S § 74 vangistuse tähtajaga 4 kuud katseaejaga 1aasta 6 kuud; - Harju Maakohus mõistis 04.06.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-7564 KarS § 424,
S § 74 tingimisi vangistuse tähtajaga 2 kuud katseajaga 1 aasta 6 kuud, sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise tähtajaga 6 kuud; - Harju Maakohus mõistis 25.06.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-7785 (liidetud) KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 ja
S § 65 lg 2 ja KarS § 74 1-11-2768 lg 5 vangistus 7 kuud ja 7 päeva; - Harju Maakohus mõistis 06.10.2010 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-7918 KarS § 199 lg 2 p 9 - KarS § 25 lg 2 ja
S § 69 üldkasulik töö 238 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta. Kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu RESOLUTSIOON Juhindudes
§-dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p. 4 ja 9; 238 lg 1 p 4 ja lg 2; 310, 311; 312; 312; 313 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada G.U (i.k. XXX) KarS § 199 lg 2 p. 9 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks vangistus tähtajaga 6 (kuus) kuud. 2.
lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistus 1/3 võrra, mõistes G.U-le vähendatud karistuseks vangistus tähtajaga 4 (neli) kuud.
lg 1 p 4 ja 9 alusel välja mõista G.U-lt riigituludesse: • sundraha summas 417,03 eurot; • kaitsjatasu summas 230,11 eurot.
ja 417 lg 2 tuleb kohtukulud ja sundraha tasuda 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Võttes aluseks
ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, kui kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. SÜÜDISTUS: G.U on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 12.12.2010 kella 18.45 ajal Tallinnas Võidujooksu 10 asuvas Eesti Statoil AS-i Võidujooksu teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Mondeo registreerimismärgiga XXX kütusepaaki 55,01 liitrit bensiini 95 Ultima kogumaksumusega 1028,69 krooni ehk 65,75 eurot ja lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 21.12.2010 ajavahemikul kell 19.00 – 21.00 võttis maha, aadressil Tallinn, Aia tn 18 Kalev SPA ette pargitud JJ`le kuuluvalt sõiduautolt Kia Ceed registreerimismärgiga XXX, ühe registreerimismärgi, maksumusega 37,63 krooni ehk 2,40 eurot ja omastas selle. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 21.12.2010 kella 23.40 ajal Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvas Eesti Statoil AS-i Laagri teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Mondeo varastatud registreerimismärgiga XXX kütusepaaki ja salongis asuvasse kanistrisse kokku 57,35 liitrit bensiini 95 Ultima kogumaksumusega 1086,78 krooni ehk 69,46 eurot ning lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 25.12.2010 kella 21.00 paiku võttis maha, aadressil Tallinn, Pärnu mnt 453D maja ette pargitud PL`ile kuuluvalt sõiduautolt LADA 111/2111 registreerimismärgiga XXX mõlemad registreerimismärgid, kogumaksumusega 75,26 krooni ehk 4,81 eurot ja omastas need. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 25.12.2010 kella 21.21 ajal Harjumaal Keila linnas Ülejõe tee 1 asuvas Eesti Statoil AS-i Keila teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis 3 1-11-2768 sõiduauto Ford Mondeo varastatud registreerimismärgiga XXX salongis asuvatesse kanistritesse kokku 55,78 liitrit diiselkütust kogumaksumusega 1029,14 krooni ehk 65,77 eurot ning lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Samuti tema, olles isik, kes on viimase aasta jooksul pannud toime vähemalt kaks vargust, s.o 06.03.2010 ja 11.07.2010 ning mille eest karistati Harju Maakohtu 06.10.2010 otsusega, uuesti 27.12.2010 kella 15.15 ajal Tallinnas Pärnu mnt 552 asuvas Eesti Statoil AS-i Laagri teenindusjaamas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tankis sõiduauto Ford Mondeo vale registreerimismärgiga XXX kütusepaaki ja salongis asuvasse kanistrisse kokku 84,84 liitrit bensiini 95 Ultima kogumaksumusega 1607,72 krooni ehk 102,75 eurot ning lahkus sellega tanklast, jättes kütuse eest tasumata. Seega G.U pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikuna, kes on viimase aasta jooksul toime pannud vähemalt kaks vargust, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. MENETLUS KOHTUS Süüdistatav G.U selgitas Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.08.2011.a. toimunud kohtuistungil, et tema on talle esitatud süüdistusest aru saanud, et temale inkrimineeritud kuritegudes tunnistab end täielikult süüdi ning nõustub kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Enda ülekuulamist G.U ei taotlenud, selgitades üksnes prokuröri abi ja kohtu esitatud küsimustele, et temal on teha veel 20 tundi ÜKT-d, täpselt ta ei mäleta, aga ära peaks ta selle tegema oktoobriks või novembriks. Kuriteod pani ta toime sellepärast, et ta tahtis kokku hoida bensiini pealt, ta sai aru, et see on vale otsus ja, see ei olnud õige, kuid kodus oli kriis, praegu ta aga töötab ehitusel plaatijana ning müürsepana ja kõik on korras. Samuti kinnitas süüdistatav G.U kohtule, et ta tunnistab tema vastu esitatud tsiviilhagisid ja nimelt: Eesti Statoil AS poolt esitatud tsiviilhagi summas 267,40 eurot, JJ poolt esitatud tsiviilhagi summas 12,89 eurot ja PL poolt esitatud tsiviilhagi summas 12,78 eurot. Kaitsja Liis Toomsalu esitatud küsimustele selgitas süüdistatav G.U, et sissetulek on tal 1200 eurot ja sellepärast oleks tal mõeldav ka rahalise karistuse reaalne tasumine. Siiani on ÜKT tegemine kulgenud hästi, ta läks alati sinna õigel ajal ja lõpetas varem kui vaja ning kriminaalhooldajal etteheiteid ei olnud. Alkoholiga tal enam probleeme ei ole. Tsiviilhagid on ta nõus vabatahtlikult hüvitama. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Liis Toomsalu avaldas, et tema hinnangul on G.U-le kõikides kuriteoepisoodides esitatud süüdistus põhjendatud, kuriteod õigesti KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud ning toimikus olevate materjalidega s.t lubatavate ja asjakohaste tõenditega tõendatud ning sellest tulenevalt taotleb ta asja menetlemist lühimenetluse korras. Kohtuvaidluste käigus juhtis kaitsja Liis Toomsalu kohtu tähelepanu sellele, et G.U on end temale esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud ja toimepandut kahetsenud, viimane pani kuriteod toime lühikese aja jooksul ning seda põhjusel, et G.U puudusid varalised vahendid kütuse eest tasumiseks. Samuti märkis kaitsja Liis Toomsalu, et kohtul tuleks isikule karistuse mõistmisel arvestada süüdistatava isikut ja asjaolu, et nüüdseks on G.U töö leidnud ning omab sissetulekut 4 1-11-2768 ja sellest tulenevalt ei oleks õige viimasele karistuseks mõista reaalne vangistus, milline põhjustaks isikul töö kaotuse ja hävitaks viimase kõik läbi raskete pingutuste saavutatud elukorralduse. Kaitsja Liis Toomalu märkis, et G.U on astunud olulisi samme oma alkoholiprobleemide lahendamiseks ning viimane on avaldanud ning kinnitanud, et hüvitab tema suhtes esitatud tsiviilhagid. Eeltoodust tulenevalt leiab ta, et G.U-le oleks mõistlik mõista karistuseks rahaline karistus, millist võimaldada tal tasuda ositi 1 aasta jooksul. Kohtule esitatud viimases sõnas G.U selgitas, et ta palub kohtul mitte mõista reaalset karistust vaid anda tal võimalus teha kas ÜKT või mõista karistuseks tingimisi rahaline karistus. Samuti kinnitab ta, et tööd tehes, maksab ta hagid kinni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke avaldatud tõendeid ja süüdistatava G.U poolt kohtueelsel ja kohtulikul uurimisel antud süüd tunnistavaid ütlusi, asub seisukohale, et G.U süü on temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud ja G.U tegevus on õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega: 12.12.2010.a. AS Eesti Statoili Võidujooksu teenindusjaamas kütuse 95 Ultima koguses 55,01 l varguse episoodis: 13.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotoga, 06.01.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga sh protokolli lisaks CD plaadil oleva salvestusega ja salvestusest tehtud fotode väljavõtetega fototabelis, 14.01.2011.a. G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega ja 14.01.2011.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega. 21.12.2010.a. JJ’le kuulunud sõiduauto Kia Ceed reg nr XXX registrinumbrimärgi varguse episoodis: 30.12.2010.a. JJeeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, sh ülekuulamise protokolli juurde lisatud sõiduauto KIA CEED reg nr. XXXregistritunnistuse koopiaga, kannatanu JJ 10.01.2011.a. esitatud e-kirjaga temale tekitatud varalise kahju kohta sh varalise kahju kuludokumentidega, 29.12.2010.a. G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega. 21.12.2010.a. AS Eesti Statoili Laagri teenindusjaamas kütuse 95 Ultima koguses 57,35 L varguse episoodis: 22.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotodega, 29.12.2010.a. G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega. 25.12.2010.a. PL kuulunud sõiduauto Lada reg nr 481 ARA registrinumbrimärkide varguse episoodis: 30.12.2010.a. PL eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega, 29.12.2010.a. G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega. 5 1-11-2768 25.12.2010.a. AS Eesti Statoil Keila teenindusjaamas diiselkütuse koguses 55,78 L varguse episoodis: 27.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotodega, 29.12.2010.a. G.U eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega, 29.12.2010.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolli sh protokolli lisaks olevate fototabelitega. 27.12.2010.a. AS Eesti Statoil Laagri teenindusjaamas kütuse 95 Ultima koguses 84,84 L varguse episoodis: 27.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldusega sh avalduse juurde lisatud fotodega, 27.12.2010.a. AL eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, 28.12.2010.a. koostatud läbiotsimiseprotokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega, 28.12.2010.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega, 29.12.2010.a. EM eeluurimisel kannatanuna antud ütlustega sh protokolli juurde lisatud L. H ja E. M vahel sõlmitud müügilepinguga sõiduauto Renault reg nr XXX kohta, samuti sõiduki registritunnistuse koopiaga, 28.12.2010.a. A Š ja G.U eeluurimisel kahtlustatavatena antud ütlustega ja 29.12.2010.a. kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokolliga sh protokolli lisaks olevate fototabelitega . Süüdistatavale inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest s.t KarS § 199 lg 2 p 9 järgi s.o võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Süüdistatava kõik ründed s.t 12.12.2010.a., 21.12.2010.a. kahel korral, 25.12.2010.a. kahel korral ja 27.12.2010.a. s.o kuues lõpule viidud varguse episoodides olid suunatud võõraste vallasasjade vastu, antud asjaolud loeb kohus tõendatuks 13.12.2010.a., 22.12.2010.a., 27.12.2010.a. AS Eesti Statoil esitatud avaldustega, kannatanute JJ 30.12.2010.a., Edgar Mets 29.12.2010.a. ja PL 30.12.2010.a. eeluurimisel antud ütlustega, 06.01.2011.a. koostatud asitõendi vaatlusprotokolliga sh CD plaadil oleva salvestusega, G.U enda eeluurimisel 28.12.2010.a. 29.12.2010.a. ja 14.01.2011.a. kahtlustatavana antud ütlustega, sh G.U kohtus antud ütlustega, samuti 29.12.2010.a. ja 14.01.2011.a. koostatud kahtlustatava G.U ütluste ja olustiku seostamise protokollidega, 27.12.2010.a. AL eeluurimisel tunnistajana antud ütlustega, 28.12.2010.a. koostatud läbiotsimiseprotokolli ja asitõendi vaatlusprotokolliga ja 28.12.2010.a. Al Š eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlustega. G.U on selgitanud nii kohtueelsel kui ka kohtulikul uurimisel, et vargused pani ta toime oma raske majandusliku olukorraga seoses. G.U on juhtinud kohtu tähelepanu sellele, et tal on ülalpidamisel 4 alaealist last ja, selgitanud, et kütuse varastamise eesmärk seisnes selles, et raha kütuse ostu pealt kokku hoida. Kohtu hinnangul viitavad süüdistatavate selgitused varguste toimepanemise asjaolule, et G.U-le on varguste toime panemine muutunud oluliseks elatusallikaks st. varavastastest süütegudes saadav tulu on tema põhiliseks elatusallikaks. G.U on varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isik ja seda varavastaste kuritegude toimepanemiste eest, milline on kohtule süüdistatava osas iseloomustavaks asjaoluks. Samuti on G.U korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest sh osad väärteod on toime pandud käesoleva kohtumenetluse kestel. Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust raskendavate asjaolude puudumist, kergendavaks asjaoluks loeb kohus süüdistatava poolset kahetsemist, samuti arvestab kohus võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 6 1-11-2768 Käesolevaks hetkeks on tõendamist leidnud, et G.U on toime pannud tahtlikult teise astme kuritegusid, toimepandud kuriteod on lõpule viidud, isiku süüd välistavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ei pea kohus otstarbekaks G.U karistamist rahalise karistusega, kuna 6.10.2010 otsusega nr 1-10-7918 mõistis Harju Maakohus G.U süüdi 2 vargusekatse episoodi eest ja määras lõplikuks karistuseks vangistuse tähtajaga 4 kuud, asendades ärakandmisele kuulunud vangistuse 238 tunni üldkasuliku tööga. Arvestades, et väiksema süüga kui käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusel ei olnud oodatud mõju, ei saa kohus määrata G.U-le kergemaliigilist karistust. Samuti on G.U alates 2007.a. tasumata väärtegude toimepanemise eest karistuseks mõistetud rahatrahvid, st. viimasel on rahalised kohustused riigi ees. Kohtu hinnangul on G.U toime pannud kõik temale inkrimineeritud kuriteod otsese tahtlusega. G.U, võttes temale süüdistuses esitatud kuupäevadel s.o 12.12.2010.a., 21.12.2010.a. kahel korral, 25.12.2010.a. kahel korral ja 27.12.2010.a. võõraid vallasasju ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o käesolevas kriminaalasjas olevate kannatanute tahte vastaselt, viimastele kuulunud vallasvara, teades, et hõivatavate esemete näol on tegemist tema – G.U-le mittekuuluvate vallasasjadega s.t temale võõraste asjadega, milliste omamiseks tal õigust ei ole, kuid vaatamata sellele ta temale esitatud süüdistuses loetletud esemed – sõiduautode registrinumbrid ja sh AS-le Eesti Statoil kuulunud kütust võttis ja kasutas, pöörates need enda kasuks. G.U-le karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti asjaolu, et viimane ei ole varasematest temale mõistetud karistustest endale järeldusi teinud, jätkates kuritegude toimepanemist, pannes toime teise astme kuritegusid, millisest kõik kuus kuriteo episoodi sai lõpule viidud ning seda Harju Maakohtu 06.10.2010.a. temale mõistetud 2 kuu ja 29 päeva vangistuse, milline asendati 238 tunni ÜKT kohustuse 1 aasta täitmise kestel, seetõttu asub kohus seisukohale, et viimast tuleb ja saab karistada üksnes reaalse tähtajalise vangistusega ning seda 6 kuu ulatuses, kohaldades
S § 65 lg 5 ja § 69 lg 6 ja lg 7 sätestatut, millist aega peab kohus piisavaks, mõjutamaks G.U tulevikus hoiduma toime panemast uusi õigusrikkumisi. G.U suhtes ei pea kohus võimalikuks ÜKT kohaldamist ja seda vaatamata sellele, et viimane on kohtuistungil selgitanud, et – temal on olemas kindel töökoht, ta soovib kannatanutele tekitatud kahjud esimesel võimalusel hüvitada – s.t kohtu hinnangul ei ole tuvastatud asjaolu, et süüdistatav oleks temale süüks arvatud kuriteod toime pannud ettevaatamatusest, milline asjaolu võiks olla aluseks kaalumaks temale mõistetava karistuse – tähtajalise vangistuse - asendamist üldkasuliku töö tegemisega. Kohus leiab, et KarS § 69 lg 7 sätestatu kohaselt asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa sama paragrahvi lg 6 sätestatud vahekorras ja liitkaristus mõistetakse vastavalt KarS § 65 lg 2 sätestatule kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega. Seega pea seaduseandja võimalikuks üldkasuliku töö tegemise ajal toimepandud kuriteo korral uuesti üldkasulikku tööd kohaldada. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastamist leidnud, et G.U pani KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime ajal, mil ta oli kohustatud tegema üldkasulikku tööd ja sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et antud hetkel puudub kohtul materiaalõiguslik alus kaaluda ka G.U karistuse kandmisest tingimisi vabastamist vastavalt KarS §-le 74. 7 1-11-2768 Karistuse määra valikul lähtub kohus isiku süü suurusest ning toimepandud kuritegude paljususest. Seetõttu ei pea kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistust ettenähtud sanktsiooni alammääras, küll aga peab kohus, arvestades tekitatud varalise kahju suurust võimalikuks mõista karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Kriminaalmenetluse seadustiku § 37 lg 1 ja § 38 lg 1 p 2 kohaselt võib isik, kellele on kuriteoga tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju esitada kriminaalmenetluses enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks. Kohus märgib ära, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilmenetluse regulatsioonist, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesolevas kriminaalasjas on kannatanu Eesti Statoil AS esitanud tsiviilhagi kogusummas 267,40 eurot seda nendelt G.U poolt 12.12.2010.a., 21.12.2010.a., 25.12.2010.a. ja 27.12.2010.a. ära võetud s.o Eesti Statoil AS kuulunud mootorkütuse väärtuse ulatuses, kannatanu JJon esitanud tsiviilhagi summas 12,89 eurot, seda temale kuulunud sõiduauto Kia Ceed reg nr XXX registrimärgi 21.12.2010.a. varguse s.t uue registrimärgi saamiseks ja remonditööle kulunud kulutuste osas ja kannatanu PL on esitanud tsiviilhagi summas 12,78 eurot, seda tema sõiduautolt Lada reg nr 481 ARA ära võetud registrinumbri st. uue registrimärgi saamiseks kulunud kulutuse osas. Kohus asub seisukohale, et kõikide kannatanute poolt esitatud tsiviilhagid on asjakohased, põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, seda põhjusel, et nimelt on kohtus tuvastamist leidnud asjaolu, et just G.U oma kuritegeliku käitumisega on tekitanud otsest varalist kahju ja seda järgmiselt: AS Eesti Statoil’ile 267,40 eurot, JJ’le 12,89 eurot ja PL’le 12,78 eurot. Süüdistatav G.U kohtuistungil esitatud tsiviilhagidele vastu ei vaielnud, võttes tema suhtes esitatud tsiviilhagid omaks, nõustudes kannatanutele tekitatud varalise kahju hüvitamisega. Tulenevalt
Menetluskuluks on
lg 1 p 4 kohaselt muu hulgas määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
§ - dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 4, 9 tulenevalt kuuluvad süüdistatavalt väljamõistmisele ka kohtukulud ja kaitsjatasud riigi kasuks. Velmar Brett Kohtunik /allkiri/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.