S § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses kinnipeetuna 1 päev - 04.03.2012.a. Kandmata karistus7 kuud 29 päeva. Karistuse kandmise algust alates kinnipidamisest – 05.03.2012.a. Tõkend – vahistamine jätta muutmata kuni otsuse jõustumiseni, otsuse jõustumisel tõkend tühistada. Tsiviilhagi Välja mõista M.V-lt OÜ Maxima Eesti kasuks 232.03 eurot (OÜ Maxima Eesti OÜ a/arve nr. xxxxxxx Swedbank) Kriminaalmenetluse kulud: Välja mõista M.V-lt riigituludesse: - sundraha – 1,5 palga alammäära – 435 eurot
lg 3 alusel jätta kaitsjatasud summas 153.60 eurot ja kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulud – 0.45 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluse kulud tasuda Rahandusministeeriumi a/arvele 10220034796011 SEB, 221023778606 Swedbank Maksekorraldusele märkida selgitus: kriminaalasja kohtunumber 1-12-5261, viitenumber 2800049777 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid: 4 CD-plaati – jätta kriminaaltoimiku juurde Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus M.V-le on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on varem 09.12.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-13615 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 02.03.2012 kella 13.24 paiku Tallinnas Tartu mnt 49 asuvast Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 73,43 eurot: 15 pakki 500g kohvi Paulig maksumusega 4,59 eurot, kokku maksumusega 68,85 eurot ja 2 paari sokke maksumusega 2,29 eurot, kokku maksumusega 4,58 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, keda on varem 09.12.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-13615 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 02.03.2012 kella 13.40 paiku Tallinnas Tartu mnt 49 asuvast Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, 15 pakki 500g kohvi Paulig President maksumusega 4,72 eurot, kogumaksumusega 70,80 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, keda on varem 09.12.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-13615 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 03.03.2012 kella 10.38 kuni kella 10.41 paiku Tallinnas Vilde tee 75 asuvast Maxima kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, 10 pakki 500g kohvi Paulig President maksumusega 4,39 eurot, kogumaksumusega 43,90 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, keda on varem 09.12.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-13615 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 04.03.2012 kella 10.44 paiku Tallinnas Vilde tee 75 asuvast Maxima 2 kauplusest võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, 10 pakki 500g kohvi Paulig President maksumusega 4,39 eurot, kogumaksumusega 43,90 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata. Samuti tema, isikuna, keda on varem 09.12.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-13615 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 05.03.2012 kella 12.25 paiku Tallinnas Mustamäe tee 12 asuvast Maxima kauplusest püüdis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastada Maxima Eesti OÜ-le kuuluvat kaupa, 10 pakki kohvi Paulig President maksumusega 4,39 eurot, kogumaksumusega 43,90 eurot, millega möödus kassadest jättes kauba eest tasumata, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna ta oli kinni peetud turvatöötaja poolt. Samuti tema, isikuna, keda on varem 09.12.2011 Harju Maakohtu otsusega 1-11-13615 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 05.03.2012 kella 17.53 paiku Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvast Lõuna politseijaoskonna arestikambri korrapidaja ruumist võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis IM’le kuuluva mobiiltelefoni №kia X2 väärtusega 216 eurot. Seega M.V pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. OTSUSE PÕHJENDUS Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi talle esitatud süüdistuses. Kohtus ta enda ülekuulamist ei taotlenud, mistõttu kohus võtab otsuse tegemisel arvesse tema kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. M.V poolt Maxima Eesti OÜ-le kuuluva vara vargused on tõendatud: 1) 02.03.2012.a kella 13:24 paiku Tallinnas Tartu mnt 49 asuvast kauplusest: - Maxima Eesti OÜ avaldusega Põhja Prefektuurile (lk. 5), millest nähtuvalt pani meesterahvas 02.03.2012.a kell 13:24 Tartu mnt 49 kaupluses toime õigusrikkumise, mis seisnes kauba tasumata jätmises, kaubaks oli 15 pakki kohvi Paulig maksumusega 4,59 eurot, kogumaksumusega 68,85 eurot ja 2 paari sokke maksumusega 2,29 eurot, kogumaksumusega 4,58 eurot. - Tunnistaja SB’i ütlustega (lk. 6-9) selle kohta, et 02.03.2012.a kell 13:20 tuli kauplusesse noormees, kes pani kilekotti kohvi ja sokid ja ei maksnud millegi eest, tekitatud kahju 73,43 eurot. №ormees peeti kinni 04.03.2012.a kell 12:45 ning ta tundis ta ära videosalvestuse järgi. - Süüdistatava seotust vargusega kinnitab 09.03.2012.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk. 32, fotod lk. 33-37), kus vaadeldavaks objektiks on videosalvestus varguse kohta 02.03.2012.a kell 13:2313:24 ning milles on kajastatud meesterahvas, kes paneb mitu pakki kohvi kilekotti ning väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. - M.V on enda süüd tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses ütlusi, et 02.03.2012.a kella 13.25 paiku sisenes kauplusesse Maxima, võttis riiulilt 15 pakki kohvi ja 2 paari sokke, pani need kilekotti ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Varastas kohvi müümiseks ning müüs kohvi Keskturul tundmatule isikule (lk. 23-26). 2) 02.03.2012.a kella 13:40 paiku Tallinnas Tartu mnt 49 asuvast kauplusest: - Maxima Eesti OÜ avaldusega Põhja Prefektuurile (lk. 15), millest nähtuvalt pani meesterahvas 02.03.2012.a kell 13:40 Tartu mnt 49 kaupluses toime õigusrikkumise, mis seisnes kauba 3 tasumata jätmises, kaubaks oli 15 pakki kohvi „President Paulig“ maksumusega 4,72 eurot, kogumaksumusega 70.80 eurot. - Tunnistaja SB’i ütlustega (lk. 16-19) selle kohta, et 02.03.2012.a kell 13:40 tuli kauplusesse noormees, kes pani kilekottidesse kohvi, väljus kauplusest ja ei maksnud millegi eest, tekitatud kahju 70,80 eurot. №ormees peeti kinni 04.03.2012.a kell 12:45 ning ta tundis ta ära videosalvestuse järgi. - Süüdistatava seotust vargusega kinnitab 09.03.2012.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk. 32, fotod lk. 33-37), kus vaadeldavaks objektiks on videosalvestus varguse kohta 02.03.2012.a kell 13:3713:40 ning milles on kajastatud meesterahvas, kes paneb mitu pakki kohvi kilekotti ning väljub kauplusest, jättes kauba eest tasumata. - M.V on enda süüd tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses ütlusi, et 02.03.2012.a kella 13.40 paiku sisenes kauplusesse Maxima, võttis riiulilt 15 pakki kohvi, pani need kilekotti ning möödus kassast, jättes kauba eest tasumata. Varastas kohvi müümiseks ning müüs kohvipakid Keskturul tundmatule isikule (lk. 23-26). 3) 03.03.2012.a kella 10:38 ajal Tallinnas Vilde tee 75 asuvast kauplusest: - Maxima Eesti OÜ avaldusega Politsei- ja Piirivalveametile (lk. 39), millest nähtuvalt tekitati 03.03.2012.a kauplusele Maxima materiaalset kahju, kui meesterahvas kell 10:38 sisenes kauplusesse, suundus kohviriiulite juurde ning pani seal kotti 10 pakki jahvatatud kohvi Paulig President 500 gr maksumusega 4,39 eurot tükk, hetk hiljem peidab riiulite vahel kohvi kilekotti. Meesterahvas lahkus kauba eest tasumata viienda kassavahe kaudu. Tekitatud kahju koguväärtus oli 43,90 eurot. - Süüdistatava seotust vargusega kinnitab 07.03.2012.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk. 44, fotod lk. 45-49), kus vaadeldavaks objektiks on videosalvestus varguse kohta ning milles on kajastatud meesterahvas, kes võtab kaupa ning möödub kassadest täis kilekotiga. - M.V on enda süüd tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses ütlusi, et võttis 10 pakki kohvi Paulig President, pani need ostukorvi ja pärast pani need müügisaalis kotti. Peale seda möödus kassadest ja läks kauplusest välja. Varastatu kohvipakid müüs hiljem Keskturul suvalistele ostjatele maha (lk. 115-118). 4) 04.03.2012.a kella 10:44 paiku Tallinnas Vilde tee 75 asuvast kauplusest: - Maxima Eesti OÜ avaldusega Politsei ja piirivalveameti Põhja Prefektuurile (lk. 51), millest nähtuvalt pani meesterahvas 04.03.2012.a kell 10:44 Vilde tee 75 kaupluses toime õigusrikkumise, mis seisnes kauba tasumata jätmises, kaubaks oli 10 pakki kohvi Paulig maksumusega 4,39 eurot, kogumaksumusega 43,90 eurot. - Kannatanu JM ütlustega (lk. 53-54), mis on kattuvad Maxima Eesti OÜ avalduses märgituga aset leidnud õigusrikkumise kohta. Kannatanu sõnade kohaselt tundis ära meesterahva, kes on korduvalt nende kaupluses vargil käinud. - Ka tunnistaja PZ’i ütlused (lk. 56-60) toetavad Maxima Eesti OÜ avalduses märgitut. - M.V on enda süüd tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses ütlusi, et 04.03.2012.a läks kauplusse Maxima varguse eesmärgi, kuna tal on palju võlgu ning tal oli raha vaja. Võttis kauplusest 10 pakki Paulig kohvi, pani need alguses korvi, siis kilekotti ning läks kassadest mööda väljapääsu poole. Suundus Balti jaama turule, et varastatud kohv maha müüa. (lk. 66-68; 115-118). 4 - Süüdistatava ütlusi toetab 12.03.2012.a asitõendi vaatlusprotokoll (lk. 69, fotod lk. 70-74), kus vaadeldavaks objektiks on videosalvestus varguse kohta ning milles on kajastatud meesterahvas, kes võtab kaupa ning paneb ostukorvi, liigub kaamera vaateväljast välja, uuesti kaamera vaatevälja ilmudes on ostukorv tühi, meesterahvas väljub kauplusest kilekotiga sisenemise värava kaudu. 5) 05.03.2012.a kella 12:25 paiku Tallinnas Mustamäe tee 12 asuvast kauplusest: - Maxima Eesti OÜ avaldusega Põhja Politseiprefektuurile (lk. 76), millest nähtuvalt pani M.V 05.03.2012.a Mustamäe tee 12 kaupluses toime õigusrikkumise, mis seisnes kauba tasumata jätmises, kaubaks oli 10 pakki kohvi President Paulig maksumusega 4,39 eurot, kogumaksumusega 43,90 eurot. - Tunnistaja PS’i ütlustega (lk. 80-81) selle kohta, et nägi, kuidas 05.03.2012.a kell 10:54 võttis meesterahvas riiulilt kaupa, eeldatavasti kohvi, läks kaubariiuli taha ja pani kauba kilekotti. Kell 10.56 ületas nimetatud meesterahvas kassaliini ja peeti kinni, läbivaatusel leiti meesterahvalt tasumata kaup, milleks oli 10 pakki kohvi President Pauligi, kogukahju 43,90 eurot. Meesterahvas esitas dokumendina vabanemistõendi M.V nimele. - M.V on enda süüd tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses ütlusi, et 05.03.2012.a läks Mustamäel asuvasse Maxima poodi eesmärgiga varastada kohvi. Ladus 10 pakki kohvi ostukorvi, seejärel läks riiulite varju ja ladus kohvipakid korvist ümber kaasas olnud kilekotti, seejärel suundus väljapääsu juurde. Kauplusest väljumisel pidas turvatöötaja ta kinni ja 10 pakki kohvi, mida ta varastada üritas, võeti temalt ära. Varastas, kuna tal oli vaja raha võla tasumiseks, kahetses varguse toimepanemist (lk. 83-84; 115-118). Lisaks varguste toimepanemisele Maxima Eesti OÜ-le kuuluvatest kauplustest on M.V-le esitatud süüdistus ka IM’le kuuluva mobiiltelefoni №kia X2 varguses 05.03.2012.a kella 17:53 paiku Tallinnas Rahumäe tee 6 asuvast Lõuna politseijaoskonna arestikambri korrapidaja ruumist. Nimetatud episoodis esitatud süüdistus on tõendatud: - Kannatanu IM ütlustega (lk. 89-92) selle kohta, et ta toodi Rahumäe tee 6 asuvasse politseimajja 05.03.2012.a kella 15:30 paiku ning viidi arestikambrisse. Andis korrapidajale isiklikud esemed. Tal oli ka mobiiltelefon №kia X2, hõbehalli värvi, siniste servadega, mille andis korrapidajale. Hiljem avastati, et telefon oli puudu. - Tunnistaja AK’i ütlustega (lk. 93-94), et 05.03.2012.a toodi kambrisse meesterahvas, kes oli kinnipeetud seoses liiklusalase rikkumisega ning kelle asjad pandi karpi laua peale, meesterahvas pandi trellitud kambrisse istuma. Mõne aja pärast toodi arestikambri korrapidajaruumi ka M.V, kes võis seal oodata oma 1 tund, enne M.V kambrisse paigutamist talle läbivaatust ei tehtud. Avastasid liiklusrikkuja telefoni puudumise siis, kui liiklusasjade uurija tuli telefoni omanikku kaasa võtma, et minna dokumente vormistama. Otsiti läbi ka M.V, kuid tema juurest telefoni ei leitud ja M.V ei teadnud telefonist midagi. Järgmisel päeval vaatasid läbi kaamera videosalvestuse, millelt oli selgelt näha, kuidas M.V pingil istudes sirutab käe tema kõrval laua peal olevasse karpi ja võtab sealt telefoni. Läks M.V juurde kambrisse ja küsis, kus on telefon, kuid M.V vastas, et tema ei tea midagi. M.V-ga ühes kambris istuv Källe andis telefoni välja ja ütles, et leidis selle madratsi alt. Mobiiltelefoni №kia X2 on asitõendina vaadeldud (lk. 95, fotod lk. 96-100). - Tunnistaja A. K ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk. 108, fotod lk. 109-112), kus vaadeldavaks objektiks on videosalvestus, millelt on näha korrapidajaruumis pingil istuv meesterahvas, kes sirutab vasaku käe ja võtab kõrval asetsevast riiulist midagi ning paneb selle endale taskusse. 5 - Süüdistatava seotus mobiiltelefoni vargusega leiab kinnitamist ka kahtlustatava Källe ütlustega (lk. 106-107), et 05.03.2012.a paigutati ta kambrisse, kus oli tema tuttav M.V ning kes rääkis, et ta käes on mobiiltelefon, mille ta oli varastanud politseiosakonnas teise kinnipeetu hoiulevõetud asjade hulgast. Mobiiltelefon oli №kia sinakat-hallikat värvi. Olles 05.03.2012.a kambris, valis enda neiu telefoninumbri, aga rääkida ei saanud, kuna ta telefon oli välja lülitatud. Peale kasutamist pidi mobiiltelefoni M.V-le tagasi andma. - M.V on enda süüd ka tunnistanud ja andnud kohtueelses menetluses ütlusi (lk. 115118), et tal oli telefoni vaja ainult helistamiseks ja tal ei olnud eesmärki seda endale jätta. Tema sellelt telefonilt ei helistanud, kuna telefon oli välja lülitatud ja tema ei teadnud telefoni PINkoodi. Samuti ei teinud Källe sellelt telefonilt kõnesid. Telefoni andis välja Källe järgmisel päeval. Ei tea, miks ta kohe politseile telefoni välja ei andnud. Källe oli teadlik, et tegu on tema poolt varastatud telefoniga, sest ta ise ütles seda Källele. Kahetseb telefoni vargust. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et M.V süü kõikides varavastast süütegu puudutavates episoodides on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud kui süstemaatiline vargus. M.V karistati viimati süstemaatilise varguse katse toimepanemise eest Harju Maakohtu 09.12.2011.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-13615 kahe kuu ja 20-päevase vangistusega, mille kandmisest M.V vabanes 28.02.2012.a. Seega sisuliselt koheselt pärast karistuse kandmist jätkas M.V varavastaste süütegude toimepanemist. Arutatavas kriminaalasjas toimepandud varguste-vaheline ajavahemik ei olnud pikk, kuriteod on toime pandud lühikeste ajavahemike järel, s.o 02.03.2012.a - 05.03.2012.a. Kuue varguse toimepanemine nelja päeva jooksul ning seda koheselt pärast eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmisest vabanemist annab aluse väitmiseks, et varastamine on jätkuvalt M.V elustiiliks ning elatusvahendite hankimise vahendiks. Ka M.V on ise väitnud, et pani kohvi vargused toime eesmärgiga varastatu maha müüa. Kuigi M.V ütluste kohaselt ei varastanud ta mobiiltelefoni omastamise eesmärgil, ei pea kohus süüdistatava sellekohaseid ütlusi usaldusväärseks. Süüdistatava tahet omastada võõras mobiiltelefon kinnitab tema enda käitumine pärast varguse toimepanemist ning selle avastamise ajal - M.V eitas varguse toimepanemist ning varastatut vabatahtlikult välja ei andnud, mobiiltelefon saadi tagasi M.V-ga samas kinnipidamiskambris viibinud isiku kaudu. Kohus on veendunud, et isik, kes hoiab ja varjab enda juures 2 päeva võõrast vara, avaldamata vähematki soovi seda omanikule tagastada, pani varguse toime kindla eesmärgiga saadu omastada ning enda kasuks pöörata. Seda enam, et kinnipidamiskohas viibides ei ole tal võimalik ka asja õiget omanikku tuvastada ning jääb selgusetuks, kuidas või millal oleks M.V telefoni omanikku otsima hakanud. Kohus ei pea ka usutavaks, et M.V oleks telefoni lõpuks vabatahtlikult ikkagi politseile välja andnud, kuna politsei korduvatele küsimustele kadunud telefoni kohta ta ennast süüstavaid ütlusi ei andud. On eluliselt usutav, et isik, kes järjepidevalt paneb toime varavastaseid süütegusid rahalise kasu saamise eesmärgil, oleks enda kasuks pööranud ka selle vaidlusaluse mobiiltelefoni. Kuna M.V pani vargused toime kindla sooviga varastatu maha müüa, on tema käitumises tuvastatav võõra vallasasja omastamise eesmärk ning vargused on toime pandud kavatsetult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et M.V käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, s.o varguse toimepanemisena süstemaatiliselt. Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole. Tsiviilhagi 6 Kannatanu Maxima Eesti OÜ esindajad esitasid tsiviilhagi seoses M.V poolt vargustega tekitatud kahjuga kogusummas 232,03 eurot. Kahju seisnes kauplustest varastatud kaubas, mille eest süüdistatav ei ole tasunud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kahju tekitamine on VÕS § 1045 lg 1 p. 5 kohaselt õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohtulikul tõendite uurimisel on M.V süü talle inkrimineeritud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tõendamist leidnud, mistõttu tal tuleb kannatanule tekitatud kahju hüvitada. Kuna süüdistatav kannatanu hagi tunnistas, kuulub hagi rahuldamisele, juhindudes TsMS §-st 440 lg 1, mis sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Karistus Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. KarS § 199 lg 2 sanktsioon võimaldab karistada rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Tulenevalt sellest, et M.V on varem seitsmel korral kriminaalkorras karistatud, viimati 09.12.2011.a ning käesolevas kriminaalasjas arutatavate varguste toimepanemist alustas ta vaid 3 päeva pärast seda, kui oli eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabanenud, ei ole eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine kergemaliigilise karistusega, s.o. rahalise karistusega. Varavastaste süütegude järjepidev toimepanemine kinnitab ka kohtu veendumust, et süüdistataval puuduvad piisavad vahendid, mille eest tasuda rahalist karistust ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad ka menetluskulud. Järelikult tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus. Arvestades, et M.V on oma süüd tunnistanud, tehtut puhtsüdamlikult kahetsenud ning raskendavad asjaolud puuduvad, peab kohus põhjendatuks karistada M.V vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 1-aastase vangistusega, mida lühimenetluse tõttu vähendada ühe kolmandiku võrra ning kanda jääb 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistusaja hulka lugeda ka eelvangistuses viibitud aeg 04.03.2011.a, s.o. 1 päev. Lühema karistuse mõistmine ei ole põhjendatud, kuivõrd M.V pani toime kuus kuritegu, milline asjaolu suurendab tema süüd. Karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates M.V kinnipidamisest, s.o alates 05.03.2012.a. Kriminaalmenetluse kulud
lg 1 kohaselt tuleb süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetul hüvitada ka menetluskulud.
lg 1 p 4, 5 ja 9 kohaselt on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.
lg 1 p 2 kohaselt on sundraha suuruseks teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära ehk 435 eurot.
lg 3 alusel, arvestades süüdimõistetu 7 varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, jätab kohus kaitsjatasud summas 153,60 eurot ja kaitsjale kriminaalasja materjalidest koopiate tegemise kulud 0,45 eurot riigi kanda. Asitõendid Asitõenditeks käesolevas kriminaalasjas on 4 CD-plaati, mille kohus jätab
Kohus juhindub
4. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.