4-10-3116/19

4-10-3116 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2011 Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-10-3116 Kohtunik Paavo Randma Väärteoasi B.Z kaebus Ida Prefektuuri Narva politseiosakonna 09.09.2010 otsuse peale 2330,10,007543 Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. augusti 2011 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik B.Z kaitsja Mihhail Tuštšenko määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Juhindudes V™S §-dest 196 lg 2 ja 198 ringkonnakohus määras: Jätta Viru Maakohtu
3. augusti 2011 määrus väärteoasjas nr 4-10-3116 muutmata ja B.Z kaitsja Mihhail Tuštšenko määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu väärteoasjas Asjaolud Viru Maakohus jättis 12.08.2011 määrusega B.Z kaebuse Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 09.09.2010 otsuse peale väärteoasjas nr 2330,10,007543 läbi vaatamata. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna 09.09.2010 otsusega väärteoasjas nr 64 2330,10,007543 karistati B.Z liiklusseaduse § 74 lg 1 järgi rahatrahviga 15 trahviühikut, s.o 900 krooni, kuna B.Z juhtis sõiduautot, milles viibinud kaks last ei olnud nõuetekohaselt turvavarustusega kinnitatud. B.Z esitas 16.09.2010 Viru Maakohtule kaebuse Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna 09.09.2010 otsuse väärteoasjas nr 2330,10,007543 tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 29 lg 1 p 1 alusel väärteo tunnuste puudumise tõttu. Viru Maakohus tegi 02.11.2010 määrusega kohustuslikuks menetlusaluse isiku B.Z osavõtu kohtulikust arutamisest. B.Z 15.03.2011 kohtuistungile ei ilmunud, B.Z kohtukutse sai kaebuse esitajale edastamiseks kätte kaitsja Mihhail Tuštšenko. Kaitsja palus istungi edasi lükata seoses B.Z vajadusega töötada väljaspool Eestit. Maakohus määras uueks kohtuistungi ajaks 12.04.
4. B.Z 12.04.2011 kohtuistungile ei ilmunud, B.Z kohtukutse sai kaebuse esitajale edastamiseks kätte kaitsja Mihhail Tuštšenko. Kaitsja palus kohtuistung edasi lükata, kuna B.Z on süüdistatavana Harju Maakohtu kohtuistungil. Maakohus saatis B.Z-ile kohtukutse 08.08.2011 istungile. B.Z sai kohtukutse isiklikult kätte 13.07.
5. B.Z esitas 22.07.2011 maakohtule taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna seoses laste hooldamisega viibib B.Z alates
6. a juunist kuni oktoobrini Vene Föderatsioonis. B.Z 08.08.2011 kohtuistungile ei ilmunud ning kohtuvälise menetleja esindaja palus jätta B.Z kaebus läbi vaatamata V™S § 126 lg 2 alusel. Maakohtu lahend Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta B.Z kaebus läbi vaatamata V™S § 126 lg 2 alusel. Maakohus asus seisukohale, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks, kui selleks ilmnevad mõjuvad põhjused. V™S § 42 lg 2 mõttes on nendeks väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena, kutse kättesaamise hilinemine. Kohus on kohtuistungit edasi lükanud kahel korral. B.Z poolt 22.07.2011 kohtule esitatud taotlusest istungi edasilükkamiseks ei nähtu selliseid asjaolusid, mida kohus võiks hinnata mõjuvateks. Paljasõnalist konstateeringut, et menetlusalune isik peab täitma oma laste ülalpidamiskohustust ning seoses sellega viibib välismaal, ei pea kohus mõjuvaks asjaoluks istungi edasilükkamiseks. Kohtule on arusaamatu kuidas sai B.Z kohtukutse isiklikult kätte 13.07.2011, kuid istungi edasilükkamise taotluse järgi viibib ta juunist kuni oktoobrini Venemaal. Maakohus leidis, et kaebuse esitaja hoidub kaebuse arutamisest teadlikult kõrvale sooviga venitada asja kohtuliku arutamisega kuni aegumistähtaja saabumiseni. V™S § 126 lg 2 alusel jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatanud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le
7. 2 Määruskaebuses esitatud taotluste sisu B.Z kaitsja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ning kaebuse läbivaatamist. Määruskaebuse põhjenduste järgi on maakohus rikkunud menetlusnorme. B.Z esitas maakohtule taotluse kaebuse arutamise edasilükkamiseks, kuna B.Z viibib väljaspool Eesti Vabariiki alates 2011.a juuni algusest kuni 2011.a septembri alguseni perekondlikel põhjustel. B.Z perekond asub Vene Föderatsioonis ning tema kaks alaealist last vajavad tugevdatud hoolt. Kaitsja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti B.Z taotluses nimetatud asjaolud lugemata mõjuvaks põhjuseks ning jättis taotluse põhjendamatult V™S § 125 lg 1 alusel rahuldamata. Maakohus on jätnud täitmata V™S § 123 lg 2 sätestatu - arutada väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Ringkonnakohus, läbi vaadanud määruskaebuse ja väärteotoimiku materjalid, leiab, et maakohtu määrus on põhjendatud ja seaduslik ning tuleb jätta muutmata. V™S § 126 lg 2 kohaselt jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt V™S §-le
8. V™S § 125 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral üheks kuuks. V™S § 125 lg 3 järgi, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Asja materjalidest selgub, et maakohus on B.Z kaitsja taotlusel kohtuistungi mõjuvatel põhjustel edasi lükanud kaks korda, s.o 15.
9. ja 12.04.
10. Määruskaebusest nähtuvalt ei nõustu B.Z maakohtu seisukohaga, et B.Z poolt kolmandat korda, s.o 22.07.2011 kohtuistungi edasilükkamise taotluses toodud põhjendused ei ole mõjuvad kohtuistungi edasilükkamiseks. Ringkonnakohus leiab, et B.Z poolt 22.07.2011 esitatud taotluses nimetatud asjaolud ei ole mõjuvad põhjused V™S § 42 lg 2 p 3 mõttes. V™S § 42 lg 2 p 3 järgi on ilmumata jäämise mõjuvad põhjused 1) väljakutsutu äraolek, mida ei saa käsitada väärteomenetlusest kõrvalehoidmisena; 2) kutse kättesaamise hilinemine; 3) muu asjaolu, mida menetleja peab mõjuvaks. Ringkonnakohus on seisukohal, et B.Z 22.07.2011 istungi edasilükkamise taotluses nimetatud paljasõnaline põhjendus, et ta peab viibima 5 kuud laste juures Vene Föderatsioonis, ei ole mõjuvaks põhjuseks kohtuistungi edasilükkamiseks. B.Z ei ole nimetanud ühtegi konkreetset asjaolu ega esitanud tõendit selle kohta, et ajavahemikul juunioktoober 2011 on tegemist tema perekonnas erandliku asjaoluga, mis tingib tema eemalviibimise Eestist viie kuu jooksul. 3 Ringkonnakohus tuvastas, et B.Z-ile on saadetud 13.05.2011 kohtukutse 08.08.2011 kohtuistungile ning kutses on B.Z-ile tehtud kohtuistungile ilmumine kohustuslikuks ja B.Z on hoiatatud, et kohtuistungile ilmumata jätmisel jätab kohus tema kaebuse V™S § 126 lg 2 alusel läbi vaatamata. B.Z sai kohtukutse kätte 13.07.
11. Maakohus on leidnud, et B.Z osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik. Selle nõude mittetäitmisele järgnebki V™S § 126 lg 2 kohaselt kaebuse läbi vaatamata jätmine. Seega maakohus toimis vastavalt seadusele ning sellega pole rikutud B.Z õigusi, nagu seda määruskaebuses väidetakse. Eeltoodud asjaoludel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning B.Z määruskaebus rahuldamata. Paavo Randma kohtunik 4