõlk. Ta ei pannud tähele, kas kokkupuute tagajärjel Sharanil tekkisid vigastused. Kõike toimunut nägi läbi sõiduki akna, oli üksi oma sõidukis, istus juhi kohal. Peale kokkupuudet Volkswagen Sharani juht autost välja ei tulnud, ta tagurdas tagasi, vaatas ja läks minema. Pärast tuli uuesti, sõitis Civicu kõrvale ja vaatas seda. Enda autost taksojuht välja ei tulnud. On veendunud, et takso sõitis Honda Civicu kõrvale ja juht jälgis seda Honda Civicut. Teab numbrimärgi järgi, et tegemist oli kahel korral sama Sharaniga, number see oli sama, kes tagurdas sisse. Kahe ringi vahe oli kuskil 10 minutit. Kui Sharan teist korda sündmuskohale saabus, sõitis temast mööda. Nägi Sharani vasakut külge ja juhti. Nähtavaid vigastusi tagaosas ei näinud. Kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta kaebus rahuldamata. Leiab ja toetub oma seisukoha kujundamisel eksperdi arvamusele, mille kohaselt on Honda Civicu vigastused võimalik ühildada Volkswagen Sharani tagastange külgmise osaga. Antud juhul läheb see arvamus kokku ka tunnistaja IL ütlustega, kelle kohaselt toimus kokkupõrge just sedasi. Asjaolu, et Volkswageni kontrollis hetkel nähtavaid vigastusi ei leitud, ei välista sõidukite varasemat kokkupuudet. Samuti toetub kohtuväline menetleja kahe tunnistaja ütlustele. LMväitis, et tema sõidukile ei olnud antud piirkonnas vigastusi, mis ta tuvastas järgmisel hommikul. IL ütles, et nägi sõidukitevahelist kokkupuudet ja on selles täiesti kindel. Samuti nägi ta, kuidas sõiduk naases sündmuskohale. Kaebuse esitaja on ise ka öelnud, et võis olla sel ajal sündmuskohal ja kindel on selles, et juhtis antud õhtul kõnealust sõidukit. Sõidukite kokkupuutel ei pruugi jääda nähtavaid vigastusi. Osad detailid võivad jääda samasuguseks väliselt. Seega palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohus avaldas ja uuris järgmisi kirjalikke tõendeid: sündmuskoha vaatlusprotokoll 2302,11,020088 koos fototabelitega, ekspertiisimäärus 17.01.2012, ekspertiisiakt nr 12ELT0004, 25.01.2012, koos fototabelitega ja õiendiga, 06.02.2012 väärteoprotokoll AB 1177868, 05.03.2012.a otsus väärteoasjas, karistusregistri teatis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud kaebuse esitaja selgitused, tunnistajate ütlused, ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamuse, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab, et G.N-i kaebus ei ole põhjendatud. V™S § 123 lg 2 järgi kontrollib kohus sõltumata kaebuse piiridest kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kaebuse esitanud isik vaidlustas otsuse süüdistuses liiklusseaduse §

§ 236lg 1 järgi järgi sisuliselt.

Kaebaja ütluste kohaselt ta ei põhjustanud liiklusõnnetust. Põhiküsimusteks käesolevas asjas on:

1. Kas G.N tagurdas 30.12.2011.a. kell 01.24 tema kasutuses olnud sõiduautoga Volkswagen Sharan, reg. märgiga XXX selliselt, et põhjustas liiklusõnnetuse? Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, siis
2. Kas G.N pidi teavitama toimunud liiklusõnnetusest politseid? 3 Kohus peab vajalikuks märkida liiklusõnnetuse põhjustamise kohta järgmist: Liiklusseaduse § 14 lg 2 kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. LS § 223 lg 1 näeb ette karistuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Maakohus, asudes vastust otsima esimesele küsimusele, leiab, et asja kohtulikul uurimisel ilmnesid olulised vastuolud ühelt poolt kaebuse esitaja G.N-i ning teiselt poolt tunnistaja IL ütlustes. Tunnistaja LM aga ei näinud liiklusõnnetuse toimumist, mistõttu ei oska selle kohta ka ütlusi anda. Kaebuse esitaja väitis, et tema ole ei sõiduautole Honda Civic oma sõidukiga sisse ei sõitnud. Analüüsinud esmalt kaebuse esitaja ütlusi, märgib kohus, et neis on täheldatav tugev ennastõigustav tendents. See ilmneb näiteks selles, kuidas G.N püüdis kohut veenda selles, nagu oleks vigastused sõidukile Honda Civic tekitanud keegi teine, sest tema autol oleks sellisel juhul ka vigastused olnud, aga neid ei olnud. Hindamaks G.N-ile esitatud süü tõendatust, tuleb kohtul hinnata, kelle ütlusi lugeda usaldusväärseteks. Kohus leiab, et tunnistaja IL ütlused on usutavad. Puudub alus kahelda kõnealuse tunnistaja ütluste õigsuses, kes nägi pealt sõiduauto Volkswagen Sharan otsasõitu sõiduautole Honda Civic. Tunnistaja kinnitas kohtus, et nägi liiklusõnnetuse toimumist 20 m kauguselt, tänav oli valgustatud, tema vaatevälja miski ei seganud. Samuti kirjeldab tunnistaja üksikasjalikult, et tegemist oli taksotunnustega sõidukiga VW Sharan. Ka mõlema liiklusõnnetuses osalenud auto kerevärve oskas tunnistaja öelda, Sharan oli kas must või tumesinine ja Honda oli roheline. Nähtuvalt ka EKEI ekspert Jaan M poolt tehtud ja ekspertiisiaktile lisatud fototabelitelt, ühtivad sõidukite värvid tunnistaja poolt öelduga. Kuna miski tunnistaja vaatevälja ei seganud, siis sai ta ka näha sõidukite numbrimärke, mille ta ka politseile telefoni teel edastas. Kohus peab tunnistaja ILpoolt kohtulikul uurimisel antud ütlusi õigeteks ja seda alljärgnevatel põhjustel – kohtu hinnangul ei ole usutav, et isik, kes kaebajat ei tunne, annaks sündmuse kohta teadvalt erapoolikuid, G.N süüstavaid valeütlusi. Ka kaebaja on kohtus kinnitanud, et IL ta ei tunne. Tunnistaja ütlused selle kohta, et ta nägi kuidas Volkswagen Sharan, reg. märgiga XXX tagurdamisel sõitis otsa sõidukile Honda Civic, reg. märk XXX, on usutavad, kuivõrd kaebaja ka ise ei välista sündmuskohal viibimist. Kaebaja kinnitas, et sündmuse toimumise ajal ta töötas taksos, läks tööle 29.12.2011 ja sõitis kuskil kella 4 või 5-ni hommikul ja ta võis olla ka vanalinnas. Kuna ka kaebaja kinnitas kohtus, et nägi kõnealuse sõiduki Honda Civic vigastusi, siis kohus järeldab, et G.N viibis oma sõidukiga sündmuskohal, vastasel juhul ta ei oleks saanud näha Hondal olevaid vigastusi. Kohus ei ole tuvastanud, et tunnistaja IL omaks asjas isiklikku huvi, kuivõrd nii kaebaja kui tunnistaja kinnitasid kohtus, et teineteist ei tunne. Samuti on tunnistaja IL kinnitanud, et ta ei tea, kes on sõiduki Honda Civic omanik ning ka LM andis kohtus selgitusi, mille kohaselt ta IL ei tunne. Tähelepanuta ei saa kohtu hinnangul jätta ka asjaolu, et IL olid VW Sharan ning selle juht tundmatud, mis tähendab, et ka VW Sharan registreerimisnumber oli talle võõras. Sõidukiks, mille registrimärki tunnistaja nägi ja fikseeris, osutus G.N-i kasutuses olevaks VW Sharan-iks reg.märgiga XXX. Kohtu hinnangul viitab eeltoodud asjaolu sellele, et nimetatud sõiduk köitis millegagi IL tähelepanu, sest puudub loogiline seletus, miks peaks tunnistaja välja mõtlema ning edastama sõiduki VW Sharan numbri ilma põhjuseta politseile. Eksimine sõiduki VW Sharan numbrimärgi tuvastamisel on välistatud, kuivõrd tunnistaja väitel asusid sõidukid VW Sharan ja Honda Civic temast 20 meetri kaugusel. Samuti kinnitas tunnistaja IL, et ta ootas kedagi seisvas autos, mis kohtu hinnangul tähendab, et ta ei tegelenud kõrvaliste asjadega ning kogu tähelepanu oli suunatud sõidukile VW Sharan ning pargitud Hondale. Kohus leiab, et G.N-i väited, et ta 30.12.2011.a. ei tagurdanud oma sõidukiga otsa sõiduautole Honda Civic, on ümber lükatud tunnistaja IL ütlustega, kes nägi kaebuse esitajat 4 tagurdamas sõidukiga Volkswagen Sharan, reg. märgiga XXX, otsa sõidukile Honda Civic, reg. märk XXX, Tallinnas S 2 asuva maja juures. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka tunnistaja LM ütlusi selle kohta, et õhtul enne sõiduki äraparkimist S 2 juurde, tema sõiduki esiosal vigastusi ei olnud. Seega on tõendatud, et kaebaja tagurdas oma autoga manöövri käigus otsa teisele sõidukile. Kuigi kaebaja väidab, et tema avariis ei osalenud, siis kohus leiab, et nimetud väide on otsitud ning esitatud väitega püüab G.N vabaneda vastutusest. Seega ei ole G.N-i ütlused tõendina usaldusväärsed ning kohus neile tugineda ei saa. Ka ekspert Jaan M on ekspertiisiaktis kinnitanud, et sõiduauto Honda Civic, reg. märk XXX vasakpoolse külje esiosal (esistange külgmisel osal ja esitiival) olevate vigastustega on kuju ja laiuse poolest ühitatav sõiduauto VW Sharan, reg. märgiga XXX, tagastange parempoolne külgmine osa, millel aga ülevaatuse ajal kontaktjälgi ei esinenud. Kuigi kaebaja väitis, et kui tema oleks tagurdanud otsa Civicule, siis oleks pidanud jääma ka tema sõidukile jäljed, neid aga ei ole, siis kohus nõustub kohtuvälise menetleja arvamusega, mille järgi sõidukite kokkupuutel ei pruugi alati jääda nähtavaid vigastusi. Kohtu hinnangul on kokkupuute tagajärjel tekkivate jälgede olemasolu sõltuvuses nii materjalidest (nt. metall, plastik jne) kui ka keredetailide erisustest (nt. kuju, tasapinnalisus jne). Ka ekspert on ekspertiisiaktis asunud seisukohale, et sõiduauto (VW Sharan) tagastange külgmine osa, millele kontaktjälgi küll ei esine, on aga stange laiuse, kõrguse ja profiili poolest seostatav sõiduautol Honda Civic esinevate vigastuste ulatuse ja vigastatud piirkonna kujuga ning ekspert on viidanud fotole nr
3. Ka tunnistaja IL kirjeldas kohtus, et VW tagurdas parema tagumise nurgaga Civicule vasakusse juhi esitiiba. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kaebaja sõidukil nähtavate vigastuste puudumine ei välista kokkupuudet teise sõidukiga, kuivõrd kohtule on esitatud usaldusväärsed ning kohut veenvad tõendid kokkupuute toimumise kohta. Liiklusnõuete rikkumine seisnes kõnealusel juhul selles, et kaebuse esitaja ei hinnanud õigesti vahemaad tema sõiduki ning pargitud sõiduauto Honda Civic vahel. Tagurdamisel ei veendunud kaebuse esitaja, et tema poolt teostatav manööver oleks ohutu ning seetõttu sõitis otsa teeäärde pargitud sõiduautole. Juhi kohustuseks on olla veendunud, et tema sõit on ohutu. Olukorras, kus VW Sharan juhil oli vaja tagurdada, ei veendunud juht selles, et tema manööver oleks ohutu ning sõidukijuht pidi sellega arvestama ja tegema sellise manöövri, mis tagaks tema sõiduki kõrval, ees ja taga asuvate autode ohutuse. Kuivõrd kaebuse esitaja poolt juhitud sõidukil tekkis kokkupuude tänavale pargitud sõidukiga, siis on ilmne, et juht ei valinud sobivat liikumistrajektoori. Kaebuse esitaja tegi valearvestuse sõidukite vahel oleva maa suhtes, mis põhjustas otsasõidu autole Honda Civic. Siinkohal leiab kohus, et kaebuse esitaja sõitis sõidukiga hooletult. Teisena asub kohus vastust otsima küsimusele, kas G.N pidi teavitama toimunud liiklusõnnetusest politseid ning liiklusõnnetusest teatamise nõuete rikkumise kohta asub kohus alljärgnevatele seisukohale: Liiklusseaduse § 236 lg 1 järgi on karistatav liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumine juhul, kui selline teatamine on kohustuslik. Antud väärtegu on lõpule viidud momendil, kui isik ei teata liiklusõnnetusest ja lahkub sündmuskohalt, kuigi tal liiklusseaduse järgi oli kohustus teatada liiklusõnnetusest. LS § 269 lg 5, mille rikkumist heideti kaebuse esitajale ette väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses, sätestab, et lahkarvamuse korral, kui varalise kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Vastavalt LS § 169 lg 4 ei ole vaja liiklusõnnetusest politseile teatada, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: 5 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. Eelnevalt asus kohus seisukohale, et G.N põhjustas 30.12.2011.a. liiklusõnnetuse. Et VW Sharani ja Honda kontakti tulemusel tekkis varaline kahju, on tõendatud tunnistaja LM ütlustega (et selliseid vigastusi autol varem ei olnud), sündmuskoha vaatlusprotokolli ja sellele lisatud fototabelitega, ekspertiisiakti uurimuslikus osas kajastuvate sõidukite vigastuste kirjeldustega ning õnnetuses osalenud sõidukitest tehtud ja ekspertiisiakti lisadeks olevate fotodega. Kohus leiab, et kuna kaebuse esitajal ei olnud teada kahju saaja, s.o sõiduauto Honda Civic omanik, siis oleks ta pidanud teatama liiklusõnnetusest koheselt politseile. Kohus eeldab, et isik, kellele on antud mootorsõiduki juhtimisõigus ning kes osaleb liikluses, tunneb liiklusseadust, mille § 169 lg 1 p 1 kohustab liiklusõnnetuses osalenud juhti seisma jääma võimalikult kiiresti ning § 169 lg 5 kohaselt õnnetusest teatama politseile kui kahju saaja ei ole teada. Käsitletavas asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et G.N kui autojuht selle kohustuse täitis. Käesolevas väärteoasjas eiras G.N ülalviidatud liiklusseaduse nõudeid täielikult - pärast liiklusõnnetuse toimumist ta ei peatunud ega asunud välja selgitama kahju saajat, vaid lahkus sündmuskohalt. Tunnistaja IL kinnitas, et vastupidiselt käitumisjuhisele sõitis kaebaja peale toimunud liiklusõnnetust ära. Kaebaja on väitnud, et ta ei põhjustanud liiklusõnnetust, millest tulenevalt järeldab kohus, et liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumist põhjendab kaebaja asjaoluga, et teadnud otsasõidust ega teadnud seega liiklusõnnetuse toimumisest. Küsimus on nüüd selles, kas G.N pidi teadma toimunud liiklusõnnetusest. Sellele küsimusele saab vastuse tunnistaja IL ütlustest, mille järgi pärast s.o 10 minuti möödudes tuli sama Volkswagen Sharan uuesti sündmuskohale, sõitis Honda Civicu kõrvale ja juht vaatas seda. Enda autost taksojuht välja ei tulnud ning IL on veendunud, et takso sõitis Honda Civicu kõrvale ja juht jälgis nimelt Honda Civicut. Teab numbrimärgi järgi, et tegemist oli kahel korral sama Sharaniga, number see oli sama, kes tagurdas sisse. Tunnistaja eelpool nimetatud ütlused haakuvad ka kaebaja selgitustega, et ta oli teadlik Honda vigastustest. Kaebaja sai teada Honda vigastustest vaid juhul, kui ta oli neid isiklikult näinud. Seega järeldab kohus, et G.N oli täiesti teadlik, et tema sõiduk oli eelnevalt tagurdanud sõidukile Honda otsa. Puudub loogiline selgitus, miks peaks juht naasma sündmuskohale ning näitama üles huvi auto vastu, mis tema või tema tegevusega mingil moel seotud ei ole. Seega oli varasem otsasõit Honda Civicule G.N-ile tajutav ning kohus leiab, et kaebaja oli teadlik, et põhjustas liiklusõnnetuse, arvestades tema naasmist sündmuskohale ning huvitumist teisel sõidukil olevatest vigastustest. Kohus asub seisukohale, et juht pidi eelpool kirjeldatud asjaoludel aru saama oma tegevusest, sündmuskohalt ärasõit on toime pandud otsese tahtlusega, mistõttu saab järgneda ka tema vastutus LS § 236 lg 1 järgi. Kohus on kohtuistungil uuritud tõendite kogumis hindamise tulemusena jõudnud järeldusele, et G.N-i poolt toime pandud väärteod on tõendatud ning õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et puudub alus väärteoasjas menetluse lõpetamiseks väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistused on seaduslikud ja põhjendatud ning karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistust raskendavate ja kergendavate asjaolude puudumist. Ka väärteomenetluses tekkinud kuludena ekspertiisikulu väljamõistmine V™S 38 ja KrMS § 6 175 lg 1 p 3 ning § 180 alusel G.N-ilt on olnud õiguspärane. Tulenevalt eeltoodust puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Aulike Salo Kohtunik 7